Aino Tamme ja Jaan Depmani nimeline üliõpilasstipendium

Stipendiumiga tunnustatakse Viljandi vallast kõrgemasse õppeasutusse õppima läinud hästi õppivaid üliõpilasi ja innustatakse neid õpinguid jätkama.

Aino Tamme nimeline stipendium on mõeldud humanitaar- ja kultuuriüliõpilasele ning Jaan Depmani nimeline stipendium reaal- ja loodusainete üliõpilasele.

Stipendiumile kandideerija peab olema kõrgemas õppeasutuses edukalt läbinud vähemalt kaks õppeaastat.

Stipendiumi saajaid tunnustatakse tänukirja, meene ja rahalise preemiaga, mille suurus on 1000 eurot.

Taotlusi stipendiumi määramiseks võivad esitada nii üliõpilased kui ka kõrgemad õppeasutused.

Taotlusele tuleb lisada:

  • õppeasutuse soovitus,
  • kõrgkooli poolt kinnitatud väljavõte õpitulemustest,
  • taotleja motivatsioonikiri.

Vajalikud dokumendid saata Viljandi Vallavalitsuse aadressil Kauba 9, 71020 Viljandi linn või e-posti aadressile viljandivald@viljandivald.ee.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. september 2021.

Stipendiaadid:

2020

Marta Anderson (Aalto Ülikool, filmi helidisaini magistriõpe) – Aino Tamme nimeline humanitaar- ja kultuuriüliõpilase stipendium.

Marite Juurik (Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistriõpe) – Jaan Depmani nimeline reaal- ja loodusainete üliõpilase stipendium.

2019

Rebecca Künnis (Eesti Kunstiakadeemia, tekstiilidisaini eriala) – Aino Tamme nimeline humanitaar- ja kultuuriüliõpilase stipendium.

Annika Ilves (Tallinna Ülikool, matemaatikaõpetaja magistriõpe) – Jaan Depmani nimeline reaal- ja loodusainete üliõpilase stipendium.

2018

Rutt Poolakese (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, koolimuusika eriala) – Aino Tamme nimeline humanitaar- ja kultuuriüliõpilase stipendium.

Kädi-Liis Hunt (Tallinna Ülikool, matemaatikaõpetaja magistriõpe) – Jaan Depmani nimeline reaal- ja loodusainete üliõpilase stipendium.

Kes olid Aino Tamme ja Jaan Depman?

Aino Tamm (23. detsember 1864, Tarvastu vald – 7. detsember 1945, Tallinn) oli laulja ja laulupedagoog. Ta õppis Tarvastu kihelkonnakoolis ja Viljandis Lilli Suburgi tütarlastekoolis. Laulis 1886–89 Peterburis eraõpetajate juures, 1889–93 I. Borovka Muusikakoolis (Z. Grening-Wilde klass) ja 1893–97. aastatel  O. Sefferi juures. Täiendas end 1897 Berliinis Amalie Weiss-Joachimi, 1898 Milanos M. Petzi ja 1898–1901. aastatel Pariisis Mathilde Marchesi de Castrone juures.

Alustas kontserditegevust 1891. aastal Peterburis ja kodumaal, hiljem esines soolokontsertidega Pariisis, Londonis, Helsingis, Budapestis, Riias, Moskvas jm. Tutvustas eesti vokaalmuusikat ja rahvaviise 1900 Pariisi maailmanäitusel. Oli 1923–45 Tallinna Konservatooriumi lauluõpetaja (aastast 1939 auprofessor), hiljem eraõpetaja. Õpilased: Tooni Kroon, Eino Uuli, Jenny Siimon, Meta Kodanipork, Aleksander Tamm. Avaldas 1923 oma repertuaari kuulunud eesti rahvalaulud Eesti heliloojate seadeis.

Tema õde Mari Raamot oli seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Naiskodukaitse ja Kodutütarde liikumise üks asutajaid ning vend Jaan Tamm oli metsasarvemängija ja muusikategelane, Tallinna Konservatooriumi direktor.

 

Jaan Depman (17. juuli 1885 Tarvastu kihelkond, Viljandimaa – 26. märts 1970, Leningrad) oli eesti matemaatik. Ta õppis vallakoolis, Tarvastu kihelkonnakoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris aastatel 1900–1904 koos Jaan Anveltiga. Töötas pärast seminari lõpetamist kooliõpetajana Virumaal, Toilas ning Iisaku kihelkonna Porskovo ministeeriumikoolis.

Aastatel 1906–1907 oli Peterburis A. Jansoni reaal- ja kaubanduskooli õpilane. 1907. aastal lõpetas eksternina gümnaasiumi Peterburis ja astus õppima Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, mille lõpetas 1912. aastal, oli Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

1917. aasta revolutsioonile eelnenud ajal tegutses koos bolševistliku suunitlusega sotsiaaldemokraatidega, avaldas Juhan Lilienbachi kirjastuse vahendusel proletaarset kirjandust. Aastatel 1912–1914 oli ta bolševistliku Narva ajalehe Kiir kaastööline. 1925. aastast oli ta õppejõud Nõukogude Venemaal, Leningradi Pedagoogikainstituudi matemaatikateaduskonna professor.

Jaan Depman elas viimastel eluaastatel Leningradis ning töötas Leningradi Keemia- ja Tehnoloogiainstituudi matemaatikaprofessorina.