Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Eakate reis Peipsi kanti

Juba mitu aastat on Viljandi vallavalitsus võimaldanud tasuta oma eakatel elanikel reisida Eestimaa erinevatesse paikadesse. Nii viis üks reisisiht 12. juulil viiskümmend eakat Peipsi kanti.

Esimese peatuse tegime Rupsi külas, Oja talus, kus asub Juhan Liivi muuseum. Giidi juhatusel tegime ringkäigu talus ja tuletasime meelde poeedi traagilise eluloo.

Edasine teekond viis meid Alatskivi lossi. Loss on kaunilt ja võimalikult originaalilähedaselt restaureeritud ja seda ümbritseb kaunis roosiaed. Meid üllatasid lossihärrast, prouast, kupjast ja teistest lossielanikest tehtud tõetruud vahakujud ja giidi mahlakad jutustused tolleaegsest mõisaelust. Šokeeris see, kuidas nõukaajal lagastati ja lõhuti arhitektuurimälestisi kasutades lossi ruume vilja kuivatamiseks ja töökojaks.

Maitsva lõuna sõime Kivi kõrtsis ja asusime seejärel tutvuma vene vanausuliste eluga.

Peipsi-äärne ala on üks Eesti traditsioonilise kultuuri piirkondadest. Vene ortodokssest kirikust eraldunud vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil ja elavad praegugi Peipsi järve kaldal.

Peipsimaa külastuskeskus asub Peipsi südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elamus, kus meid võtsid vastu toredad giidid. Meile tutvustati mooduseid, kuidas 19. sajandil trükiti mustreid ja värviti puuvillast kangast. Eriti populaarne oli sinine värv, sest seda ei pidanud kuumtöötlema. Ka meil oli võimalus endale valmistada pakutrükis kotike, mis jäi Peipsimaad meenutama.

Heitsime pilgu suursugusele Peipsi järvele ja seejärel tutvusime sibulakasvatusega, mis on üks vanausuliste sissetuleku allikaid. Põhjaliku ülevaate sibulakasvatusest andis meile Kostja sibulatalu sümpaatne peremees Konstantin, kes tutvustas vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ning kostitas meid ülimaitsvate sibulapirukatega.

Viimaseks peatuspaigaks meie reisil oli vene vanausuliste muuseum Kolkjas. Muuseum on rajatud 1999. aastal. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle kolmesaja viiekümne aasta elavate vene vanausuliste elulaadist, riietusest, tarbeesemetest ja kommetest. Kõikide ruumide idapoolset nurka kaunistavad ikoonid. Lahke giid luges ka palve meie õnnelikuks kojujõudmiseks.

Nii jõudsimegi õhtuks õnnelikult koju tagasi. Tänan toredaid reisikaaslasi! Kohtume taas järgmisel suvel, aga siis juba uutes kaunites Eestimaa paikades.

Piia Mänd,

Paistu rahvamaja juhataja, reisi korraldaja