Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Lõikustänupühaks Paistu Maarja koguduses

Aasta lõpus on tavaks teha aruandeid ja kokkuvõtteid. Kuna kirikuaasta lõpeb kalendriaastast mõnevõrra varem (1. detsembril, esimene advent on ühtlasi uue kirikuaasta algus), siis võime teha kokkuvõtte aastast hoopis lõikustänupühaks. Selle ristiusueelsessegi aega ulatuva püha otstarbeks on vaadata üle salve saanud saak ning tuua selle eest Jumalale tänu.

Meie Paistu Maarja kogudus ei ole suur, liikmeid on 46, aga sellel aastal sündis ristimise ja leeri läbi meie koguduse perre üks tõsine ja tubli eesti mees.

Kirik ei ole kultuurimaja, aga selles majas saavad kohtuda rahvakultuur ja pärimuskultuur, kõrgkultuur ja argikultuur. Nii võtsime Paistu esmamainimise 785. aastapäeva tähistada kontsertsarjaga, mille avas paastumaarjapäeva eel Kose koguduse puhkpilliorkester liturgia ja kontsertosaga jumalateenistusel. Suurel reedel kandis meie koguduse organist ja muusikajuht Tuuliki Jürjo ette enda loodud orelitsükli „Ketsemani aia mõtisklused", vahelugemised Villu Jürjolt. Taevaminemispühal maikuu lõpus pidasime Rahvalaulumissat – midagi sellist vaevalt et Paistus varem toimunud on. Rahvalaulumissas nimelt said kokku kirikukoraalid, rahvalaulud, muusika pärimusinstrumentidel ja orelil ning rahvatants. Suvesse mahtus Mulgi segakoori kontsert Tartu Maarja kiriku taastamise heaks, ansambli Triskele kontsert „Maa ja meri kiidavad", Anna Humala ja Kristiin Läätsi kontsert „Tall, kes end ohvriks tõi", Kaia Urbi ja Kadri Ploompuu kontsert rukkimaarjapäeva lauludest ning duett Klassika (Tatjana Drobõševa, Izida Galimova) kontsert „Sinu kaitse alla". Selle rikkaliku kontserdivaliku peamiseks korraldajaks oli Tuuliki Jürjo ja võimalikuks sai see suuresti tänu Kultuurkapitali toele.

Paistu kogukonnapäevade raames toimus Paistu pühapäevakooli esimene loeng, kus elust enesest mõtiskles akadeemik Anu Raud ning muusikaga toetas teda naaberküla mees Jaak Tuksam. Samal ajal toimus teisel pool kirikut Kerttu Küünarpuu ja Ergo Leilopi juhendamisel akende restaureerimise kahepäevane töötuba jätkuna kiriku käärkambri akende restaureerimisele koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga. Sellest koostööst kasvas välja ka palveküünlahoidja kirikusse, mille teostas Andre Rist TÜ VKA rahvusliku metallitöö õppekava lõputööna.

Iga maja tahab hoolitsemist ja hoidmist. Maie Sults kannab hoolt selle eest, et pastoraat ja koguduse kantselei oleksid avatud ning et need, kel vaja pisut abi riiete, nõude või raamatute ja muu tarvilisega, seda pastoraadist ka leiaksid. Fred Asuküla hoiab korras kiriku ja selle ümbruse ning raamatupidamine ja kõik need projektid, mille abil me kõike seda eespool kirjeldatut teha saame, on Ande Lehtmetsa hoolsa ja asjatundliku käe all. Ene Saar aitab korraldada suhteid Viljandi vallaga ning kõik need inimesed kokku ongi meie Paistu Maarja koguduse juhatus – väike, aga võrratult töökas, ustav ja proaktiivne.

Kogudus elab Jumala armust ja liikmeannetustest ning lõviosa selles toimuvast saab teoks tänu inimeste vabatahtlikule armastustööle. Suur tänu kuulub samuti kõigile annetajatele, sest ilma rahata ikkagi ei saa hakkama ka üks kogudus. Riigi raha jõuab läbi projektide ning Muinsuskaitseameti vahendusel koguduste töödesse eelkõige kirikuhoonete korrashoiuks. Vanasti, kui meil sellist riiki veel polnud, kandsid kiriku majandusliku käekäigu eest suurel määral hoolt toonased ettevõtjad – mõisnikud. Täna kannavad seda rolli kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad. Mis saab meie kirikutest homme, teab Jumal, aga lõikustänupühal on meil põhjust küllaga olla sügavalt tänulikud Jumala ja kõigi nende inimeste ees, tänu kellele see aasta on head ja rikkalikku saaki andnud.

Allan Kährik,

EELK Paistu Maarja koguduse hooldaja-õpetaja