UUDISED JA TEATED

Viljandi valla kaugküttepiirkondade tulevikust

Viljandi vald on süsteemselt vallas asuvatel kaugküttepiirkondadel silma peal hoidnud. Üle on vaadatud piirkondade piirid, reguleeritud on soojusvõrguga liitumine ja eraldumine. Koostöös soojatootjatega on koostatud Viiratsi, Vana-Võidu, Päri ja Ramsi kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukavad, kus on analüüsitud soojusvõrku ja selle toimimist ning antud soovitused, kuidas piirkondi edasi arendada. Kõik Viljandi vallas asuvad kaugküttepiirkondade soojatootmise- ja transporditaristud kuuluvad eraettevõtjatele. Taristu arendamisel ei ole ajalooliselt kohalikud omavalitsused palju sekkunud  ja see on mõnes kohas tekitanud olukorra, kus kaugküttepiirkonnast on tarbijaid lahkunud või on kaugkütte hind osutunud pikaks perioodiks väga kõrgeks.

Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud alternatiivenergia süsteemid ja on tekkinud arusaam, et kui korteriühistu läheb üle maaküttele ja lõikab ennast kaugküttest välja, siis saab hakata nautima palju odavamat soojaenergiat. Kas see on ikka nii? Erilist tähelepanu tasuks pöörata kõigil kaugküttepiirkondade elanikel sellele, et kaugkütte asendamine lokaalse küttega ei pruugi tulla sugugi odavam. Tihti jäetakse lokaalse kütte hinna arvestustest välja kaasnevad käidu- ja hoolduskulud. Kaugkütte asendamine soojuspumpadega võib esialgu tunduda soodne, kuid siingi tuleb arvestada peale elektri kulu (mille hind kipub tõusma) ka hoolduskuludega. Igal juhul tuleks küttesoojuse hinna sisse arvestada ka investeeringu maksumus, millele peaaegu alati lisandub finantskulu (laenud, intressid). Arvestada tuleb ka köetava hoone energiatõhususega. Üldiselt kehtib reegel, et kui soojusenergia raiskamine hoones ei vähene, ei ole ka mõtet küttesüsteemi vahetada. See tähendab, et  kõigepealt tuleks hoone soojapidavamaks teha ja alles siis mõelda kas ja kuidas saaks madalama hinnaga soojusenergiat hankida.

Arvutused näitavad, et kui kaugküte on läbimõeldult ehitatud ja toimib efektiivselt on see kindlam ja odavam viis soojaenergiat toota, transportida ja tarbida. Kinnitatud soojusmajanduse arengukavades on öeldud, et kõik praegused Viljandi valla tiheasustusalade kaugküttepiirkonnad on jätkusuutlikud, küll aga tuleb tulevikku silmas pidades soojatootjal astuda samme, et soojatootmine ja transport oleks efektiivne, põhjendatud hinnaga ja tarbija vajadustele vastav. Nüüd on pall soojatootjate käes, avanenud on Euroopa liidu toetusfondid, kust soojatootjail on võimalik saada investeerimistoetust 50% ulatuses projekti maksumusest.

Loodame, et valla abiga koostatud soojusmajanduse arengukavades väljatoodud tegevused saavad rahastatud ja aastal 2020 võime juba nautida kindlat, efektiivset ja usaldusväärset kaugkütet.

Soojusmajanduse arengukavades välja toodud vajalikud tegevused kaugküttepiirkondade kaupa:

Viiratsi kaugküttepiirkond

Analüüs näitab, et kui minna üle kohalikule kütusele, on võimalik alandada soojuse hinda. Samuti on arvestatud, et kaugküttevõrgus on võimalik kadu vähendada ja varustuskindlust tõsta torustiku mõnede lõikude uuendamise teel. Seoses eelnevaga ollakse seisukohal, et parim arengustsenaarium on katlamaja viia samas asukohas kaasaegsena üle puiduhakkele. Gaas jääks alles tipu koormuste juures. Samuti oleks vajalik uute tarbijate liitumine ja soojustorustiku järk-järguline uuendamine ning nende pikkuse optimeerimine.

Vana-Võidu kaugküttepiirkond

  • Liita õpilaskodud tagasi kaugküttesse.
  • Torustike rekonstrueerimine. Tuleb pidada õigeks, et enne ei alustataks torude rekonstrueerimist kui uued kliendid on lisandunud ja kasutult seisvad uued võrgud kasutusele võetud, et vähendada asjatut soojuse hinna tõusu.
  • Kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel optimeerida nii torustike läbimõõt, kui ka pikkus vältides võimalikult palju paralleelseid harusid. 

Ramsi kaugküttepiirkond

  • Võrgukao ja hoolduskulude vähendamiseks soojustorustike uuendamine ja torude läbimõõtude optimeerimine.
  • Soojustorustiku ja kogu kaugkütte efektiivsuse tõstmiseks ei toetata pika ühendustorustikuga väljaspool kaugküttepiirkonda asuvate väikeste tarbijate võrguühenduse arendamist.
  • Kaugküttepiirkonnas ei toetata kaugkütet asendavate alternatiivsete soojusallikate kasutuselevõttu.

Päri kaugküttepiirkond

  • Pidada läbirääkimisi Päri tee 14 taasliitumiseks, et välisvõrkude trasseerimist parandada (võimalik ära jätta paralleelsed torustikud Kannikmäe 17 juurest Päri 12 suunas) ning koos muu torustiku uuendamisega Päri 14 ühendus korda teha ja ühtlasi ka kadusid vähendada samal ajal aga suurendades soojusenergia müüki. 
  • Soojusvõrgu rekonstrueerimine vähendatud mahus (jääb ära senise katlamaja ja spordihoone vaheline lõik) ja ehitada katlamaja uude kohta taastuvale kütusele, üks tarbija viiakse lokaalküttele.
  • Soojusvõrgu ja katlamaja võrgupumba valikul dimensioneerida nii torude läbimõõdud kui pump optimaalsetena vastavalt uuele olukorrale. Sellise arengu puhul jääb võimalus ka Päri tee 14 ja ka Bestra kaugküttega taasliitumiseks juhul kui viimase soojusvajadus kasvab.
  • Et kaugküte piirkonnas säiliks, oleks üheks hoovaks kasutada kaheosalist soojuse tariifi, siis oleks ka valmisolek kaugküttest lahkuva tarbija puhul firmale teatud määral tasustatud.

Kaugküttepiirkondade arengukavadega on võimalik tutvuda Viljandi valla veebilehel: http://www.viljandivald.ee/kaugkuttepiirkonnad

Soojusmajanduse arengukavade koostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond

Kaupo Kase
kaugküttepiirkonna elanik
vallavolikogu aseesimees