Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Gümnasistid ootavad teie abi pühapaikade kaardistamisel

Osa Tarvastu Gümnaasiumi gümnasiste on valinud uurimistöö teemaks „Tarvastu kihelkonna looduslike pühapaikade kaardistamine".

Looduslikud pühapaigad on inimkonna vanimad kaitsealad. Eestis on võimalik kaardistada kuni 5000 ajaloolist looduslikku pühapaika. Neist enam kui 3000 on võimalik leida vanemaealiste põliselanike abil.

Hiisi, pühi kive, allikaid ja puid aitab loodusest eristada vaimne pärand. Nii saab pühapaiku välja selgitada iseloomulike nimetuste, koha- ja perepärimuste, uskumuste, tavade ja hoiakute abil.

Teatud tegevused ja pärimused võivad viidata võimalikule pühapaigale. Pühapaigaks võib osutuda ka koht, kus on peetud küla jaani-, jüri- või maituld, käidud kiikumas ja tantsimas või nõu pidamas. Soosaartel ja laantes asuvad hiied on olnud ka pelgupaigaks.

Põlispuu, kivi, allikas, ala või muu loodusobjekt on ajalooline looduslik pühapaik vaid juhul, kui meil on andmeid selle pühaks pidamisest: pühapaigale viitav kohanimi, pühaks pidamisest ja kombetalitustest kõnelev pärimus, teated, et kusagil looduses on käidud ravimas, palvetamas, ohverdamas, nõu küsimas, ennustamas, kivil liugu laskmas. See teave võib meieni jõuda kirjalikult ja/või suuliselt. Seetõttu on pärimuse võimalikult üksikasjalik talletamine väga oluline.

Kui kellelgi on Tarvastu kihelkonna või muu Viljandimaa ajalooliste looduslike pühapaikade kohta teavet – püha puu, kivi või allikas võib olla hävinud, kuid koht on jätkuvalt väärtuslik ja püha – siis palun andke sellest teada aadressil skasendi@hot.ee või facebookis sõnumina. Seejärel võtavad noored teiega ise ühendust, et need pärimused saaksid talletatud. Niimoodi võid sa aidata päästa kultuuri- ja looduspärandit hävimisest.

 

Sirje Kasendi,

Tarvastu Gümnaasiumi matemaatika- ja majandusõpetaja

 

Fotol: Jakobimõisa hiiemännist on alles jäänud vaid pehkinud känd, mis asub Jakobimõisa külas Rähni talu õuel Tarvastu jõe oru kõrgel pervel.
Foto: Kristi Ilves