« Tagasi

Covid-19 - Viljandi vallas alustati samuti vaktsineerimist

2020. aasta tõi tervele maailmale teemad, mille peale veel mõni aeg tagasi poleks mõeldudki. Pigem oleks sellised mõtted liigitatud siis pigem vandenõuteooriaks ehk siis vähetõenäoliste asjade hulka.

Tänane reaalsus on, et teame juba üldjoontes, mis on Covid-19 koroonaviirus ning kuidas sellest hoiduda. Terve maailm on selle nimel terve aasta tööd teinud.

Kuidas Viljandi vallas asjad käivad?

2020. aasta lõpus jõudsid Eestisse ja mujalegi esimesed koroonaviiruse vaktsiinid ning tehti esimesed vaktsineerimised. Jagamegi infot, kuidas Viljandi vallas vaktsineerimine toimuma hakkab, keda vaktsineeritakse esimeses järjekorras ja kuidas see toimub. Vaktsineerimine on suure tõenäosusega ainuke lahendus koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamiseks ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele.

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimine ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele, kes on kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad, elutähtsate teenuste osutajad:

27.12.2020

alustati Eestis COVID-19 vaktsineerimist esmalt tervishoiutöötajate vaktsineerimisega

ca 30 000 inimest

30.12.2020

said esimese vaktsiini Viljandi valla perearstikeskuste perearstid

 

2021 I kvartal

algab hoolekandeasutuste töötajate ning hoolekandeasutuste elanike vaktsineerimine

ca 25 000 inimest

2021 I kvartal

algab vaktsineerimise pakkumine üle 70-aastastele inimestele ning diagnoosi järgi riskirühma kuuluvatele inimestele. 

ca 260 000 inimest

2021 II kvartal

algab kõigi teiste soovijate vaktsineerimine COVID-19 haiguse vastu (16. a ja vanemad). 

 

 

Kas mina kuulun riskirühma oma vanuse ja tervisenäitajate poolest?

Kui jah, siis kuidas on vaktsineerimine korraldatud Viljandi valla perearstikeskuste kaudu?

Riskirühmad kaardistati Eestis juba suvel. Nimekirja pandi teatud krooniliste haigustega inimesed ja vanemaealised, kelle haigestumisel võivad olla raskemad tagajärjed. Nii Mustla Perearstikeskuse perearst Maiu Lõhmus kui ka Viiratsi Perearstikeskuse perearst Ülle Gurjev kinnitavad, et Terviseamet on andnud perearstidele juhised, millise diagnoosi järgi riskirühma kuuluvaid inimesi hakatakse esimesena vaktsineerima.

Perearstid juhivad inimeste tähelepanu asjaolule, et riskirühma kuuluvate inimestega võtavad perearstid ise ühendust, et leida sobiv aeg vaktsineerimiseks-

Inimene ise perearstiga ühendust võtma ei pea. Samaaegselt tuleb teade ka eesti.ee kaudu. Teise doosi manustamise aja kohta tuleb inimesele meeldetuletus. 

Laste (alla 16. a.) vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.

Kõigi soovijate vaktsineerimise korraldus töötatakse välja 2021. a esimestel kuudel, arvestades COVID-19 vaktsiinide Euroopa Liidult müügiloa saamist ja tarnegraafikuid ehk millal vaktsiin Eestisse jõuab. Vaktsineerimine COVID-19 vastu saab Eestis olema vabatahtlik.

Praegu on teada, et nii Pfizer/Biontechi kui ka Moderna vaktsiinid on kahedoosilised. Vastavalt tootja poolt ette nähtud ajavahele tehakse esimese süsti järel ka teine kaitsesüst. Alles pärast teist doosi on vaktsiin maksimaalselt efektiivne. Selleks, et immuunsus tekiks, tuleb ära teha mõlemad doosid. 

Kas nii kiiresti välja töötatud vaktsiinid on ohutud?

Kõiki vaktsiine hindavad teadlased ja ametid, kelle ülesanne on garanteerida, et need vastaksid kõigile kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i  ja Eesti nõuetele.

Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata. 

 

Kuidas siis nii kiiresti vaktsiin välja töötati?

Pandeemia tõttu on nii Euroopa Ravimiamet ja teiste riikide ametid, sealhulgas Eesti Ravimiamet suunanud ressursse selleks, et kiirendada tavapäraseid bürokraatlikke protsesse vaktsiinide hindamisel ja kasutusse lubamisel.

(Artiklis on kasutatud materjale veebilehelt vaktsineeri.ee).

 

Ülle Gurjev, perearst: (kujundajale: panna koos tekstiga foto alla)

Soovitan kõigil kindlasti lasta ennast vaktsineerida. Vaktsineerimine on ainuke võimalus ennast haiguse eest kaitsta ja võimalikult kiiresti tavaellu naasta. Lasin ka ennast vaktsineerida ja seda ei tasu karta. Koht, kuhu süst tehti, võib pisut tunda anda, nagu iga vaktsineerimise puhul.

Irma Väre

Viljandi abivallavanem

Fotol perearst Ülle Gurjev