Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Lemmiklooma pidamine tähendab vastutust

Viljandi vallas on viimasel ajal tõusvaks probleemiks saanud hulkuvad lemmikloomad – peremeheta ringi liikuvad koerad või kassid. Hajaasustusega külades on tavapärane, et koerad ei ole aias ega ketis kinni, vaid käivad talu territooriumil vabalt. Looma omanik arvab ja eeldab, et koer tunneb oma territooriumi piire ega lähe sealt kaugemale. Ja natukene ju võib, kuna koer ei ole kuri ja koerad on maal ikka vabalt ringi jooksnud.

Tegelikult ei saa ega tohi looma lõpuni usaldada. Koerad võivad minna kodust kilomeetrite kaugusele, eriti koos teiste koertega, hirmutada või isegi rünnata inimesi ja teisi loomi, jääda auto alla, saada muud moodi viga või koguni nakatuda ja levitada nakkushaigusi (näiteks marutaud). Just mitmekesi karjas võivad muidu leebed lemmikloomad muutuda ettearvamatuks ja ohtlikuks.

Iga koeraomanik peab tagama, et tema lemmik ei häiriks avalikku korda, ohustaks kaaskodanikke, nende vara ega teisi loomi. Viljandi valla koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi tuleb koera pidada piiratud territooriumil või ketis, nii et oleks välistatud koera omal tahtel välja pääsemine. Avalikus kohas peab koer olema jalutusrihma otsas ja kandma vajadusel suukorvi, väikekoer võib olla spetsiaalses korvis, kastis või puuris. Koeraomanik võib koera jätta suukorviga ja lahtipääsemist välistaval moel kinniseotult hoone juurde ajaks, mil loomapidaja viibib mõistliku aja piires selle hoone ruumides, kui sellega ei rikuta avalikku korda, ei ohustata inimesi, loomi ega nende endi tervist. Loomapidajal on keelatud looma kaasa võtta ametiasutustesse, kauplustesse, toitlustusasutustesse, spordi- või laste mänguväljakule, kooli või muu lasteasutuse territooriumile ilma ruumi või maa-ala valdaja nõusolekuta ning viibida vastava keelumärgiga tähistatud kohtades.

Omanik on kohustatud avalikus kohas kohe koristama oma koera tekitatud reostuse.

Koerte ujutamine ja pesemine on keelatud avalikult kasutatavates veekogudes ja supluskohtades. Eeskirja rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Kui rikkumisega on põhjustatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus, saab trahvida kuni 800 euro ulatuses. Omanik kannab täit vastutust oma looma tegevuse eest. See tähendab, et lisaks rahatrahvile on koera tegevuse tõttu kannatada või kahju saanud isikul õigus tsiviilkohtu kaudu nõuda kahju hüvitamist.

Peale aia või keti on alternatiiv veel raadiopiire, mille puhul piiratakse koerale lubatud territoorium juhtmega, mis ühendatakse raadiosaatjaga ja koera kaelarihmale kinnitatakse väike vastuvõtja. Korralik võrkaed ja raadiopiire võivad osutuda kulukaks, kuid koeraomanikud peaksid endale teadvustama, et koera pidamine eeldab rahalisi väljaminekuid. Võttes endale koera, võtavad nad ka vastutuse.

Lemmikloomade hulkumise probleemi saab vähendada ka loomade püüdmise ja varjupaikadesse viimisega. Samuti aitab lemmiklooma kiibistamine looma kodu ja omanikku leida. Need loomad, keda omanikud pole registreerinud või kellel omanik koguni puudub, on õnnetus olukorras. Kui looma omanikud lemmikule varjupaika järele ei tule 14 päeva jooksul, siis loom hukatakse. Mõnele sinna sattunud loomale suudab varjupaik leida ka uue peremehe. Varjupaika saavad omanikud ka ise loomi loovutada.

 

Karin Saar,
keskkonnaspetsialist