Vallavanema veerg

Endasse vaatamise aeg

Jõuluaega jätkub kõike. Hingerahu, mis argipäevade  tormamise ja askelduste sees on justkui üks päästev õlekõrs, rohkem heatahtlikkust, jõulusära – nii enda sees kui ümber…. Samas ei pääse me ka kuidagi  igapäevaelu muredest, keerulistest  ja rasketest otsustest.

Jõulud on pilguheit minevikku, meenutustesse. Jõulutunded on erilised, neid tasuks jagada ja mitte kiivalt endale hoida. Taas leiame end mõtlemast lähedastele, suhetele , lahkunutele ja olemasolevatele. Meenuvad Elle-Eha Are luuleread

 „… taas kuulen kõla kaugelt aisakellalt

ja kaigub sellest kõrge laanesaal.

Ei helise ta kuskil nõnda hellalt

 kui lumepuhtal lapsepõlvemaal"

Ütleme armsatele, et nad on meie jaoks olulised. Jõulud on selleks parim aeg, aeg lepituse otsimiseks ja ka andeks andmiseks. Miks see nii on, ei oskagi seletada. Me lihtsalt oleme jõuluajal teistsugused, veidi südamlikumad.

Jõulude aeg on soovide aeg. Südamest soovitul on komme ka täituda. Uskuma peab. Iga sulguv uks avab üldjuhul uue.

Jõulupühad on erilised. Hoolimata ka selle aasta advendiaja tuultest ja tormidest. Teist sellist aega, mis muudaks omal moel meid kõiki, ei ole. Armas on jõuluajal jõulukingikesi saada, aga andmise rõõm on sel ajal eriliselt suur. Nendele, kel vähem. Nendele, kel rohkem sel hetkel vaja.

KAHJUKS võib jõuluaeg tuua meile ka pettumusi. Eile (8.12), arutasime ühes väga ilusas heakorrastatud külas, Paistus, koostöö ja ühistegevuse võimalusi ja vajadusi. Julm tõsiasi, aga kui rahvamaja juhataja rääkis mõned päevad tagasi toimunud „vägitegudest" , siis jäi üle vaid kurvalt ohata ja jääda lootma politsei ja külarahva heale tööle, et ei tekiks karistamatuse tunnet. Lõhutud lillepott, ümberkeeratud ja puruks löödud prügikastid, kuri käsi kakkumas alla jõulusära ja kaunistusi, laiali pillutatud info-reklaamtahvlilt. Hulk inimesi arutlemas arengute üle, väike kamp pahalisi kõike hävitamas. Ja seda kallil jõuluajal, hingerahu asemel kripeldus hinges ja mure südames. Kuidas nii võib?

Lõpetus mu jõulujutul  oli kurb. Räägime neist mõtetest oma laste ja lastelastega. Ehk siis saame kurbadest asjadest tulevikus jõuluajal vähem rääkida.

Ene Saar
vallavanem