Järjest rohkema on meil võimalus kasutada erinevaid andmeallikaid, et saada ülevaade, kuidas liiguvad meie piirkonna inimesed. Viljandimaa Ühistranspordikeskusel on olnud võimalus saada ülevaade piirkonna rahvahulkade liikumismustritest, kasutades selleks Telia mobiilivõrgust pärit anonüümseid andmeid.

Järgnevalt välja toodud numbrid ei ole lõplik tõde, aga piirkonna elanike igapäevaseid liikumistrende need numbrid siiski näitavad. Välja toodud numbrid on keskmised, mis tähendab, et periooditi võivad tegelikud andmed olla suuremad või väiksemad. Reis määratletakse, kui inimene (mobiiltelefon) liigub kahe asukoha vahel. Arvesse on võetud andmed, kus mobiiltelefon on piirkonnas olnud kauem kui 20 minutit, ehk kiirel läbisõidul olevate reisijate andmed ei tohiks väga palju numbreid mõjutada. Transpordiliikide osas vahet ei tehta.

Kuhu liiguvad inimesed Viljandi vallas?

Alustuseks saab kohe öelda, et suure osa Viljandi valla elanike igapäevased teed viivad Viljandi linna, kus rahvaarv tõuseb tööpäeviti keskmiselt 27 000 inimeseni. Rahavastikuregistri järgi elab Viljandi linnas 16 620 elanikku. Viljandi vallast (rahvaarv 13 593) tehakse Viljandi linna keskmiselt 8250 reisi, Põhja-Sakala valda 1084, Mulgi valda 759, Tartu linna 542, Elva valda 342, Tallinnasse 310, Põltsamaa valda 271, Tõrva valda 249, Pärnu linna 148, Türi valda 86, Otepää valda 74 ja Järva valda 56 reisi. Viljandi maakonnast välja liigutakse erinevatest lähtekohtadest ja kindlat valla piirkonda esile tõsta ei saa. Külla aga saab Tartusse liikumise kohta öelda seda, et seal käiakse meditsiini teenuseid saamas ja Tartu maakonnaga seob meid igapäevane tööränne.

Kõige populaarsemad lähtekohad Viljandi linna on Viiratsi alevik 815 reisiga, järgnevad Vana-Võidu alevik (592), Jämejala küla (566), Ramsi alevik (407), Päri küla (286) , Pinska küla (259), Saarepeedi küla (247), Mustivere küla (224), Mustla alevik (218), Vardja küla (214), Peetrimõisa küla (202) , Vardi küla (190), Heimtali küla (169), Sinialliku küla (160) ja Uusna küla (158). Tavapäraselt tehakse sihtkohast tagasi lähtekohta samas suurusjärgus reise, ehk kui Viiratsist tehakse Viljandisse igapäevaselt 815 reisi, siis Viljandist Viiratsisse on reiside arv samas suurusjärgus. Nädalavahetustel on reiside arv väiksem.

Viljandi valla kõige rahvarohkem piirkond tööpäeviti on Viiratsi alevik, järgnevad Jämejala küla, Vana-Võidu küla, Mustla alevik, Soe küla, Ramsi alevik, Päri küla, Saarepeedi küla, Kolga-Jaani alevik, Mustivere küla, Peetrimõisa küla, Pinska küla, Uusna küla, Vardi küla, Vardja küla ja Holstre küla.

Kõige rohkem muutub päeva jooksul Jämejala küla inimeste arv, mis registri järgi on 181. Päeva jooksul tõuseb Jämejala külas viibivate inimeste arv keskmiselt 1234 -ni, küla rahvaarv suureneb ligemale 7 korda. Jämejalal asub Viljandimaa suurim tööandja Viljandi Haigla. Igapäevaselt külastavad haiglat väga paljude piirkondade elanikud. Samas annavad need numbrid aimu tuleviku kohta, kui haigla uus peahoone avatakse Viljandi kesklinnas.

Mis kella ajal inimesed enim liiguvad?

Tavapäraselt keskmisest suuremaks kujunebki tööpäevadel piirkonnas viibijate arv kohtades, kus asuvad töökohad, lasteaiad, koolid ja muud avalikud teenused. Kõige aktiivsemad ajad, mil keskmine tegevuste (liikumiste) arv on tavalisest kõrgem, on jaanipäeval, Viljandi Folgi ajal, jõulude ajal ja 7. mai paiku. Nädalapäevadest paistavad silma reeded, kui liikumisaktiivsus on tavapäraselt kõrgem.

Tööpäevadel liigub kõige rohkem inimesi kella 7 paiku ja õhtupoole ajavahemikus kella 15 -17 paiku, kus liikumiste tipuks on kell 16. Õhtupoolikul on toimunud teatav muutus - kui aastaid tagasi arvestati, et õhtupoole on inimeste liikuvuse tipp kella 17 paiku, siis liikumismustreid vaadates see nii ei ole.

 

Kaupo Kase

Viljandimaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige ja Viljandi vallavolikogu aseesimees

 

Skeemi allkiri: Viljandi valla elanike igapäevane sihtoht on Viljandi linn