« Tagasi

100-aastane naine ammutab jõudu lastest

6. detsembril sai 100-aastaseks Päril elav Linda Kreilis, kes alustab päeva võimlemisega ja lõbustab oma lapselapselapselapsi mulgikeelse jutuga.

Linda sündis oma 40-aastasele emale 1919. aastal Abja-Paluojal. Tüdruk kasvas isata, õdesid-vendasid tal ei olnud. 1940. aastal Linda abiellus ja asus elama Mõisakülla, hiljem vahetas ta oma kolhoosijuhist abikaasaga veel mitmeid kordi elukohta.

Viimased 25 aastat elab naine koos tütre ja tütremehega Päril. Linda tütar ja noorem poeg on pensionärid, vanem poeg on siitilmast lahkunud.

Laks tagumiku pihta tõi elule

„Mulle löödi hing tagumikust sisse," alustab naine oma elust pajatamist.„Kui sündisin, ei teinud ma üldse häält. Ämmaemand oli löönud hiigla laksu tagumiku pihta ja ma olin rõõmsasti karjuma hakanud. Siis tuli hing sisse ja näe, nüüd enam välja ei lähegi!" „Seda ma ei teadnudki!" naerab tütar Maie Voika ema jutu peale.

Kuidas 100-aastane naine ennast praegu tunneb? „Väga hästi tunnen ennast. Vahel tervis teeb muret, aga elu on mul siin väga hea. Olen väimehe ja tütrega nii rahul," vastab Linda.

Maie lisab, et ema on kogu aeg olnud viletsa tervisega, kuid ravimid on aidanud suured hädad eemal hoida. Kui vaja, viiakse vanainimene hommikul kiirabiga haiglasse, turgutatakse natuke ja tuuakse õhtul tagasi. „Ja ongi korras! Mitu korda on niimoodi olnud." Linda nõustub: „Kui neid arstirohtusid ei oleks, oleks ma ammu läinu. Arstirohud hoiavad hinge sees."

Raskustega on tulnud leppida

Naise varaseimad mälestused viivad ta aega, kui ta oli 4-aastane. „Ema läks hommikul pimedas tööle ja õhtul pimedas tuli. Mina olin terve selle päeva üksinda toas. Lõunaajaks pandi mulle laua peale suhkruga leib ja teevee tass. See oli mu terve päev söök," jutustab ta.

Kui Linda kooli läks, ei osanud ta ühtegi tähte, sest ema oli kirjaoskamatu – oma allkirja kirjutas ta kolme ristiga. Peagi oli aga taibukas tüdruk klassi paremate killas. „Kool läks mul ilusasti. Koolis mind keegi ei kiusanud, kõigiga olen ma hästi läbi saanud."

Sõjaaeg oli ka tema perele kannatusterohke. 1944. aastal, kui sakslased lahkusid, põletasid nad Mõisakülas oleva kodumaja maani maha. „Põlesime täitsa puhtaks, ainult kotitäis riideid jäi alles."

Vanem poeg oli tollal 2-aastane, Linda kandis südame all tütart. Pere pani oma viimase varanatukese kärusse ja suundus ühte tallu, kus neile peavarju ja süüa pakuti. Veidi aja pärast õnnestus neil Mõisakülla korter saada.

Linda töötas noorena taluteenijana, nõukogude ajal laudas. Kõige armsam oli viimane töökoht   – 11 aastat tallimehe ametit. „Elu on olnud küllaltki raske, aga sellega tuli leppida," nendib ta.

Pikaealisuse saladus

Optimistlik, leplik ja heatahtlik iseloom ongi see, mis tütre hinnangul on aidanud emal nii kaua hinges püsida. Ilmselt mängib oma osa ka pärilikkus. Teisedki sugulased on elanud kaua ja olnud veel vanaski eas selge mõistuse ja tragi olemisega.

Linda lisab: „Ikka liikuda, liikuda ja liikuda tuleb. Kõikseaeg. Nüüd talvel liigun koridori mööda. Hommikul ja õhtul võimlen –  see hoiab mul liikumise alles. Enda ümbert õiendan ma ise kõik ära."

Järsku jääb vana naine aga mõtlikuks: „Palju neid aastaid veel ... ma arvan, et järgmist sünnipäeva võib-olla ei näegi enam."

Kas pole siis hea nii pikalt elada? „Ikka on. Kui lapsed siin on, siis ma tunnen, et mul on nii hea olla. Lapsed – see on mu hing ju! Kui nad ära lähevad, siis kisub rinnust nii et ..."

Made Laas,
toimetaja

 

Fotol: Linda Kreilis koos 6-aastase Rebeca Rebasega, 5. põlvkonna esindajaga. Vanal naisel on üle 20 järeltulija.

Foto: Made Laas


Noortekeskuste ruumide rentimiseks võta ühendust kohaliku noorsootöötaja või noortekeskuse juhatajaga. Ruumide rentimise hinnakiri on järgnev:

Ruumi nimetus

kuni 3 tundi eurodes

tunni tasu eurodes

(4-8 tundi)

päeva tasu eurodes

Tarvastu noortekeskus

60

18

200

Kolga-Jaani noortekeskus

40

12

120

Saarepeedi noortekeskus

40

12

120

Ramsi noortekeskus

40

12

120

         Paistu noortetuba

40

12

120