Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Kui ostad kinnisvara 3.

Algus Viljandi Valla Teataja augustinumbris.

Millised küsimused ja probleemid on esile kerkinud siis, kui kinnisvaratehingu objektiks pole maja, vaid korter? Üldjoontes kehtib kõik seni kirjutatu, aga korteri ost on nii otseses kui ka ülekantud tähenduses võrrand mitme tundmatuga. Miks? Põhjus tuleneb otseselt korteriomandi definitsioonist – korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Just see kaasomandi osa on sageli see, millele kinnisvaraostu sooritades piisavalt tähelepanu ei pöörata. Kaasomandi osa on proportsionaalselt täpset nii suur, kui on reaalosa suurus. Näiteks kui teie korter on ¼ kogu majast, siis kuulub Teile ka ¼ mõttelist osa maast, maja katusest jms. Just mõtteline osa, mitte konkreetne teie peakohal olev tükk katusest või maast. Veider öelda küll, aga ometi on veel neid, kes arvavad, et esimesele korrusele korterit ostes pole kehvas seisus mitmekorruselise maja katus nende mure. On küll. Selgitage enne korteriostu sooritamist täpselt välja, kus te oma autosid parkima hakkate, kus täpselt on puukuur ja aiamaa. Just hajaasustuses väikeste kortermajade juures tuleb sageli ette ehitistega seotud arusaamatusi kaasomandis oleval maal. Vaikimisi ei saa eeldada, et iga korteriomanik omale meelepärasel viisil sellel midagi ehitama hakkab. Lisaks ehitusseadustikust tulenevatele mängureeglitele on selleks vaja ka kaasomanike nõusolekut ja see kipub sageli olema piikide murdmise kohaks naabrite vahel, sest kõiki kaasomandiga seotud olulisemaid küsimusi saab lahendada ainult sellise kokkuleppega, millega on nõus kõik kaasomanikud. Eriomand kaasomandis oleval maal peab jõudma kinnistusraamatusse, kuid praktika näitab, et see kaugeltki nii ei ole.

Teete vea, kui korteriomandi ostu kavandades suhtlete ainult selle korteri omaniku ja/või maakleriga, tundmata huvi kortermaja kui terviku vastu. Peaksite kindlasti uurima, kas ja kuidas on moodustatud korteriühistu, kes selle ühistuga tegeleb ja millised on selle ühistu probleemid, plaanid ja rahaline seis. Niisiis – mitte ainult teid huvitava korteri võimalikud võlad korteriühistu ees, vaid ka korteriühistu enda kohustused kolmandate isikute ees peavad teile huvi pakkuma. Kõik see aitab võrrandis neid tundmatuid vähendada ja hilisemaid ebameeldivaid uudiseid vältida. Kaasomandi küsimused võivad oluliselt mõjutada teie eraomandi väärtust ja hinda.  Loomulikult on hoonel juba terve rida välised tunnuseid, mis teid tähelepanelikuks tegema peaks. Kui ikka maja igal korteril märkate erinevaid aknaid, erineval ajal ja viisil soojustatud välisfassaadi, hingedel logisevat välisust jms, siis peate kindlasti küsimusi esitama kõikide korteriomanike suutlikkuse ja tahte kohta kaasomandit puudutavates küsimustes otsuseid langetada. 

Püüan nüüd kinnisasja omandamisega seotud loo kokku võtta. Ostja poolt vaadates pakub pisut kindlust see, et seadusandja on pannud müüjale vastutuse ehitisel esinevate varjatud puuduste eest. Tuleb lihtsalt endale aru anda, et tagantjärgi tõe ja õiguse otsingud võivad kujuneda väga keeruliseks. 

Lõpetuseks paar ettepanekut, millega seoses ikka aeg-ajalt probleeme tekib. Ärge makske ostuhinda müüjale enne tehingu toimumist, vaid maandage riski ja kandke raha notari deposiitkontole. Müüjaga teineteisest möödarääkimise vältimiseks fikseerige kirjalikult, millised esemed (nt mööbel või tehnika) jäävad ostjale. Nii ei taba teid ootamatus, kui müüja on koos WC-poti ja kraanikausiga välja marssinud, aga teie iseenesestmõistetavaks pidasite, et need korterisse jäävad. Või ka vastupidi – korter jääb vana mööblit täis, kui teie arvasite, et müüja esemed endaga kaasa viib. 

Loomulikult pole see teema kohta kõik, aga pisut mõtteaineks ehk siiski.

 

Raivo Laidma,

planeeringuspetsialist