Vallavanema veerg

Volikogu esimehe visiooniveerg

Nüüd, kus Vabariigi 98. aastapäeva pidulikud sündmused peetud, on aeg tulevikkuvaatavalt iseneselt küsida - millisena me tahame oma valda näha paari aasta pärast, siis kui Eesti Vabariigil täitub tema 100 aastapäev?

Kindel on see, et valimisjärgselt vahetuvad nii valitsus kui ka volikogu ja küllap on ka Viljandi Valla esimese koosseisu algatatud ettevõtmised kandnud oma vilju. Milline on hinnang meie senisele tööle, seda näitab aeg, sest nii mõnegi otsuse positiivsed-negatiivsed järelmõjud ilmnevad alles aastate pärast. Mõista tuleb ka seda, et liitunud valdade esimese koosseisu otsused on olnud osaliselt ühinemislepingust tulenevad, paljuski on arvestatud uue reaalsusega, lepitud paratamatusega või on tegu olnud lausa sunnitud käikudega. Julgen väita, et igal juhul on püütud tegutseda vastutustundlikult ja tulevikkuvaatavalt.

Hetkel on meid pandud küsimuse ette - millisena hakkab Viljandi vald suhestuma  omavalitsusreformi? Kas oleme koostöövalmid ja asume eestvedaja rolli või laseme asjadel omasoodu veereda ning lepime sellega millised omavaltsused tulevikus meiega reformi käigus sundliidetakse? Kuna meie valla elanike arv ületab nõutava miinimum-kvoodi, siis pole meil otsest vajadust ise kellegagi liituda. Samas on päevselge, et nii mõnelgi naabervallal on põhjust meie poole vaadata, sest koos Viljandi linnaga oleme tõmbekeskuseks, piiridest ning asukohast tulenevalt loogiliseks liitumispartneriks ja mõnel juhul ka ainuvõimalikuks heaks lahenduseks. Viljandi vallal on võimalus ja ka kohustus olla eeskujuks ning tõestada et selles heitlikus maailmas oleme üks kogukond.

Ajal mil meie riik ja rahvas on erinevate ideoloogiliste mõjutuste tulemusena lõhestatud, pole palju eneselt küsida - millised oleme meie? Meid pannakse valikute ette, sunnitakse pooli valima ja ennast pidevalt määratlema. Kui me pole jäägitult pühendunud peavooluideoloogia pooldajad, siis oleme järelikult vastalised ja tagurlikud. Isegi siis, kui teema meid ei puuduta tullakse meie privaat-tsooni ning küsitakse, et kas oled näiteks valmis samasoolist oma magamistuppa lubama? Kui julged kahtlevalt „ei" öelda, siis oled sallimatu ja halb inimene. Tavalise inimese jaoks on see kauge ja ebaoluline teema, mis teda ei kõneta ning ta soovib elada heas läbisaamises kõigiga olenemata teise inimeste eripärast, iseärasustest, rahvusest või maailmavaatest. Las kõik elavad omal tagasihoidlikul moel ja on sellised nagu nad soovivad. Peamine, et austataks üksteise maailmavaadet, kultuuri ja välja kujunenud traditsioone. Me ei pea kõikide maailma rahvaste pilli järgi tantsima ning nende elustiili ja arusaamu enda omadeks pidama. Eestlane on alalhoidlik rahvas ja talle on arusaamatu, miks nüüd ühtäkki on vaja kõik oma talutare uksed ja aknad maailmale valla avada, teadmata kas sealt hakkab sisse sadama lund, rahet või pussnuge.

Riigi juhtide, arvamusliidrite ja meedia ülesanne peaks olema rahva ühendamine, mitte lõhestamine oma provokatiivsete küsimuste ning pseudoprobleemidega. Kui keegi julgeb kahelda mõnes meile pealesurutud maailmavaatelises seisukohas või Euroopa Liidu korralduste positiivses mõjus meie rahvale, siis saab ta otsemaid sellise sildi külge, et peab lausa võõrsõnade leksikoni kasutama, et aru saada milline antidemokraat ja reetur ta on. Millisest arvamuste vabadusest me varsti üldse rääkida saame ja kas demokraatia tähendab ühesuunalist liiklust meile osutatud suunas? Meil nagu polekski enam valikuid. Avalikult öeldakse välja, et kui me ei vasta euroopalike väärtuste skaalal meile ette antud kriteeriumitele, siis me ei vääri kaitset vaenlase võimaliku rünnaku korral, koostöö lõpetatakse ja ka rahakraanid keeratakse kinni. Seda ei saa nimetada tingimusteta armastuseks, heanaaberlikuks koostööks ega ka sõpruseks. Meid pannakse vaid ühe valiku ette.

Hetkel käimasolevas valdade liitumise protsessis on ka meil mõned olulised valikuvõimalused. Nüüd on meie otsustada, kas hakkame ka omavalitsuste liitumisteemadel rääkima üksteisele tingimuste esitamise keeles või on meil siin kohalikul tasandil nii palju riigimehelikkust, et suudame mõelda natukene laiemalt?  On siin väikesel maalapil üldse midagi sellist mis lubaks meie kogukondade vahel piire seada, vastanduda või teistest eralduda? Keegi ei kahtle, et meil on Mulgi kultuur, Lehola aegadest jäänud ajaloopärand, kihelkonnad ja tugevate traditsioonidega külakogukonnad. Samas on meil olemas ka suurem indentiteet mis meid ühendab. Vallajuhtide ja volikogude esindajate tasandil on mõned korrad kokku tuldud ning küpsemas on idee luua üks suurem ja tugevam omavalitsus mille tulevane nimi võiks olla näiteks SAKALA SUURVALD.  Peab tunnistama, et kõlab küll natukene paremini ja uhkemalt kui „ Viljandi rõngasvald" aga tähtis on tegelikult asja mõte.

Riigi poolt algatatud omavalitsusreform peaks liitma vallad ning kogukonnad. See hea algatus võiks seekord küll vilja kanda. Viljandi vallal on võimalus olla selles protsessis eestvedavaks ja ühendavaks jõuks. Praegusel segasel ajal, kus isegi omavalitsusreformi seadust pole veel avalikustatud, on ühisosa leidmine raske ja ka ajaraam on piiritletud, sest ühinemised peaksid toimuma juba enne järgmisi kohalikke valimisi. Ometi on tark juba praegu alustada, sest hiljem võib minna väga kiireks. Läbirääkimised ei kohusta millekski ning võimalikud ühinemised saavad toimuma ikkagi siis, kui meie kõigi poolt leitud positiivne ühisosa kaalub üles selle protsessiga  kaasnevad negatiivsed mõjud. Tuleb olla aus ja tunnistada juba ette, et pääsu pole ka ebasoovitavatest kõrvalmõjudest. Meis kõigis on selles osas omad kahtlused ja kõhklused. Mõned neist saavad tulevikus kinnituse, aga palju on ka sellist, mis leiavad uue vaatenurga alt lähenedes hoopis positiivse väljundi. Kui praeguse Viljandi valla ääremaa elanikule on Viljandis asuv vallamaja esimene ja ainus pääs kohaliku omavalitsuseni, siis  valdade liitumisel võib kohe julgelt vaadata ka praeguse lähima naabervalla keskuse poole, sest suure tõenäosusega säilib seal loodava suure valla esindatus. Kohalikud tõmbekeskused ei pea tingimata hakkama domineerima väiksemate kogukondade üle. Kummalisel kombel võib see tulevase suurvalla identiteet isegi kaugematele kantidele positiivselt mõju avaldada, sest esile pääsevad rohkem omad kogukondlikud ja piirkondlikud algatused.  Seal, kus on tegusad inimesed ja eestvedajad, seal areneb ka kohalik elu. Vallamaja kui selline saab olema lihtsalt üks hästi toimiv administratiivhoone maakonnakeskuses Viljandis, sinna pole vaja investeerida ja ta ei pea enam äärealade üle domineerima. Investeeringud suunatakse otstarbekuse printsiibil sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse ja kuna otsuste langetamised toimuvad väljaspool kitsamat kildkondlikku ringi, siis on nad palju objektiivsemad ning läbipaistvamad.

Kõige tähtsam on leida viis kohalike kogukondade hääle mõjulepääsemiseks. Ülevalt poolt seda reguleerida ei saa. Inimeste arvamused ja oskused oma seisukohti otsustajateni tuua muutuvad palju olulisemaks. Elame demokraatlikus riigis ning rahva esindatus on tagatud valimiste kaudu. Suuremas omavalitsuses paneb see rahvale veelgi suurema vastutuse ja kohustuse valida oma kogukonna esindajaks just need ainuõiged inimesed.

Esimese sammuna on teistele omavalitsustele saadetud üleskutse määratleda isekeskis oma piirkonna väärtused, mida nad tahaksid säilitada ja arendused, mis on neile lähitulevikus olulised. Kõigel sellel saab olema muidugi emotsionaalne tagapõhi, ootused-lootused ning kõige lõpus ka rahas mõõdetav hind. Palju on seda, mida exceli tabeli põhjal arvutada pole võimalik. Piirkondlikud huvid ja kohaliku kogukonna heaolu on selleks aluseks, mille põhjal saame panna kokku laiema tervikpildi ning koostada ühinemislepingu teksti, mis esindaks kõigi osapoolte huve. Piikide murdmise kohti on muidugi palju. Tulevased võimalikud poliitilised jõujooned on küll olulised, aga ma usun, et saame ka sellest üle. Vaja on vaid meelde tuletada, et meid esindavad inimesed on kutsutud ja seatud rahva huvide eest seisma, mitte oma isiklikku asja ajama. Väärikad ja ausad inimesed valitakse ka tulevikus rahva poolt esinduskogudesse. Selles pole vaja kahelda.

Viljandi vald on ühinemisjärgselt saanud hea kogemuse, kuidas ületada kitsalt kogukondlikke ja maailmavaatelisi eraldusjooni ning teha ühiselt head ning tulemuslikku koostööd. Seda vaadet tahaks kanda ka meie võimalike tulevaste läbirääkimiste käigus, et säiliks teineteisemõistmine ja üksteist austav suhtumine meie liitumispartneritega.

Kõikide arvamus on oluline, kõik on tähtsad ja kedagi ei jäeta maha. Oleme üks rahvas.

 

Hellar Mutle

Viljandi vallavolikogu esimees