„Hunt on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid, samavõrra oluliseks on ta tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet." Nii kirjutab Valdur Mikita 2018. aastal ilmunud kogumikus „Hunt".

Hundiuurija Marko Kübarsepp käis Kolga-Jaani kogukonnale meie rahvusloomast rääkimas. Õhtu kestis pea kolm tundi. Kübarsepp tegi inimestele põhjaliku ettekande hundi elust. Kuulajad said teada, kuidas hundid mõtlevad, jahti peavad, pesitsevad, liiguvad, toituvad jne. Ta kummutas ka hundi kohta käivad müüdid ja hirmujutud. Inimesed, kes enne hunte kartsid, käivad nüüd looduses kindlasti julgemana. Kübarsepp soovitas metsas hunti kohates vaadet nautida, mitte kohe põgeneda, sest seda juhtub harva, kui inimene metsas sutt kohtab. 

Kuulajate seas olid jahimehed, lambakasvatajad, hundifännid, loodushuvilised, kes kõik said vastused oma küsimustele. Meile, kes me siin metsade, soode ja rabade keskel elame, oli see õhtu väga õpetlik. On natuke isegi kohustuslik teada, kuidas metsloomad elavad, et meil oleks vähem hirme ja kartust metsa ees ning et saaksime elada ühtsemalt ja lugupidavamalt koos loodusega.

Kolga-Jaani Maanaiste selts, kes hundiõhtu korraldas, tänab väga kõiki, kes kuulama tulid. Tänusõnad ka Marko Kübarsepale põhjaliku ettekande eest ja külalistele Elistvere loomapargist, kes võtsid kaasa hundi topise, naha, käpa ning pabulad. Kohtumist rahastas Viljandi vald, siiras tänu ka vallale selle eest.

MTÜ Kolga-Jaani Maanaiste selts

 

Fotol: Hundiuurija räägitud lugudele lisaks sai näha ka hundi topist, nahka, käppa ja pabulaid. Foto: Meeri Tatar