Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Ega haridus inimest riku

Rahvastik on tänases Eestis teema, mille erinevatest aspektidest kindlasti väga palju räägitakse. Tundub, et vähemalt kaht asja Eesti rahvastikust teab iga Eesti elanik: rahvastik väheneb ja vananeb. Suhtumine nendesse trendidesse on selgelt negatiivne. Ütlen kohe, et viimastel aastatel ei ole rahvaarv Eestis kahanenud ja see, et me kauem elame, pole kindlasti halb. Kauem elamine on inimarengu suur edulugu.

Vananemisest ja kahanemisest käesolevas loos siiski juttu ei tule. Põhjus on üsna proosaline: statistikaamet pole veel avaldanud piirkondikke rahvastikuandmeid 2019. aasta alguse seisuga. Ootame nende andmete avaldamise ära ja siis tuleme kahanemise ja vananemise teemade juurde Viljandi valla kontekstis tagasi.

Seekord räägime rahvastiku struktuurist haridustasemete järgi. Andmed on 2018. aasta algusest, kuid kuna haridustasemete struktuuris aasta jooksul reeglina suuri muutusi ei toimu, siis pole aastataguste andmete kasutamine suur probleem.

Statistikaameti andmetel elas Viljandi vallas 2018. aasta 1. jaanuaril  11 838 vähemalt 15-aastast inimest. Neist kõrgharidus oli 2541 inimesel, keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil 5811 inimesel, põhiharidus või põhiharidusest madalam haridus 3430 inimesel. Haridustase polnud teada 56 inimese kohta.

Kuidas hinnata Viljandi valla rahvastiku struktuuri haridustasemete järgi? Kusagil pole toodud hinnangut selle kohta, milline oleks rahvastiku ideaalne haridustasemete struktuur. Levinud on arvamus, et rohkem kõrgharidusega inimesi ning vähem põhiharidusega või põhihariduseta inimesi on parem. Selles mõttes on iva sees, kuid võib olla üsna kindel, et omavalitsusüksus, kus elavad ainult kõrgharidusega inimesed, ei oleks see kõige ideaalsem.

Ei oska minagi öelda, milline on Viljandi valla rahvastiku parim struktuur haridustasemete järgi. Lisatud jooniselt näeme, et Viljandi vallas on kõrgharidusega inimeste osatähtsus väiksem kui Viljandi linnas, Viljandi maakonnas, Harju maakonnas ja Eestis. Veelgi laiemalt vaadates saame öelda, et kõrgharidusega inimeste osatähtsuselt on Viljandi vald Eesti 79 omavalitsusüksuse seas 71. kohal. Kas Viljandi vald peaks püüdlema Eesti majanduslikus mõttes kõige edukama maakonna Harju maakonna tasemele? Pikemas perspektiivis: miks ka mitte? Alustada võiks aga sellest, et põhiharidusega ja põhihariduseta inimeste osatähtsus valla rahvastikus kahaneks. Ütleme näiteks Eesti keskmisele tasemele. See ülesanne võiks olla isegi reaalne.

Viljandi valla rahvastiku omandatud haridustasemete struktuuri parandamine ei tähenda kindlasti seda, et madalama haridustasemega inimesi peaks vallast kuidagi eemale peletama – tegelikult vajab vald ju kõiki oma inimesi – aga  mõelda tasub sellele, et ehk on võimalik haridustee pooleli jätnud inimesi innustada haridusteed jätkama, kindlasti on vaja tegeleda sellega, et peale tuleva põlvkonna haridustee liiga lühikeseks ei jääks. Kõige olulisem on see, mida teha selleks, et vallast maailma haridust omandama läinud inimesed pärast oma koduvalda tagasi pöörduksid.

Mihkel Servinski,                                                                                                        Statistikaameti juhtivanalüütik,                                                                                                Sultsi küla elanik