Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Külade päeval oli toredat meelelahutust ja vilgast kauplemist

Viljandi valla külarahvas kogunes 13. juulil Võrtsjärve ääres Ulgel, et koos mõnusalt aega veeta, laulda-tantsida ja kohalikku väärt kaupa osta. 

Päikesepaisteline ilm meelitas Võrtsjärve äärde hulgaliselt nii suuri kui ka väikesi, kes sammusid lippude ja külasiltidega reipalt Ulge puhkeala laululava ette. Rongkäiku juhtisid vallavanem Alar Karu ja Kolga-Jaani piirkonnajuht Rivo Aren. 

„Täna on siia Viljandi valla esimesele külade päevale kogunenud kõige aktiivsemad külainimesed. Loodame, et järgmine aasta tuleb meid kokku veelgi rohkem. Rõõmsat pidutsemist kõigile!" tervitas kohaletulnuid Alar Karu. 

Rivo Aren tõdes, et vaatamata paljudele konkureerivatele üritustele, mis samal päeval aset leidsid, jõudis üritusele rahvast rohkesti, nii paarisaja ringis. „Päev läks üle ootuste hästi korda ja tagasiside on olnud positiivne. Eriti rahul olid laadal kauplejad, kellest mõni tuli lausa eraldi tänama, et sai võimaluse osaleda."    

Kohalikud ettevõtjad ja talupidajad pakkusid rahvale head-paremat söögipoolist alates suitsulatikast kuni pannkookide, angervaksasiirupi ja mustikate-vaarikateni. Laadaplatsil käis aktiivne kauplemine ja rahvas polnud kitsi, et käia välja raha värske mee või äsja küpsetatud leiva eest. Lapsi tõmbas eriti suhkruvati, maitsvate kookide ja pirukate ning huvitavate hoidiste poole. „Ostame kurgi-rabarberimoosi, see on nii hea!" nõudis Pärsti kandist pärit Joosep oma emalt.  

Kohalikud müüsid ka enda valmistatud käsitööd – lapitekke, pitslinikuid ja muid tooteid. „Perenaised-peremehed olid oma asjadega väljas ja oli üllatav näha, mida kõike meie vallas tehakse! Tundsin head kodust küla hõngu," märkis Paistu lähedal elav Kati, kelle sõnul olid tänuväärsed ka maanteeameti ja Kolga-Jaani Tuletõrje Seltsi ennetustegevused.  

Lapsed kogunesid uudistama tuletõrjetehnikat ja lustisid kustutusvahus. Lausa järjekord oli maanteeameti pöörleva auto juures, kus inimesed said omal nahal tunda, mida tähendab autoga uperpallitamine ja kui tähtis on turvavöö kinnitamine.  

Päevale sattus ka kaugemalt külalisi, kellele hakkas esimesena silma, et kõik tegevused alates parkimisest kuni laste batuutidel hüppamiseni olid tasuta. „Meile meeldis väga rongkäik. Külad tutvustasid ennast seejärel nii vahvalt ja olid pingutanud, et ühiste särkide ja siltidega näidata, kes nad on," rääkis Merilin Tallinnast, kelle sõnul võlus kaunis kohas toimuv üritus just siiraste inimeste poolest.    

 „Tahtsime näiteks osta mett ja jõudsime talunikuni, kellel oli mesi juba otsas ja kes hakkas kohe mõtlema, kuidas ta saaks meile hiljem meepurgi kätte toimetada. Kirsiks tordil oli see, kui tund aega hiljem tuli meie juurde üks tädi, koputas õlale ja näitas ühe teise müüja poole: „Sealt saab ka mett!"  Vaimustusin ise taimeteedest, mida müüv kohalik ettevõtja rääkis väga asjalikku juttu. Sain temalt osta üheksavägist, mida olin kaua tulutult otsinud. Oli näha, et inimesed polnud orienteeritud müügile, vaid et oma tegemisi näidata ja koos olemist nautida. Oli lõbus ja lihtne meeleolu," lisas Merilin.  

Palju rahvast kogunes külade päevale Valmast, Leiest, Kolga-Jaanist jm lähikonnast. „Eks ta oli, saime teistega tuttavaks ja päris tore oli. Minu meelest läks asi korda," ütles Hovard Kolga-Jaanist. Samast kandist pärit Ulvi sõnul sidus selline üritus kindlasti rahvast kokku. „Oli huvitav, et näha sai kogu valla paletti – rahvast oli siit ja sealt poolt ja sai teada, mida kuskil tehakse." 

Maria, kes on alles vähe aega maal elanud, vaimustus rahva sõbralikust ja abivalmist suhtlemisest. „See üritus innustas ka meid Kolga-Jaanis rohkem tegutsema ja kogukonda panustama. Tõsiselt vinge oli rongkäik, mis tõi kananaha ihule. Nii äge oli ka, kuidas vanemad prouad tantsisid – nad olid nii kodukootud ja armsad. Ka noored esinejad olid agarad. Kindlasti tasub sellist kokkusaamist teha ka järgmine aasta," rääkis ta. 

Valmas elava Anne sõnul oli sobilik, et üritus oli lühike ja tempokas, mille järel jõudsid inimesed ka kodus asjatada. „Meie külas tekitas elevust külatähise tegemine. See oli vahva idee, kuidas siis keegi selle lahendas – kes tegi  ühekordse, kes igavese tähise." Päeva lõpul tehti teatavaks, et seekord võitis külatähiste konkursi Holstre küla.  

Mitme tunni jooksul said inimesed panna loosikasti sedeli, millele kirjutasid, kus võiks sama üritus toimuda järgmisel suvel. Kasti kogunes Uusna, Ramsi, Viiratsi, Vaibla, Heimtali, Kivilõppe, Suislepa, Ridaküla, Valma, Tänassilma, Holstre ja eriti palju Kärstna nimega silte.  

Lapse käsi tõmbas kastist välja Holstre nimega paberi. „Kui rahvas tahab, teeme ära!" lubas Holstre Pere Seltsi juhatuse liige Marika Kivistik.  

Holstre on tuntud oma aktiivsete inimeste poolest ja ei jää külade päeva korraldamisega kindlasti hätta. Aasta küla 2019 võistlusel ei saanud Holstre küll võitu, kuid tunnistati aasta kõige sportlikumaks külaks. „Märkasime Holstres olevat sportlikku vaimu ja nägime seal tegusat kogukonda, ettevõtlikke inimesi ja tugevat sidet omavalitsusega," ütles konkurssi korraldava ühenduse Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.  

Kohtumiseni järgmisel külade päeval Holstres! 

Made Laas