« Tagasi

Õpetajate õpetaja hakkas koolijuhiks

Kolga-Jaani kooli uus direktor on Hasso Kukemelk. Eelkõige teatud-tuntud kui õpetajate õpetaja Tartu Ülikoolis. Nüüd siis Kolga-Jaani Kooli direktor ja poole kohaga ka Leie kooli direktor.

Minu meelest on küll midagi ilusat ja sümboolset kui kuue samba tagant tuleb keegi kõrgeltharitu ja otsustab oma missiooni jätkata maakoolis,

Ja siis veel midagi isiklikku ka. Esimest korda kohtusime Hassoga 39 aastat tagasi Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise laagris Gadunavase külas, Leedumaal. Meie järgmine kohtumine toimus augusti algul Kolga-Jaanis. Olime mõlemad teist päeva Viljandi vallas ametis. Seepärast ka sinatan alljärgnevas intervjuus küsitletavat.

Mida ise ütled Kolga-Jaani ja Leie kooli tuleku kohta?

Kõige tabavamalt ütles selle kohta mu noorim poeg: oled teinud teadust, õpetanud teisi, nüüd lähed kooli praktiseerima. Oli muidugi ka proosalisem põhjus. Mul lõppes ülikooliga dotsendina töötamise tähtajaline leping. Mulle pakuti võimalust jätkata vanemteadurina, mis tähendanuks enam teadustööd, aga vähem tööd inimestega. See variant mulle ei sobinud ja nii hakkasin otsima uusi võimalusi, mis nüüd ongi avanenud,

Aga kooli õpetajana ja ka koolijuhina oled töötanud ju varemgi?

Õpetajana on mul ikka staaži küll, olen koolis kokku õpetanud 17 aastat, sellest 6 aastat Miina Härma nimelises Tartu 2. Keskkoolis õppealajuhatajana. 1989, kui töötasin juba ülikoolis, siis käisin veel kaks korda nädalas 2. Keskkoolis õpetamas.

2002. aastal tulin taas kaheks aastaks Miina Härma kooli ning olin õpetaja neli tundi nädalas. Tegemist oli keerulise klassiga, mis mulle anti. Kui aga õpilased 9. klassi edukalt lõpetasid, tulid nad mulle veel koju palvega, et ma hakkaksin keskkoolis nende klassijuhatajaks. Seda ma kahjuks teha ei saanud, sest ülikool võttis oma.

Tartu Ülikoolis oled töötanud ju peaaegu kogu oma tööelu jooksul?

Jah, Tartu Ülikoolis töötasin 1989. aasta septembrist kuni tänavuse aasta jaanuarini. Siis otsustasin, et pean midagi muud ka tegema. Ülikoolist veel selline fakt, et kaitsesin 1990. aastal kandidaadikraadi. Olen peaaegu ajalooline isik, sest olin eelviimane, kes üldse kandidaadikraadi sai. Päris viimane oli ja ajalooliseks isikuks sai Peep Lepik.

Põhjendasid oma lahkumist ülikoolist just sellega, et inimestega suhtlemist oleks vähemaks jäänud.

Inimestega suhtlemine on minu jaoks väga oluline. Olen vist oma olemuseltki õpetaja, kes tahab teadmisi edasi anda nii lastele kui ka nende õpetajatele. Seepärast on kool minu jaoks just õige paik. Oma uute õpilaste kohta midagi ei oska veel öelda (intervjuu toimus augusti lõpus). Kolga-Jaanis tuleb tänavu kooli 66 õpilast, Leies 24, seal tuleb esimesse klassi vaid üks õpilane.

See vist ongi väikeste koolide problem, et lapsi tahetakse kooli panna mõnda suuremasse linna?

Viljandimaal on jah see tendents, et Viljandi tõmbab. Kui ise käiakse tööl Viljandis, siis tahetakse ka laps Viljandisse kooli panna.

Samas on väiksemal koolil ka suured eelised, siin saab parema ainealase hariduse, sest õpetajal on rohkem aega õpilastega tegeleda. Suures koolis on ühes õppetunnis õpetajal lapse jaoks aega üks kuni poolteist minutit. Väiksemas koolis on õpetajal võimalusi rohkem. Erivajadustega laste puhul on õpetajal rohkem aega sellega arvestada.

Väikeses koolis jõuab õpetaja tunnis suuliselt vastama panna kõiki õpilasi. Vaid nii tuleb ka avaliku esinemise oskus. Kui suuliselt palju vastata ja teiste ees esineda ei saa, sünnib ka ebakindlus kui tarvis edaspidi avalikult esineda.

Sind peetakse meeskonnamängijaks, mitte käsutajaks ja suureks ülemuseks.

Ise on ennast raske hinnata, aga minu kreedo on, et õpetaja on keskastme juht, kes juhib õppimist koolis. Ta peab olema autonoomne ja ise otsustama. Aga samas peab ta ka infot liigutama ja jagama. Direktorina pean olulisemaid asju teadma, konkreetset õppetööd puudutavates asjades klassis peaks õpetaja ise otsuseid vastu võtma. Direktorina ma kõigi tasandite probleemidega tegeleda ei jõua ja ei tahagi.

Kas õpetaja amet on trendikas?

Kui rääkida õpetajaameti populaarusest, siis see on selgelt tõusuteel. Lasteaiaõpetajate ja eripedagoogide õppekohad on ülikoolis väga populaarsed, sinna on suur konkurents. Noored hindavad õpetajaametit. Konkurssidel on ka näha, et väga huvitavaid õpetajakandidaate tuleb.

Sinu enda juured on pärit ju ka maalt?

Olen maapoiss, üles kasvanud Rõngus, käinud Rõngu põhikoolis ja keskkoolis Elvas. Aga miks ma just Elva kooli õppima läksin? Tahtsin juba põhikooli poisina kindlasti minna edasi õppima Tartu Ülikooli füüsikat/astronoomiat, kuid sel ajal oli vaja sisseastumisel kirjand kirjutada, ning siin ma polnud üldse mitte hea. Seepärast läksingi kirjandusklassi Uno Kuresoo juurde õppima kirjandi kirjutamist, et ülikooli sisse saada.

Isiklikku?

Mul on neli täiskasvanud last - kolm poega ja üks tütar. Kõik pojad elavad ja töötavad Tallinnas, tütar aga Tartus. Vanim poeg on Allan, siis Joel, Sven ja Laura. Abikaasa Eva on Miina Härma koolis klassiõpetaja. Siis mängin endiselt korvpalli seenioride liigas. Elan samuti maal, Raigastes, 45 minutilise autosõidu kaugusel Kolga-Jaanist ja Leiest.

1.september oli ka Hasso Kukemelgile esimene koolipäev äsja alustanud ja koolitusloa saanud õppeasutuses Kolga-Jaani Kool. Soovime Hassole jõudu ja jaksu!

Küsitles Raivo Lott,
avalike suhete spetsialist

Foto: Raivo Lott

Foto allkiri: Kolga-Jaani ja Leie kooli uus juht Hasso Kukemelk.

 

CV

Sündinud 5. detsembril 1957

Lõpetas Tartu Ülikooli füüsiku-pedagoogina, 1981

Tartu Ülikool, Filosoofia teaduskond, Pedagoogika teaduste kandidaat 1990

Eriala: haridusjuhtimine ja hariduskorraldus

1981 – 1989 Tartu 2, keskkool füüsikaõpetaja, Tartu 2. Keskkooli direktori asetäitja õppealal

1989 – 1993 Tartu Ülikooli üldpedagoogika ja võrdleva pedagoogika vanemõpetaja/lektor

1994 – 1998 Tartu Ülikooli I prorektori abi, teadus- ja arendusosakonna juhataja

1998 – 2002 Tartu Ülikooli Eesti - Soome õpetajakoolituse projektijuht, alates 2000.a. aprillist peadgoogika osakonna juhataja

2002 – 2020 Tartu Ülikooli hariduskorralduse dotsent, haridusteaduskonna õppeprodekaan (2007) ja dekaani kt (2007-2009), haridusteaduste instiuudi juhataja (2010-2011)