« Tagasi

Toomas Perve: Ennuksemäe metsavennapunker on Silindia ehitusajaloo kõige erilisem objekt

Kohaliku Silindia ehitusfirma juht Toomas Perve on sündinud Paistu vallas Kassi külas Meltsa talus ning elab praegu Viljandi vallas Holstre külas. Sealt kaugele ei jää Ennuksemäe metsavennapunker, mis hävis tules 2016. aastal. Pärast hävimist otsustas Viljandi vallavalitsus punkri taastada ning möödunud aastal otsiti riigihanke kaudu sellele ehitajat. Hankes tegi edukaima pakkumise Perve juhitav Silindia ehitusfirma. Nüüd, augusti keskel, on kaheksa kuud kestnud taastamistööd lõppenud ja uues kuues Ennuksemäe punker avatakse pidulikult 18. augustil kell 18. Viljandi Valla Teataja uuris Pervelt, miks soovis tema firma metsavendade punkrit taastada ja kuidas ehitustööd sujusid.

Kas teie sugulaste seas oli metsavendi?

Materjale põhjalikult uurides selgus minu jaoks huvitav fakt, et minu sugupuust Johanna-Erika Johansoo oli abielus metsavendade August ja Elmar Ronga vennaga, seega kaudselt oli minu suguvõsa metsavendadega seotud.

Miks otsustas teie ettevõte osaleda Ennuksemäe metsavendade punkri ehitushankes? Oli ju teada, et asukoha tõttu saab see olema keeruline projekt.

Olen ajaloohuviline ja mulle meeldivad väljakutsed. Ennuksemäe punkri ehitusega sain võimaluse ühendada nii oma hobi kui ka töö. Lisaks veel seetõttu, et punkri asukoht on minu sünnikodust Meltsa talust kolme poole kilomeetri kaugusel ja praegugi elan samas piirkonnas. Need faktid teevad selle objekti minu jaoks väga oluliseks. Oleme Viljandi firma ja ka firma töötajad on pärit siitsamast kandist, seetõttu on oma koduümbruse ajalooliste objektide ehitamine ja säilitamine meile tähtis.

Kui palju tegite ettevõttes taustatööd ning uurisite metsavendade punkrite ja Ennuksemäe kohta?

Olin ise juba nõukogude ajal kuulnud lugusid ja legende Ennuksemäe punkrist, seal toimunud lahingust ja metsavendade hukkamisest. Võtsime ühendust Viljandi muuseumi direktoriga, kes jagas infot materjalide otsinguks. Nüüd saime juba ise uurida tookordsete sündmuste käiku internetist jm materjalidest, nii punkri ehituslugu kui ka nende inimeste saatuste kohta. Meil õnnestus ka vestelda mõnede inimestega, kes tundsid metsavendade järeltulijaid ja olid nende kaugelt sugulased või tuttavad.

Millal Ennuksemäe punkri ehitamist alustati?

Leping kirjutati alla möödunud aasta 27. novembril. Alustasime kohe juurdepääsutee ehitamisega ja detsembri keskel punkri jaoks pinnase väljakaevetöödega.

Kuidas on punkri ehitus sujunud?

Punkri ehitus on sõltunud suuresti ilmastikust. Vihmaperioodidel ei saanud transportida ehitusmaterjali objektile, sest põllutee muutus läbimatuks. Kuna talv oli külm, siis pinnase külmumise tõttu ei saanud sel perioodil teostada kaevetöid. Meid päästis kuiv suveperiood, kus saime kaotatud aega tagasi võita. See periood aga oli töömeestele kuumuse tõttu väga raske ja keeruline, tööpäevi tuli alustada varahommikul kella viiest. Vaprad mehed ei vandunud alla ja töötasid visalt vaatamata praadivale päikesele ning sääskede ja parmude rünnakule.

Milles seisneb punkri ehitamise keerukus?

Ehituslikult oli keeruline betoneerida ja laduda mäe sisse alt ülesse kuni punkrini 30 meetrit tunnelit. Mõnel päeval õnnestus vaid meetri jagu põrandat valada suure kalde tõttu. Kogu betoneerimissegu sai segatud kohapeal segumasinaga, millele andis toidet generaator, sest elektrit seal ju ei ole. Samuti tuli segu ja muu ehitusmaterjal mööda mäenõlva alla viia.

Kas ehitajad on punkrit tehes midagi huvitavat leidnud?

Mehed leidsid kaevamistöödel algse punkri pliidiraua, mis paigaldatakse nüüd taastatud pliidile.

Ennuksemäe metsavendade punker valmib augustis. Kirjelda tulevastele külastajatele, missugune on värskelt taastatud punker.

Külastajad näevad taastatud punkrit, mis on tehtud palkidest ja milles on kuus nari ning köetav pliit. Punkris on kaks sisse- ja väljapääsu, millest üks avaneb tunnelisse. Tunnel on tehtud samuti palkidest. Minnes punkrist tunnelisse, tuleb arvestada sellega, et seal on pime, kuna nii tol ajal kui ka praegu puudub seal elektrivalgus. Tunnelist pääseb välja laskeavast ning ka tunneli lõpus asuvast väljapääsust, mis avaneb mäe all.

Mille poolest erineb see 2016. aastal tules hävinud punkrist?

Erinevus seisneb selles, et puidu hävimise kaitseks on ehitatud betoonist seinad, lagi ja põrand. Lisaks on seintele ja laele tehtud väline hüdroisolatsioon. Täna ehitatud tunnel on hävinud punkri tunnelist üle poole pikem.

Kas Ennuksemäe metsavendade punker on olnud kõige erilisem objekt Silindia ajaloos?

Jah, võib öelda küll, et Ennuksemäe metsavendade punker on Silindia ehitusajaloo kõige erilisem objekt.

Millist väljakutseterohket projekti Silindia Ehitus järgmisena oma portfooliosse tahaks?

Tahtmine on taevariik, saamine on iseasi... .

Milliseid objekte olete Silindiaga veel Viljandi vallas ehitanud?

Praegu ehitame Kolga-Jaanis lasteaeda ja remondime Paistu kooli katust. Varem oleme lisaks vastvalminud Ennuksemäe metsavendade punkrile ehitanud ka Ramsi lasteaia.

 

Toomas Perve

  • Sündinud 24. detsembril 1962
  • Ehitusfirma omanik 1995. aastast
  • Armastab käia oma paadiga kalal nii jõgedel kui ka järvedel, hoida korras maamaja ja territooriumi, käia teatris, reisida ja pildistada ning ikka kõike seda koos pere ja sõpradega.
  • Abielus, kolm tütart.