Inkontinents – midagi müstilist ja haruldast?

7.11.18

Ei, see on iga kolmanda Sinu tuttava, sugulase või sõbra igapäevane probleem, mis tähendab tahtmatut uriinipidamatust!

See algab paarist ootamatust tilgast näiteks köhimisel, aevastamisel, raskuste tõstmisel, eesnäärme probleemidest, öisest voodi märgamisest…  Või on juhtunud, et põis veab alt just hetkel, kui oled jõudnud kiirustades WC ukse taha? Kõik see ongi probleemi algus!

Pidamatust põhjustavad tegurid on erinevad – vanus, ülekaal, sünnitamine, kuseteede põletikud, kroonilised haigused, menopaus, diabeet, neuroloogilised probleemid, liikumispuue ja vahel ka ravimite kõrvaltoime. Pidamatus on teema, mida me sõprade-tuttavatega meeleldi jagama ei kipu. Seetõttu tundub, et uriinipidamatus puudutab vaid üksikuid.

Põiepidamatuse korral on asendamatud just spetsiaalsed tooted, millest Sulle sobivama aitavad leida meie Inkotubade kogenud nõustajad. Oluline on teada, et kodused lahendused ja näiliselt sarnased tooted ei taga täielikku kaitset niiskustunde, lekkimise ning ebameeldiva lõhna leviku eest. Inkotoast saavad abi kõik: nii need, kel esineb üksikuid lekkeid, kui ka need, kelle põis võib ootamatult täies ulatuses tühjeneda.

Uriinipidamatus teeb muret

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu uriini eritumine. See põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme. Sellest rääkimine on paljudele inimestele ebamugav. Eestis on viimase kümne aastaga infot palju levitatud ning ka arstide teadlikkus on kasvanud. Kahjuks paljud uriinipidamatuse all kannatavad inimesed ei otsi kunagi abi ega küsi nõu. Inimesed peavad intiimsete probleemide käsitlemist sageli piinlikuks, kuna nad ei mõista probleemi piisavalt hästi või kardavad vajalikku ravi. Uriinipidamatus raskendab nii töötamist, reisimist kui ka vaba aja veetmist. Uriinipidamatus võib viia elust kõrvale tõmbumiseni ja sellega võivad kaasneda nii masendus kui ka häbitunne.

Pidamatus on laialt levinud probleem ja igal kolmandal või neljandal inimesel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. Probleemi saab enamikul juhtudel ravida ja kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta. Põiepidamatuse korral on asendamatud just spetsiaalsed selleks ettenähtud tooted, millest Sulle sobivama aitavad leida meie Inkotubade kogenud nõustajad. Oluline on teada, et kodused lahendused ja näiliselt sarnased tooted ei taga täielikku kaitset niiskustunde ning ebameeldiva lõhna leviku eest. Inkotoast saavad abi kõik: nii need kel esineb üksikuid lekkeid, kui ka need, kelle põis võib ootamatult täies ulatuses tühjeneda.

Inkotuba annab tasuta nõu!

MTÜ Inkotuba nõustab uriinipidamatuse probleemide puhul alates 2001. aastast. Inkotuba on loodud selleks, et inimene saaks delikaatselt nõu küsida ja oma murele leevendust. Spetsiaalse ettevalmistuse saanud nõustaja tutvub teie või teie lähedase murega ning selgitab välja pidamatuse raskusastme ja liigi. Samuti aitab ta valida õige mähkme või muu abivahendi ning näitab, kuidas neid kasutada. Antakse teavet pidamatusest, enureesist, omastehooldusest ja abi saamise võimalustest. Selgitatakse, kuidas täita urineerimise või voodimärgamise päevikut ning kust otsast üldse lahendust otsima hakata. Tasuta nõustamisele võib tulla abivajaja ise, samuti tema hooldaja, sugulane või lähedane. Nõustamine on privaatne ja diskreetne.

Täna tegutseb üle Eesti 9 Inkotuba, need asuvad Viljandis, Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Inkotubade telefone, asukohti ja lahtioleku aegu ning palju muud infot pidamatuse kohta saab vaadata kodulehel www.kuivaks.ee.

Abivahendi kaart ja riiklik soodustus

Soodustusega abivahendeid müüakse lastele alates 3. eluaastast, puuetega inimestele ja vanaduspensionäridele. Vastavalt Sotsiaalministri määrusele müüakse abivahendi kaardi ja arstitõendi olemasolul riikliku soodustusega tooteid vastavate limiitide alusel. Soodustuse saamiseks tuleb Inkotoale esitada arstitõend ja isikliku abivahendi kaart. Kaardi väljastab arstitõendi alusel Sotsiaalkindlustusamet. Esmakordsel külastusel võiks kaasas olla ka isikut tõendav dokument, pensionitunnistus või puuet tõendav dokument.

 

Inkotoast leiab väga laia valiku pidamatuse ja põetushooldusvahendeid (pesukaitsed, sidemed, mähkmed, voodikaitselinad, kateetrid, uriinikogumiskotid, naha- ja haavahooldusvahendid, duši- ja potitoolid jne.), koos õige ja efektiivse kasutamise õpetustega.


Loe lisaks erinevatel pidamatuse ja hoolduse teemadel, küsi arstilt nõu või vaata Inkotubade asukohti ja lahtiolekuaegu kodulehelt www.kuivaks.ee.

 

Viljandi Inkotuba on avatud E 9-17, T 8-16, KN 9-16 aadressil Tallinna 11A (autoga sissepääs Turu tn. kaudu), tel. 433 3190.

Tule nõustamisele ja küsi sobivaid abivahendeid Inkotoast – Muudame Sinu mure märkamatuks!

 

Toimetaja: KATI-KATRI KOPPEL

Häirenuputeenus päästab - alates 2010 üle Eesti

17.10.18

Medi häirenuputeenus on igas Eestimaa otsas kättesaadav olnud juba mitmeid aastaid. Uurisime, kuidas häirenupp hättasattunuid aidanud ja enam kui 30 inimesel isegi elu päästnud ning kuidas teisedki abivahendid oma kodus pikemalt iseseisvalt elada võimaldavad.


Häirenupp on kõige lihtsam abivahend. Üldjuhul on selle kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes kannab kodus ja kodu lähistel viibides randmel või kaelas veekindlat kellataolist häirenuppu. Õnnetuse korral - olgu see kukkumine, terviserike või kasvõi tulekahju, vajutab hätta sattunu punast nuppu. Seejärel helistab spetsiaalne käed-vaba hoolekandetelefon - mis on paigutatud inimese kodus keskele asukohale - Medi kõnekeskuse operaatorile. Temaga suheldes selgitatakse välja kohapealne abivajadus. Operaator saadab vajadusel kohale hoolealuse usaldusisiku - lähisugulase, naabri, sotsiaaltöötaja, kriitilisemal juhul ka kiirabi või päästeameti. Häirenupu eesmärk ja suurim kasu ongi kohene teavitamine abivajadusest ning välise abi kiire saabumine. Paljudel juhtudel ongi abi saamise kiirus kriitiline, et kahandada õnnetusest tekkida võivad tagajärgi. Medi on aastatega lahendanud üle saja olukorra, kus ilma häirenuputa oleks hädasolija mitmeid tunde või lausa ööpäevi oma kodus abita olnud. Häirenupuga saabub abi tavaliselt vähem kui tunniga, mis on hätta sattudes ja abi oodates tohutu vahe.

Kaasaegsel häirenupul on lisaks nupu vajutamise võimalusele ka kukkumisanduri funktsioon. Kukkumisandur algatab tugeva põrutuse korral häirekõne automaatselt juhul, kui inimene pärast kukkumist enam ei liiguta. Nii saab info võimalikust õnnetusest hoolealuse abilistele edastatud kasvõi meelemärkuse kaotusega lõppenud kukkumise järgselt.

Võrreldes populaarse mobiiltelefoniga on häirenupul märkimisväärseid eeliseid. Häirenupp on alati randmel, samas kui telefon kipub eakal kodus ikka kindlas kohas paiknema. Häirenupp on täiesti veekindel, sellega võib ka duši all käia, kus on libe ja servad, millest üle astudes on kukkumisoht veelgi kõrgem. Samuti ei saa häirenupp vajalikul hetkel tühjaks, patarei kestab aastaid. Medil on seitsme aasta jooksul korduvalt ette tulnud olukordi, kus mobiil on inimesel endaga, ent ta ei suuda seda ohuolukorras käsitleda. Häirenupul on vaja vaid üht nuppu vajutada või teeb sellegi ära kukkumisandur. Häirenupu vajutus on palju lihtsam ja mugavam kui telefoni käsitlemine, eriti ärevas ohuolukorras, kus isegi noortel ei tule numbrid meelde.

Häirenuppu kasutatakse Eestiski üha sagedamini ohtlikes tootmistes, laborites, taastusraviasutustes ja mujal, kus üksinda viibiv isik (töö)õnnetuse tagajärjel ootamatult abi vajada võib. Aeg-ajalt vajavad häirenuppu nooremad ja üldjuhul terved inimesed, näiteks operatsioonijärgselt taastudes, mil kukkumisoht suurem või haigushoog kasvõi ajutiselt üksi kodus viibides abivajaduse tingida võib. Mõttekam on ootamatusteks valmis olla kui pärast  kahetseda ja pikaajalise tervisekahjustusega riskida. Häirenupp on justkui kindlustuse eest.


Medi häirenupulahendusega saab ühendada spetsiaalse suitsuanduri, mis on kodudes niikuinii kohustuslik. Kui tavapärane suitsuandur piiksub vaid lokaalselt, siis hoolekandetelefoniga seotud suitsuandur algatab koheselt automaatse häirekõne ja Medi abikeskuse operaator kutsub vajadusel päästeameti välja. Seda kasutavad nii üksikutes metsataludes kui suurlinna korterites elavad inimesed, sest õnnetus võib tabada igaüht ja ka kortermajas ei oska naabrid iga hetk seinte taga juhtunut kahtlustada. Medi häirenuputeenusega on abi ühe nupuvajutuse või suitsuanduri automaatse häirekõne kaugusel.

Aastate jooksul on Medi häirenuputeenuse abil erinevaid muresid lahendatud ja abilised koju saadetud enam kui 660 korral, sealhulgas üle mitmekümne kiirabi ja isegi üks politsei väljakutse. Teadaolevalt on 33 korral häirenupp aidanud hoolealuse elugi päästa, mille üle on õnnelikud nii hoolealused, lähedased kui ka väärt teenuse pakkuja töötajad.


Teine, paljudele noorematelegi vajalik ja meil uudne abivahend on automaatne ravimidosaator, mis Soomes, Rootsis ja mujalgi pea 30 aastat kasutusel olnud. Hõlpsalt käsitletaval seadmel on 28 eraldi ravimilahtrit, kuhu hooldaja või lähedane ravimid valmis paneb. Täpselt määratud kellaaegadel annab ravimidosaator meloodia ja punase tulukese vilkumisega märku, et on aeg tablett võtta. Ravimidosaator tagab, et unustama kippuv inimene õigel ajal just õige ravimi manustab. Lihtne lahendus välistab valede ravimite võtmise ja võimaliku üledoseerimise. Paljude haiguste puhul on ravimi õigeaegne võtmine ju erakordselt oluline, hoides ära traagilised tagajärjed ja elukvaliteeti kahjustavad tüsistused.

Unustama kippuvatel inimestel aitab oma kodus turvaliselt elada ja sooja toitu valmistada elektriline pliidivalvur. Lahendus sobib kõikidele elektripliitidele, hoides ära kõrbema läinud toidust tekkida võiva tulekahju ning ohu varale ja eludele. Pliidivalvur mõõdab nii temperatuuri pliidi kohal kui sisse lülitamise lubatud aega ning lülitab pliidi välja enne, kui võimalik süttimisoht üldse tekib. Pliidivalvur on erakordselt suureks abiks ühisköökides, sotsiaalkorterites ja -majades ning üksinda elavatel eakatel, kel oht toit pliidile unustada kõrgem.


Kui hajameelne eakas või dementne isik peaks uitama minema, aitab tema asukohta tuvastada väike ja ülilihtne asukohatuvastaja Yepzon. Lähedane või hooldaja saab oma nutitelefonist alati vaadata, kus inimene asub. Samuti saab tellida automaatse teavituse, kui inimene hakkab liikuma või jääb pikemaks ajaks liikumatuks. Nii teab vajadusel huvi tunda, kas kõik on korras.


Medi häirenuputeenus, automaatne ravimidosaator, elektriline pliidivalvur ja kaduma läinud eaka asukoha tuvastamise lahendused tagavad eakale lähedasele tema enda kodus ja kaugemalgi suurema turvatunde ja kõigile hoolivatele lähedastele meelerahu.


Lisainfot saab Medi nõuandeliinil 661 8181, e-postiga info@medi.ee ja kodulehel www.medi.ee. Vajadusel suheldaks linna või valla sotsiaalosakonnaga, et koostöös omavalitsusega vajalikud abivahendid kättesaadavaks teha. Turvatunne ja hingerahu ei ole privileeg, vaid inimõigus - igaüks tundku end kodus kindlalt ja saagu kauem iseseisvalt elada.

 

Medi häirenuputeenus | tel 661 8181 | info@medi.ee | www.medi.ee | www.häirenupp.ee

Toimetaja: KATI-KATRI KOPPEL