Vallavanema veerg

Austatud vallarahvas!

Lähenemas on Eesti Vabariigi 99. sünnipäev ja jagan teiega omi mõtteid sünnipäeva eel.

OMA RIIKI armastatakse tingimusteta ka probleemidega ja vabaduse hoidmine ei ole kellegi teise ülesanne kui meie endi. Maaelu arengute üle arutatakse sageli - inimesi on vähe, kulud on suured. Väiksem on alati kallim. Aga usun, et kui see väiksem on hästi hoitud, on ta osake meist endist.

Julgus andis meile vabariigi ja kaks korda vabaduse. Seesama julgus, pealehakkamine ja usk tulevikku ning ühine pingutamine annab meile ka väärika ja parema elu edaspidi. Me peame olema ise piisavalt suured, et uutel ideedel oleks ruumi siin idaneda ja kasvada. Vaid sada aastat tagasi oli ju pöörane unistada, et ükskord on Eesti riik – OMETIGI ON. Meil on olemas Eesti inimesed ja Eesti loodus. Väärtused, mille eest meil tuleb hoolitseda ja mida tuleb meil kaitsta ka järgmiste sajandite tarvis.

Paljud sõnastavad Eesti eesmärgiks RAHVUSE JA KULTUURI SÄILIMISE, paljud ÕNNELIKU RIIGI loomise. On ka väheseid, kes räägivad RIKKAIMATE RIIKIDE HULKA JÕUDMISEST.

Rikkus on suhteline mõiste. Olin nelja aastane kui mu Siberist naasnud vanaema rääkis, milline uhke plüüsmööbel oli tema Veisjärve-äärses Nägutsi talu elutoas. Minu küsimuse peale, miks me seda tagasi ei küsi selle omastanud inimeselt, sain mulgikeelse kinnituse: „Latseke, need om ju ainult asjad. Inimese ja ää suhte om olulise. Küll üitskõrd oleme jälle vaba ja saame uhke olla oma Eestimaa üle ja eläde siin rahun ja olla kange peremehe. Kisklemisest ja võimu aamisest ei sünni suurt tulu."

Tõeline rikkus on hoolimine meie riigi ja elu käekäigu eest, ka vaimsus on rikkus. Ja seda meil jätkub - vaadake enda ümber. Väga head näited on meie enda inimesed, ettevõtjad, kellele läheb korda maaelu hoidmine. Tänuväärne on ettevõtjate roll tööandjatena. Suur väärtus on pärandi hoidmine. Selle, mis on päriselt ainult meile omane. Olles üle kümne põlve ema poolt Helme ja isa poolt Paistu kihelkonna mulk, hindan ma oma juurte juures olemist ja pühendumust kui kohustust esivanemate ees. Me ei pea vanas kinni olema vaid kõiki tarkusi ja kombeid edasi kandma põlvest põlve. Nii püsib hingeside meie maa ja rahvaga ning meie maa jääb meie omaks alatiseks.

Paljudel on siht silme ees minna laia maailma, elada paremate võimalustega, lubada endale rohkem... On siingi mõtteainet – võõraste väärtuste omaksvõtmine, oma rahvast ja sünnikohast kaugel elamine, emotsioonid, mis sellega seonduvad... EI OLE KINDEL, ET SEE ON PARIM VALIK!

Kas Eesti on vaid koht, kus elatakse, sest siia juhuslikult sünniti?  Või siiski midagi enamat - KODU, ISAMAA? Vabadus tähendab kohustust näha selle nimel vaeva. Eesti mõte on olla selline maa, kus me ISE tahame elada, kus me hoolime, oleme sallivad ja tunnustavad ega lasku tigedusse ja kadedusse. Ka maaelu, kui kõige loomulikuma eestlase eluviisi hoidmine on meie endi ja otsustajate kätes.

Soovin meile kõigile usku ja tahet olla eestlane Eestis! Siin ei ole praegu alati kerge, kuid siin saavad oma riiki kindlustada ja arendada AINULT PARIMAD. Eesti riik on väärt, et teda TINGIMUSTETA ARMASTADA JA HOIDA nagu armastame oma lapsi, on väärt, et teda kasvatada ja toita üheskoos suureks ja tugevaks.

See võib võtta aega, aga peaasi on, et me seda TAHAME teha KOOS ja KOGU SÜDAMEST!

Õnnitlen Teid kõiki läheneva Eesti Vabariigi sünnipäeva eel ja tänan, et olete siin ja praegu igaüks andmas osakese parema Eesti nimel - kes õppides koolipingis ja tuleviku Eestisse panustades, kes oma igapäevatööga väärtusi luues.

Ootame teid kõiki 24. veebruaril Sakala Keskusse Eesti Vabariigi sünnipäevapeole.

Austusega

Ene Saar
Vallavanem


vallavanema veerg (jaanuar 2017)

Astunud uude aastasse, võtame kõik vastu uusi väljakutseid ja seame endale jõukohaseid reaalseid eesmärke. Kindlasti ootavad vallaelanikud, et annaksin teada milliseid plaane kavatseb ellu viia vallavalitsus uuel, 2017. aastal.

Meie eelarve suurus liitumiseelsel aastal kujuneb ca 12,7 miljonit eurot, millest laekub tulumaksuna meie maksumaksjatelt 5,7 miljonit eurot, maamaksuna 360 000 eurot ning teenuste eest ca 1,1 miljonit eurot, st haridus-, lasteaia ja sotsiaalteenuste müügist teistele omavalitsustele. Riigi tasandusfondist planeerime tulu 680 000 eurot. Riigi toetusfond haridusele, toimetuleku- toetusteks jm sihtotstarbeliseks on kavandatud 1,7 miljonit eurot.

Suurimad kulud on asutuste majandamis- ja personalikulud, s.o. kokku 8,4 miljonit eurot. Meie suurimaks jõukohaseks investeeringuks on Ramsile 4 rühmalise lasteaia ehitus, milleks läheb 2017. aasta eelarvest 1,85 miljonit eurot, laenude ja intresside tagasimakseks kulub 2017. aastal 608 000 eurot, valla ja avalike teede rekonstrueerimiseks ning teesoola kuuri ehituseks 150 000 eurot. Pärsti Pansionaat vajab rekonstrueerimist, et vähendada soojakadusid. Selleks kavandame 220 000 eurot ning loodame osaliselt rahalist katet saada avanevast Hooldekodude toetusmeetmest energiatõhususe parandamiseks toetuste abil, mis on saadud CO2 müügist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abi on loota 46,8 % Kondi asula vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimiseks tööde kogumahust. Valla eelarvest panustame sinna veidi enam kui 100 000 eurot. Valla kõige suurema aleviku Viiratsi perepargi rajamiseks on eelarves 150 000 eurot ning abi loodame saada Leader- programmist 25 000 eurot. Pärsti mõis ja Saarepeedi Kool on investeeringute ootel. Hetkel on töölaual koostamisel Viiratsi rahvamaja rekonstrueerimise rahastuse taotlus.

Eelarve tundub küll üsna korralik kuid arvestades meie valla suurust ja ülesandeid, on vajalik leida lisaressursse ja töötame selle nimel, et investeeringuteks tuge juurde hankida. Siinkohal tahan kiita plaanide ja koostöö eest külade aktiivi. Leader- meetmete abiga loodame koos külade elukeskkonda parandada maaelu toetusmeetme abil. Holstre Pereselts kavandab külasse mängu- ja turniväljakut, Paistu Kultuuriselts välitreeningseadmete väljakut, Saarepeedi Spordiklubi disc-golfirada ja suusaradade hooldustehnikat, et aidata ka teistel küladel lume korral suusaradu korras hoida. Viiratsi Aleviku Selts hoolitseb rahvaraja rajamise eest ümber Viiratsi tiikide, Holstre-Polli Spordi- ja Puhkekeskus plaanib rajada kunstlumesüsteemi valgustatud 2,5 km raja alla, et meie lumetutel talvedel suusasõpru lumele aidata. Valma külas on valla väljakutseks kalda-ala korrastamine ja avaliku kalasadama rekonstrueerimine sooviga luua kaluritele paremaid tingimusi. Tänassilma küla tunneb puudust korralikust välilavast rahvamaja juurde, Tusti küla mõisapargi korrastamisest.

Mõtted ja koostöö aitavad kaasa. Kui plaanid kohe ei õnnestu, tuleb nende nimel tööd teha. 2017. aasta on liitumise aasta. Aasta lõpuks on meie vallas üle 14 000 inimese ja poole suurem territoorium kui täna. Muretseda ei maksa ei meil, ega meiega liituvatel naabritel Tarvastus ja Kolga-Jaanis. Oma ülesandeid peame täitma ja täidamegi jätkuvalt. Head uusaastasoovid teile, meie ettevõtjad ja Viljandi valla rahvas!  Hoiame kokku!

Austusega Ene Saar
vallavanem


Vallavanema jõulutervitus

Tänan meie valla ettevõtjaid- tööandjaid, koostööpartnereid, meie asutuste töötajaid ja kõiki vallaelanikke. Liigume uue aasta suunas  kandes kaasas eesmärke ja viies nad ellu.

On kaunis jõuluaeg, oled peatselt käes.

Jõuluaeg  on  kodu ja lähedaste päralt,  meenutamise, mõtete korrastamise ja soovide aeg,

Igaühel on omad unistused ja lootused.  Jääb vaid soovida, et need täituksid.

Aasta lõpp on ka  tänamise aeg, et pidada hea sõnaga meeles kolleege, sõpru ja tuttavaid.

Olen märganud, et täname vähe – nagu oleks raske lausuda mõni hea sõna, mis kindlasti annab  jõudu ja on toeks hetkel keerulises maailmas.  Siinkohal tänan  vallarahvast  ühiste  tegemiste ning koostöö eest.

On kombeks uueks aastaks midagi ilusat  ja head soovida. On ju ilusast ja heast arusaamad erinevad.

Lootustandev on se, et iga raskus siin elus on mööduv ja  üldjuhul järgneb probleemile lahendus, kui  väga tahta ja selle nimel pingutada. Miski siin elus ei sünni iseenesest.

Jõulude ajal on ehk mõisrlik unustada kallid kingid ja kinkida ükstele hoopis suurimat väärtust, aega. Jaan Tätte repertuaaris on   hea tekstiga Sõprade laul

 

"Tule võta mu aega, sest aega mul on

tule vaatame taeva,  seal midagi on

palju muud mul ei ole, kuid aega mul on

tõesti aega mul sinu jaoks on"

 

Rooma filosoofilt , kirjanikult a riigimehelt  Senecalt on pärit mõte"Kõik on võõra oma, ainult aeg on meie oma". Me ise oleme oma aja peremehed ja teeme ise omi valikuid.

Jagame seda oma kallist aega oma lähedastega niikaua kui aega  antud ja  lähedasi on.

Soovin  kõigile rahulikku jõuluaega, head  tervist ja lähedasi, olgu need siis  kas omaksed, sõbrad või  hoopis toredad naabrid!

Mulle meenub üks ammukuuldud lugu, mida teiega jagan:

„Neli  küünalt põlesid advendipärjal nii tasa, et  oli kuulda, kuidas küünlad hakkasid omavahel  vestlema.

Esimene küünal lausus ohates: „Minu nimi on  RAHU. Kuigi  mu valgus paistab, ei hoia inimesed mingit rahu"  Tema leegike jäi järjest väiksemaks kuni kustus hoopis....

Teise küünla valgus vilkus ja küümal ütles: „ Minu nimi on USK, aga ma olen täiesti kasutu, sest inimkond ei taha midagi uskuda, nii et mul pole mõtet põleda"

Tõmbetuul puhus läbi toa ja teine küünal kustus...

Vaikselt ja kurvalt võttis sõna kolmas küünal: „Minu nimi on ARMASTUS. Mul pole jõudu, et enam põleda. Inimesed on mind kõrvale jätnud. Nad näevad ainult iseennast, aga mitte teisi enda kõrval, keda nad võiksid armastada."  Kustus seegi valgus...

Samal hetkel astus tuppa        Laps. Küünlaid vaadates ütles ta: Te peate ju põlema , mitte kustunud olema!" ja hakkas peaaegu nutma.

Samas võttis sõna neljas küünal ja vastas: „Ära karda, laps! Seni kuni mina põlen saame me ka teised küünlad jälle süüdata.  Minu nimi on  LOOTUS. „

Laps võttis tikuga sellelt küünlalt tuld ja pani õnnelikuna uuesti kõik teised küünlad põlema.

LOOTUSE LEEK EI PEAKS MITTE KUNAGI MEIE ELUST KUSTUMA NING IGAÜKS MEIST PEAKS HOIDMA  RAHU, USU, ARMASTUSE JA LOOTUSE TULUKEST!

SOOVIN KÕIGILE ILUSAT JÕULUAEGA JA TERVIST NING ÕNNE UUEL AASTAL!

AITÄH TEILE!

Austusega

Ene Saar
vallavanem


Näitan: 1-3
Elemente lehe kohta 3
of 9