Mõtteid mulgiks olemisest

Ave Grenberg,
Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja

Olen mõned aastad elanud Mulgimaal ja juhtinud Mulgi Kultuuri Instituudi tööd poolteist aastat. Minu vanavanemad on pärit Mulgimaalt ja lapsepõlves sai tihti käidud vanavanemate ja tädide juures Tõrvas ja Karksis. Seega julgen sõna võtta Mulgimaa teemal.

Lapsena kuulsin siin olles keelt, millest oli kohati keeruline aru saada. Mulle tundus see paikkond eriline ja tahtsin alati tagasi tulla, kuna mind paelus siinne imeline looduskeskkond.

Nüüd olen õppinud rohkem tundma Mulgimaa ajalugu ja inimesi. Eriti kurb on kuulda valearusaamist nime teemal, kui ei teata, et Mulgi nimi on tulnud Mulgi talu järgi.

Oluline roll on olnud ka 123 aastat tagasi alguse saanud piirkonna majandus- ja kultuurielu keskusel Abja-Paluojal. Just edumeelsuse pärast hakati seda kohta pidama Mulgimaa pealinnaks. Aga siiani käib diskussioon Mulkide pealinna ja nime saamise teemal. Miks peaks üldse üks uhke mulk ennast maha tegema ja nimetama „läti lolliks"?

Kuidas säilitada Mulgi kultuuri elujõulisust?

Meil on oma keel, kultuur ja rahvarõivad, mida kantakse nende ilu pärast ka mujal meeleldi. Laialdaselt kasutatakse mulgi mustreid, mida nägime ohtralt laulu- ja tantsupeo esinejate riietel.

Päevakorras on olnud mulkide identiteedi küsimus Mulgimaa Valgamaa osas ja Viljandimaa lõunaosas. Kas tuntakse ühisosa Mulgimaaga? Siinkohal näen suurt rolli Mulgi Kultuuri Instituudil, kes on ainuke mulgi kultuuri ja keele uurimise, säilitamise ja levitamise nimel igapäevaselt töötav organisatsioon, mis kannab vastutust Mulgimaaga seonduva rahvuskultuuri elujõulisuse eest ja loob kuvandi Mulgimaast. Osanikeks on kolm omavalitsust: Tõrva, Mulgi ja Viljandi (Paistu ja Tarvastu kihelkonna piires) vald. Kõige suurema töömahuga projekt on Mulgi elamuskeskuse loomine Sooglemäele.

Külastasime suvel Mulgimaa toidu- ja majutuskohti, et arutada koostöövõimalusi ja jagada Mulgi-teemalisi materjale nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Kohtusime väga töökate ja toredate inimestega ning tõdesime, et mulgi vaim elab. Tekkis mõte Mulgimaa maitsete teemal – võiksime kandideerida aastal 2022 toidupiirkonnaks, et tutvustada kohalikke toidutootjaid ja maitseelamusi.

Mulgimaa kui reisisihi teadvustamiseks on vaja välja töötada Mulgimaa turismistrateegia 2025, tugevdada koostööd kohalike turismiettevõtjate ja kohaliku toidu ja käsitööpakkujate vahel. Nende tegevuste raames korraldatakse turismi-, toidu- ja käsitöövõrgustike valdkondlikke kohtumisi eri piirkondades.

Tähtis on info levik

Oluline on Mulgi-teemalise info levik. Praegu elab Mulgimaa elanikkond kahes erinevas infoväljas: viljandimaalastele jagab infot ajaleht Sakala ja valgamaalastele Lõuna-Eesti Postimees. Mulgimaa info ei jõua sageli üle maakonnapiiri.

Praegu annab Mulgi Kultuuri Instituut neli korda aastas välja mulgikeelset ajalehte Üitsainus Mulgimaa, mille trükiarv on 2500 eksemplari ja lehte jagatakse Mulgimaa omavalitsustes, kauplustes, raamatukogudes ja erinevates infopunktides.

Et mulgi identiteet tugevneks ja inimesed teadvustaksid rohkem Mulgimaa teemasid ning elaksid ühises infoväljas, muudame ajalehe väljaandmist. Alates septembrist hakatakse mulgikeelset ajalehte välja andma lisana vallalehtede vahel iga kuu. Trükiarvu suurenemise tõttu (kolme omavalitsuse trükiarv kokku u 11 000) peaks jõudma siis info pea iga Mulgimaa elanikuni.

Arutusel oli, millises keeles lehte välja anda, kas mulgi või eesti keeles? Leidsime, et mulgi keeles. Kuigi mulgi keele ja kultuuri säilimiseks ja arendamiseks on tehtud palju tööd, pole mulgi keele olukord võrreldes näiteks võru ja setu keelega siiski hea. Küll toimuvad keelepesad lasteaedades, murderingid ja õpetajate õpe, aga mulgi keele kõnelejaid on siiski vähe.

Mulgimaa elukohana väärtustamine algab kodust ja väärtuste edasikandmine lastest. Oluline on õpetada omakultuuri juba lapseeas, sel juhul on võimalik säilitada mulgi keel ja kultuur. Me ei pruugi nii trööstitusse olukorda jääda, kui integreerime piirkonna haridusasutuste õppekavva mulgi keele ja kultuuri ainekava.

Oktoobrikuus on kavas tähistada Mulgi nädalat mitmesuguste ettevõtmistega. 12. oktoobril heisatakse Mustlas Mulgi Majakal Mulgimaa lipp. Kutsume taas kõiki Mulgimaa inimesi Mulgimaa lipu päeva tähistama, et väärtustada ja tõsta esile oma piirkonda. Meist igaühest sõltub, milline näeb tulevikus välja Mulgimaa.

 

Foto:

Ajaleht Üitsainus Mulgimaa hakkab septembris ilmuma vallalehtede, sealhulgas ka Viljandi Valla Teataja vahel.

Foto: Ave Grenberg