Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Väikese gümnaasiumi kaitseks

Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud maal asuvate gümnaasiumide jätkusuutlikkus. 28. veebruari Sakala kirjutab : „Aastaid tagasi ise Mustlas kooli juhtinud Küttis nentis, et 30 õpilasega gümnaasium võib olla halb õpilastele ning kallis omavalitsusele."

Kuulasin üle Viljandi vallavolikogu istungi salvestuse  ja leian, et Küttise selgitusi  on ühekülgselt  ja kallutatult kajastatud.  Eksperdina kaasatud  endine haridusjuht ütles, et võib täiesti teaduslikult ära seletada, kui hea võib olla 30 õpilasega gümnaasium, samamoodi võib ka tõestada, kui halb võib olla 30 õpilasega gümnaasium.  Ta lisas, et see on kohaliku omavalitsuse poliitiline otsus, kuidas ta oma ressursse jaotab ja millist koolikeskkonda oma lastele soovib. Tema ettepanek oli kaaluda gümnaasiumiosa sulgemist ja jätta Mustlasse põhikool. Ajalehest võib aga jääda ekslik mulje, nagu võikski  Küttise hinnangul  väike gümnaasium õpilastele ainult halba teha, kallis pidada igal juhul.  

Praeguse suurvalla tingimustes on tekkinud täiesti uus poliitiline olukord. Inimeste ja piirkondade üle otsustavad ka inimesed, kes ei ole kursis kohalike oludega ega mõista tagamaid. Nemad võtavad aluseks vaid kiretud dokumendid, arvud ja statistika, mida saabki valikuliselt  kasutada, noppides  välja vaid need faktid, mis oma seisukoha põhjendamiseks hästi sobivad.  Ja kõik tundubki korras olevat.

Püüan siinkohal selgitada asjaolusid, mis ehk kõrvaltvaatajatele olulisena ei tundu, aga koha pealt vaadatuna siiski väga tähtsad on.  

Mustlas on keskharidust antud juba 1947. aastast saadik.  Siin on oma elu tähtsaima koolitunnistuse saanud mitu põlvkonda, keda  seovad ühised mälestused ja traditsioonid. Aastakümnete jooksul on tekkinud oma koolikultuur ja ühised väärtused, mis jäävad inimest saatma kogu eluks. See on jõud, mis paneb inimesed ka aastakümnete tagant huvi tundma, kuidas kodukohal läheb.  Järjepidevuse katkestamine on sellele kogukonnale järjekordseks valusaks hoobiks,  nagu oli ka Tarvastu valla kadumine.

On ülekohtune väita, et Tarvastu Gümnaasiumis ei saa head haridust ja kool pole konkurentsivõimeline.  Möödunud aasta riigieksami tulemusi vaadates ületas laia matemaatika keskmine punktisumma Viljandi Gümnaasiumi oma, igal aastal saab mitu õpilast inglise keele riigieksamil üle 90 punkti,  meie gümnasistid on olnud maakonna emakeeleolümpiaadil või  õigekirjavõistlusel esikolmikus ja  jõudnud majandusolümpiaadi  vabariiklikku lõppvooru (üle 20 aasta järjest!).  Kooli initsiatiivil on Tarvastus  aastakümneid korraldatud  maakonna  gümnasistide majandusmängu „Turuplats". Õpilased saavad kõrgkoolidesse õppima soovitud erialadele ja on leidnud edasiõppimisvõimalusi välismaal.

Väike gümnaasium  annab keskhariduse võimaluse neile, kellele suures gümnaasiumis õppimine mingil põhjusel ei sobi. On siis koolitee  väga pikk ja ajakulukas, õpilane vajab rohkem paindlikkust  ja juhendamist või tema eesmärk ei olegi saada riigieksamil 80-100 punkti, vaid  tal on vaja keskharidust selleks, et õppida juuksuriks või kosmeetikuks.  Ta saab rahulikult õppida oma kodulähedases koolis, vastavalt oma võimetele, vajadustele ja  huvidele.

Kõik inimesed ei talu pingutust ühtmoodi ja kui kodust kaugel õppimine on väga raske, loobub nii mõnigi sellest. Nii jääbki haridustee pooleli ja me kuuleme järjest rohkem laamendavatest ja lõhkuvatest noortekampadest, kellel midagi teha pole ja kes kuskil ei õpi, sest pole leidnud endale sobivat kooli.  See on  gümnaasiumi sulgemise  üks võimalikke tagajärgi. Samas  kulutatakse praegu suuri summasid, et luua  erivajadustega õpilastele  võimalused õppimiseks tavakoolis, kuigi  näiteks Ämmustes on väga head tingimused  olemas. Aga põhikooli lõpetajalt tahetakse üks valikuvõimalus ära võtta – tema peab minema  riigigümnaasiumi või kutsekooli, mis asub kodust 30-40 kilomeetri kaugusel.

Noore inimese  jaoks on olulise tähtsusega ka õppetööväline eneseteostus. Väikeses koolis on selleks väga head võimalused. Ta saab kaasa lüüa õpilasesinduse töös, korraldada üritusi, käia esinemas. Õpilaste arengule annab lisaväärtuse õppimine muusika- ja kunstikoolis. Meie gümnasistid esinevad valla üritustel ja sammuvad valla lipu all  laulu- ja tantsupeorongkäigus.  Paljud (Tarvastu) valla videod ja fotoseeriad on meie õpilaste tehtud, vallavolikogu istungite  ülekanded samuti.  Suures koolis oleks nad lihtsalt ühed paljude seast, väikeses koolis neid märgatakse ja väärtustatakse.  Miks  tahetakse  õpilasi nendest võimalustest ilma jätta?

Gümnaasium  on Tarvastu  piirkonna identiteedi oluline osa, see kannab vaimsust, traditsioone ja hoiakuid.  Ei ole õige selle saatust kergekäeliselt otsustada. Kuni kogukonnal on gümnaasiumi vaja ning põhikooli lõpetajad soovivad kodulähedases gümnaasiumis edasi õppida, peab vald leidma ka võimaluse seda üleval pidada.

Helle Soots,

Tarvastu Gümnaasiumi õpetaja