Kevadel sai Viljandi vallavalitsus Sotsiaalministeeriumilt vaimse tervise teenusetoetuse taotlemise kaudu positiivse otsuse mänguteraapia teenuse rahastamiseks. Viljandi vallavalitsuse koostööpartner on Mängutera OÜ, mille kaudu  saavad Viljandi valla lapsed vanuses 3-12 eluaastat tasuta mänguteraapia teenust kuni 2022. aasta lõpuni.

Kuidas on siiani läinud?

Poole aasta jooksul on teraapia seansid aidanud mänguteraapiasse pöördunud vanemate lapsi järgmiselt:

• kohaneda kooliga esimesse klassi astumisel,
• turvalisuse tagamisel kooli vahetamisel,
• iseenda emotsioonide tundma õppimisel ja nende suunamisel,
• leinaga toime tulemisel,
• agressiivse käitumise põhjuste leidmisel ja nende maandamisel seanssidel,
• erinevatel põhjustel kaotatud iseenda kindluse otsimisel,
• enesehinnangu tõstmisel,
• otsuste ja valikute tegemise julgustamisel.

Kuidas lapsi toetada?

Lapse loomulik elu osa on mäng, mis on sisemiselt motiveeritud tegevus. Lastes lapsel mängida, annad oma panuse sellele, kuidas laps saab talle olulisi asju mängu kaudu uurida. Mäng on vahend, mille abil ta katsetab, kogeb ja töötleb infot. Lapse mänguga liitudes on võimalik täiskasvanul olla oma lapsega samal lainel ja olla talle kaasteeliseks. Lapsega mängides:

• lase lapsel valida, millist mängu ta tahab mängida,
• ole lapsega võrdne partner,
• ära anna hinnanguid, ära kritiseeri ja õpeta,
• mine kaasa tema mõtete ja fantaasiaga (kuigi see võib olla vahel raske),
• kuula last, las ta ütleb sulle vastuseid ette mida öelda,
• ära karda agressiivset mängu (ka sõjamänge tuleb lasta lastel mängida) kokkuleppel, et see ei tee kellelegi haiget,
• anna endale aru, et see on ainult MÄNG.

Hetkeliselt on enamus lastel keeruline aru saada meid ümbritsevast keskkonnast ja selle mõjust lapse lähedal olevatele täiskasvanutele. Vanemad on pöördunud väga erinevatel põhjustel mänguteraapiasse, enamasti on koolis või lasteaias olnud nö ebasobivat käitumist või vastupidiselt kõrvalejäetust ja kiusamist. Allpool üks näide mänguteraapia juhtumist, milles lapse vanus ja nimi on muudetud mänguteraapia konfidentsiaalsuse kokkuleppel.

Mänguterapeudi poole pöördus isa, kellel oli mure oma kuue aastase tütre pärast 

Isa kiri: Tere. Sooviksin väga teie poolt pakutavat teraapiat oma 6-aastase tütre Mariga proovida. Meil suri umbes 2 aastat tagasi vanaema ja kui tundus, et Mari sai selle kaotusega omal moel hakkama, siis nüüd viimaste kuude jooksul on tema käitumine väga muutunud: kontrollib ja kordab kõike üle, kardab uusi asju, kõike saadab sõna "vist" või "ei tea", ei suuda valikuid/otsuseid teha, magab rahutult. Emotsioonidega toimetulek on keeruline, hakkab tihti nutma ja ei tea ise, miks seda teeb. Mõtlesin, et ehk on teie teraapiast kasu. Veel on mureks lasteaeda jäämine, lasteaias magamine. Lasteaia tegevustes on ta väga tubli, teeb kaasa, on aktiivne, vabas tegevuses aga ei leia omale mängukaaslasi, ei lähe teiste mängu, valib pigem üksi olemise ja raamatu vaatamise.  

Esimesel seansil on väga oluline leida lapsega kontakt, olla tema jaoks olemas. Teha kõik selleks, et laps ise tahaks mängutuppa tagasi tulla. Saime Mariga kiiresti ühisele keelele ja meie ühine tee sai hea alguse.  Mänguterapeudi mõtted peale Mari esimesi seansse: Mari ei otsusta ise mitte midagi, vastab ei tea ja võib-olla. Hakkasin tegelema sellega, et ta võtaks ise otsuseid vastu, julgustasin ja andsin esialgu valmis variante, mis tundus talle natuke kergem olevat. Hiljem vaatasin ja otsustasin selle järgi, kuidas meil edasi kujunes. See kõik toimus mängimise ajal tema valitud mängudes.

Peale kaheksandat seanssi toimus vanemaga kokkusaamine, et vahetada mõtteid ja teha edasised otsused mängutoas käimise kohta. 

Tagasiside vanemalt:

• lapsel on jäänud vähemaks vastused "võib-olla" ja "vist",
• on läinud julgemaks ise otsustamisel ja vestleb isaga teemadel, mida varem ei julgetud puudutada,
• lasteaeda minek on enamjaolt ilma nututa (varem isa lahkudes iga päev nuttis),
• lasteaias on ta julgem end teiste mängu küsima, õues tunneb ennast mängudes vabalt  (peab isegi juba keelama).

Terapeudi järeldused, mis murekohad vajavad veel tegelemist: 

• ärevus lasteaias, 
• lõunane uni lasteaias,
• julgus ise otsustada - enesekindluse tõstmine.

Sellest juhtumist on aru saada, et teraapias käimine jätkub. Iga pisemgi detail on teraapias edasiminek ja tore on see, et lapsevanem oskab seda märgata ja hinnata. Teraapia on pidev protsess, kus puuduvad kiired lahendused.

Lisainfo: www.mangutera.ee

 

Tiia Randpere

mänguterapeut