Viiratsi kaugküttepiirkond

7.02.17

Viiratsi aleviku kaugkütte faktid

Tabel: Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinnad (käibemaksuta) lõpptarbijatele 
http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18308
 

Soojusenergia tootja Adven Eesti AS
 

Piirkond

MWh

Kütteliik

Piirhind

[MWh/€]

Leibkondade  arv

Avalikud teenused

Viiratsi

4300

gaas

62,18

307

Lasteaed, kauplus, koolimaja, vana vallamaja, päevakeskus,
vanadekodu, rahvamaja

Viiratsi alevikus toodetud energia  hind on kõrgem Eesti keskmisest.

Viiratsi aleviku soojatrassid ja katlamaja müüs Viiratsi vald 1998. aastal era ettevõttele. Täna tegeleb alevikus soojamajandusega Adven Eesti AS (ennem Fortum Termest), kes omab asulas katlamaja ja soojatrasse. Soojaenergiat toodetakse maagaasiga, soojus jõuab korterelamuteni kahe katla abiga (1,8 MW ja 1,1 MW), mille valmistusaastad on 2003 ja 2007. Orienteeruv katelde kasutegur on 92-95%. Aastas müüdav soojusenergia hulk on 4300 MW/h ja soojaenergia kadu süsteemis on ca 20%. Kaugkütte võrgu pikkus on 1770 meetrit. Kaugkütet kasutavad korterelamud, kool, lasteaed, vallamaja, rahvamaja, töökoda, kaks hooldekandekeskust ja tugikodu. 

 

Viiratsi aleviku kaugküttepiirkonna perspektiivid

Viojandi vald püüab leida teid Viiratsi aleviku kaugkütte süsteemis toodetava soojuse hinna vähendamiseks. Et saada aru, milline võiks Viiratsi aleviku kaugküte välja näha tulevikus, valmis uuring, milles püüti analüüsida Viiratsi aleviku kaugküttepiirkonna võimalike alternatiive.
 

Hetke seisuga on soojaenergia hind tarbijale Viiratsis Eesti keskmisest kõrgem – 75,06 EUR/MWh (ilma käibemaksuta). Kõrge tariifi põhjusteks on väike müüdav soojuse kogus ja suured võrgukaod. Soojusenergia tariif tõuseb võrdeliselt tarbijahinna indeksi tõusule aastate kestel. Kasutatav kütus ise – maagaas – on viimastel aastatel läbi teinud suure hinnatõusu, samuti on selle hind suuresti sõltuv poliitilistest tingimustest (tarned Venemaalt). Selliselt edasi toimetades jääb Viiratsi aleviku küttehind keskmisest kõrgemaks (keskmine tariif Eesti asulates on ligikaudu 65 EUR/MWh).


Uuringus analüüsiti kolme võimalikku stsenaariumit:

  • 0-stsenaarium, mis tähendab Viiratsi aleviku soojatootmise senise praktika jätkamist. Alles jääb kaugküttepiirkond, täiendavaid investeeringuid soojavõrku ei teostata;
  • I alternatiivstsenaarium, mille puhul viiakse Viiratsi aleviku katlamaja üle odavamale alternatiivküttele (hakkpuit) ning renoveeritakse kaugküttevõrk;
  • II alternatiivstsenaarium, mille puhul minnakse Viiratsi alevikus üle lokaalsetele kütteseadmetele ning loobutakse terviklikust kaugküttevõrgust.


Alternatiivstsenaariumite eesmärgiks on Viiratsi asula elanikele müüdava soojusenergia hinna suhteline alandamine, kasutades kohalikust kütusest toodetava soojuse madalamat omahinda võrreldes maagaasist toodetava soojusega. Kõikide versioonide puhul arvestati osalist hoonete soojustamist.
 

I alternatiivstsenaariumi puhul läheks Viiratsi aleviku katlamaja ümberehitus odavamale alternatiivküttele maksma ca 534 000 eurot ja küttetorude renoveerimine ca 450 000 eurot.
II alternatiivstsenaariumi puhul kujuneks kõigi hoonete halupuu või pelletkatelde välja ehitamise maksumuseks ca 1,1 miljon eurot.
I ja II alternatiivstsenaariumite tasuvusajaks on uuringu järgi ca 6-10 aastat. Hinnanguliselt on võimalik kuni 20 % madalam kulu soojusenergia ostmisel.
 

Positiivne on see, et mõlema alternatiivstsenaariumi puhul kasutatakse kohalikku puiduressurssi, kui me saame küttepuidu enda metsadest, siis jääb ka teenitud raha Eesti riiki, mitte ei lähe maagaasi tarnijale piiri taha.
 

Arvutuste kohaselt on võrdse tähtsusega nii üleminek kohalikule küttele (hakkpuit või pelletid), kui ka soojakadude vähendamine soojavõrkude rekonstrueerimise teel.
 

Numbrid näitavad, et Viiratsi alevikus ei ole hetkel majanduslikult otstarbekas ehitada kortermajade juurde individuaalkatlamaju, sest seal toodetava soojuse hind osutub antud tingimustel kallimaks tänasest kaugküttesüsteemist pakutava soojuse ühiku hinnast.
 

Suurimad küsimused on, kuidas leida raha investeeringuteks nii, et see mõjutaks võimalikult vähe kortermajade elanike poolt makstavaid küttearveid ja kuidas motiveerida muudatuste elluviimiseks Viiratsi aleviku katlamaja ja trasside omanikku. Kindlasti on siin üheks abiliseks avanevad Euroopa Liidu fondid.
 

On selge, kui lähiajal soojusvarustussüsteemidesse ei investeerita, suureneb soojusvõrkude vananemise tõttu soojuskadu aasta-aastalt. Kuna kadu soojusvõrgus arvestatakse soojuse hinda, siis tuleb tarbijal see kinni maksta. Koos kütuse hinnatõusu ja kaugküttetorustiku halveneva olukorraga suureneb ka soojuse hind tarbijale.
 

Uuring viidi läbi koostöös Viiratsi valla, Eesti Maaülikooli ja OÜ Hendrikson-iga.

 

Kaugkütte piirkonna peamised probleemid

  1. Kõrge hinnaga kütteliik;
  2. Kaugkütte taristu vajab renoveerimist (katlamaja, torustik);

Olukorra muutmiseks on kavas järgmised tegevused

  1. Viiakse läbi audit, mis peab andma vastuse küsimusele, milline energiamajanduse mudel on piirkonnas perspektiivikas;
  2. Auditist lähtuvalt piirkonna soojaenergia majandamise tegevuskava koostamine;
  3. Tegevuste elluviimine.