Vallavanema veerg

Austatud vallarahvas!

Lähenemas on Eesti Vabariigi 99. sünnipäev ja jagan teiega omi mõtteid sünnipäeva eel.

OMA RIIKI armastatakse tingimusteta ka probleemidega ja vabaduse hoidmine ei ole kellegi teise ülesanne kui meie endi. Maaelu arengute üle arutatakse sageli - inimesi on vähe, kulud on suured. Väiksem on alati kallim. Aga usun, et kui see väiksem on hästi hoitud, on ta osake meist endist.

Julgus andis meile vabariigi ja kaks korda vabaduse. Seesama julgus, pealehakkamine ja usk tulevikku ning ühine pingutamine annab meile ka väärika ja parema elu edaspidi. Me peame olema ise piisavalt suured, et uutel ideedel oleks ruumi siin idaneda ja kasvada. Vaid sada aastat tagasi oli ju pöörane unistada, et ükskord on Eesti riik – OMETIGI ON. Meil on olemas Eesti inimesed ja Eesti loodus. Väärtused, mille eest meil tuleb hoolitseda ja mida tuleb meil kaitsta ka järgmiste sajandite tarvis.

Paljud sõnastavad Eesti eesmärgiks RAHVUSE JA KULTUURI SÄILIMISE, paljud ÕNNELIKU RIIGI loomise. On ka väheseid, kes räägivad RIKKAIMATE RIIKIDE HULKA JÕUDMISEST.

Rikkus on suhteline mõiste. Olin nelja aastane kui mu Siberist naasnud vanaema rääkis, milline uhke plüüsmööbel oli tema Veisjärve-äärses Nägutsi talu elutoas. Minu küsimuse peale, miks me seda tagasi ei küsi selle omastanud inimeselt, sain mulgikeelse kinnituse: „Latseke, need om ju ainult asjad. Inimese ja ää suhte om olulise. Küll üitskõrd oleme jälle vaba ja saame uhke olla oma Eestimaa üle ja eläde siin rahun ja olla kange peremehe. Kisklemisest ja võimu aamisest ei sünni suurt tulu."

Tõeline rikkus on hoolimine meie riigi ja elu käekäigu eest, ka vaimsus on rikkus. Ja seda meil jätkub - vaadake enda ümber. Väga head näited on meie enda inimesed, ettevõtjad, kellele läheb korda maaelu hoidmine. Tänuväärne on ettevõtjate roll tööandjatena. Suur väärtus on pärandi hoidmine. Selle, mis on päriselt ainult meile omane. Olles üle kümne põlve ema poolt Helme ja isa poolt Paistu kihelkonna mulk, hindan ma oma juurte juures olemist ja pühendumust kui kohustust esivanemate ees. Me ei pea vanas kinni olema vaid kõiki tarkusi ja kombeid edasi kandma põlvest põlve. Nii püsib hingeside meie maa ja rahvaga ning meie maa jääb meie omaks alatiseks.

Paljudel on siht silme ees minna laia maailma, elada paremate võimalustega, lubada endale rohkem... On siingi mõtteainet – võõraste väärtuste omaksvõtmine, oma rahvast ja sünnikohast kaugel elamine, emotsioonid, mis sellega seonduvad... EI OLE KINDEL, ET SEE ON PARIM VALIK!

Kas Eesti on vaid koht, kus elatakse, sest siia juhuslikult sünniti?  Või siiski midagi enamat - KODU, ISAMAA? Vabadus tähendab kohustust näha selle nimel vaeva. Eesti mõte on olla selline maa, kus me ISE tahame elada, kus me hoolime, oleme sallivad ja tunnustavad ega lasku tigedusse ja kadedusse. Ka maaelu, kui kõige loomulikuma eestlase eluviisi hoidmine on meie endi ja otsustajate kätes.

Soovin meile kõigile usku ja tahet olla eestlane Eestis! Siin ei ole praegu alati kerge, kuid siin saavad oma riiki kindlustada ja arendada AINULT PARIMAD. Eesti riik on väärt, et teda TINGIMUSTETA ARMASTADA JA HOIDA nagu armastame oma lapsi, on väärt, et teda kasvatada ja toita üheskoos suureks ja tugevaks.

See võib võtta aega, aga peaasi on, et me seda TAHAME teha KOOS ja KOGU SÜDAMEST!

Õnnitlen Teid kõiki läheneva Eesti Vabariigi sünnipäeva eel ja tänan, et olete siin ja praegu igaüks andmas osakese parema Eesti nimel - kes õppides koolipingis ja tuleviku Eestisse panustades, kes oma igapäevatööga väärtusi luues.

Ootame teid kõiki 24. veebruaril Sakala Keskusse Eesti Vabariigi sünnipäevapeole.

Austusega

Ene Saar
Vallavanem