Vallavanema veerg

Kogemus, mida on raske rahulikult kirjeldada

Äsja käis Viljandi valla delegatsioon Bippeni valla kutsel  tähistamas kümmet  koostööaastat. Vastuvõtjatelt oli  võimalus saada kogemus, mida on raske rahulikult kirjeldada.

„Tere tulemast" võttis  meid vastu silt  Niedersachseni Liidumaal asuvas Hesepe põgenike jaotuspunktis. Ööpäevase registreerimispunkti juures olev silt polnud  siiski mõeldud meile vaid tervitas  3200  põgenikku, kes hetkel  jaotuspunktis ca 2-4 kuud veedavad, oodates asüülitaotluse rahuldamist. „Selliseid jaotuspunkte on liidumaal kolm kuid vajalik oleks veel juurde nelja" räägib  jaotuspunkti juhataja. Hesepe peaks tegelikult rahuldama ca 700 pagulase majutusvõimalused. Ülerahvastatuse tõttu elatakse  27 m2 pinnal kaheksakesi, ca 500 inimest on suurtes telkides,  kus madratsit ümbritseb privaatsuse loomiseks lina,  palju on konteinermaju, aga ikkagi magatakse  koridorides ja spordisaalides.  18 hektarisel alal asub  laste mänguväljak, jalgpalliväljak. Inimesed seisavad arstipunktis järjekordades, kus neile kohustuslikud analüüsid tehakse. Trügimine on rahajärjekorras.   Sööme lõuna jaotuspunkti sööklas, kus uksel  seisab ärritunud süürlane koos oma lapsega ja  selgitab karjudes, et ta lapsele tulistati Süürias  jalga. Traagiline.

Jaotuspunktist suunatakse asüüli saanud omavalitsustesse laiali. Otsused tehakse valitsuse tasandil ning kui elamispindasid pole, paigutatakse nad  näiteks spordihoonetesse. Põhjus ei saa olla, et majutusvõimalus puudub. Poliitikutel on siinkohal kaks seisukohta

* kõik, kes tulevad, saavad jääda;

* kes elamisluba ei saa, peavad lahkuma.

Jaotuspunktis tehakse kõik selleks, et keelitada tagasi minema, õnnestub see aastas vaid 2-3 juhul.

Saabujaid on  alla 18-aastaseid noori 18 %, liidumaal on avatud ca 300 eriklassi, soov kiirelt murda keelebarjäär ja integreerida  noored tavaklassidesse.    Väiksematel lastel on kool laagris  kohapeal, suuremad viiakse kooli väljapoole laagrit.

Vaid 17 % on naised; enamus tulijaid  vanuses 20-30; ainult  5 % üle 50- aastaseid.   Ca 35 % tulijatest on albaanlased, 35 % süürlased  - probleemiks kultuurierinevus sakslastega  kuid  suurim soov tuua pere järele.  Kodusõda Süürias kestab viiendat aastat, ÜRO  andmetel on oma kodudest pidanud lahkuma üle 4 miljoni inimese.  Ameerika Ühendriikide siseministeerium kinnitas äsja , et võtab kahe aasta jooksul vastu kuni 10 000 (? )   süürlasest sõjapõgenikku. Suuremal arvul on veel majutatavad  sudaanlased, eritrealased, serblased ja makedoonlased. Lääne-Balkanilt tulnutel  pole reaalselt perspektiivi jääda Saksamaale.

Seegi on teada, et ületulek Kreekast maksab 5000 eurot, Aasia riikidest 10 000-12 000 eurot. Jaotuspunktis saab 5- liikmeline pere  kuus 650 eurot ja toidu ning majutuse, mida finantseerib  valitsus.  Lisa on võimalik teenida 1 euro/tunnis, kui teha tööd, näiteks koristada Hesepes eneste poolt  ära roojatud tänavaid. 

Saksamaale kavandatud    800 000-st  saabujast  jõuab 10 %, s.o. 80 000  Niedersachseni Liidumaale. Siinkohal ei saa  märkimata jätta, et  Eesti territoorium on Niedersachsenist väiksem vaid  nelja Viljandi valla võrra  ja  elanikke on seal Eestist  6 korda rohkem.

Jaotuspunktis on suur tööjõupuudus, hoolimata sellest, et koos valitsuse ametnikega töötab seal ca 300 inimest – politseinikud, turvamehed, abipersonal, ametnikud. Iga 365 inimese kohta on 1 sotsiaaltöötaja.

Ootused -  Saksamaa on  paradiis, millega soovitakse oma  tulevik siduda. Minu küsimusele , mis edasi saab, vastas jaotuspunkti juhataja, et Saksa  valitsus peab KOHE otsustama, sest sellistees tingimustes  ei saa jätkata. Pidulikul koostöökohtumisel kutsus üks Saksa juhtivpoliitikutest Dr. Hans-Gert Pöttering üles kõiki mõistma, aitama ja panustama.

Suureks probleemiks on see, et meedias ei räägita tegelikkusest vaid põhiliselt sõjapõgenikest. Saabujate hulgas on nii  sõjapõgenikke, majanduspagulasi, aga ka  oma riigist pagevaid  kriminaale.

Ehk on  meie, väikese Eesti õnn pagulasküsimuses see, et me ei ole paradiis, et meie toetusrahad on väikesed ja kliima karmivõitu.  Ehk suudab meie valitsus  Euroopa Liidu liikmena selgitada Brüsselis meie põhiseaduslike õiguste ohtu sattumist võõra rahva ja kultuuri sissemurdmisel.

Kindlasti ei saa me kasutada vaid Euroopa Liidu  hüvesid, unustada tuleb aga  mõtegi proportsionaalsest põgenike vastuvõtust, mida loen    https://valitsus.ee/et/pagulased :

„Eesti on osa Euroopast ja mõistab tekkinud keerulist olukorda. Meie moraalne kohus on aidata hädasolijaid ja Eesti riik on piisavalt tugev, et seda teha. Eesti osaleb kriisi lahendamisel vabatahtlikult ja proportsionaalselt oma suurusega Euroopa Liidust."  

Meie grupp  mõistis samuti olukorda ja  just seda, millist teed me ei tohiks  mitte kunagi ennasthävitavalt  minna. 

Ene Saar
vallavanem