Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Soosaare soo taastub kaevanduse ja kuivenduse jäetud haavast

Viljandi vallas asub maaliline Soosaare soo, mis võib uhkustada oma laukarohkusega. Eripärane on seegi, et  soo taastamise nimel on seal käinud käsitsi paise ehitamas enam kui kümne rahva esindajad.

Nõnda rahvusvaheline seltskond kogunes läinud aasta septembris Tartusse looduskaitse vabatahtlike konverentsile. Teisel päeval läksid osalejad Soosaare sohu, et taastada seal looduslikku veerežiimi ja ehitada üheskoos paisud kuivenduskraavidele, mis viivad soost vett välja. Paisude rajamises osalesid lisaks eestlastele flaamid, soomlased, inglased, portugallased, itaallased, lätlased, kreeklased, poolakas, ukrainlane ja sloveen. Soosaare soos olid need juba neljandad loodustalgud, mille jooksul on vabatahtlikud teinud kokku üle 25 turbatammi.

Soosaare soo asub Alam-Pedja kaitseala lahustükina Võrtsjärve nõos. Suurema osa sellest moodustab Soosaare raba. Nagu paljusid teisi rabasid, on ka Soosaare looduslikku seisundit tugevasti mõjutanud üle-eelmisel sajandil alanud ja eelmisel sajandil hoogustunud kuivendustööd. Lisaks on oma jälje jätnud turbakaevandus, mis tegutseb soo ühes servas tänaseni. Turbavõtust annab tunnistust juba 20. sajandi alguse verstakaart. 1935. aasta kaardi põhjal on aga turvast võetud peaaegu kogu praeguse taastamisala ulatuses. Kuni Teise maailmasõjani kaevati pätsturvast labidatega ja kaevajatest jäid maha laiad ja madalad augud. 1966. aasta ortofotol on aga näha juba turbaväljakuid, kus turba kättesaamiseks kaevati esmalt kuivenduskraavide võrgustik ja sellele järgnes masinate abil sisuliselt turba koorimine. Samal ajal jätkus pätsturba võtmine. Turbaväljakud, mis asuvad praegusel taastamisalal, jäeti maha 1990ndatel ja need arvati koos allesjäänud sooga Alam-Pedja looduskaitseala koosseisu 2007. aastal.

Turbaväljast elupaigaks

Soosaare projektiala on 96 hektari suurune. Endine turbaväli moodustab projektialast ligikaudu 16 hektarit. Raba serv ja rabarinnak on aga kahjustatud kunagi labidatega kaevatud  turbaaukudest ligi 60 hektari ulatuses. Viimasest suur osa on tänapäeval määratletud rabametsana, kuid enne kuivendamist oli tegemist lagerabaga.

Taastusala asub Soosaare sihtkaitsevööndis, mille kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Sellest lähtudes loovad Soosaare taastustööd elupaiku kaitsealustele liikidele – rabakonnale ja valgelaup-rabakiilile. Lindudest meeldib lagesoos elada kurvitsalistele – mudatildrile, heletildrile, rüüdale.

Projektiala paikneb tervenisti riigimaal, kuid taastamisalaga piirnevad ka eramaad. Kraavivõrgu sulgemist ja raieid planeerides arvestati ka sellega, et taastamise mõju ei ulatuks majandusmetsale ega eramaale. Nii jäeti kaitseala piirikraavid avatuks ja väljaspool kaitseala veetase ei muutu ega taastu ka sood.

Teha on jäänud veel üks pais

Suur osa taastustööd on Soosaares nüüdseks tehtud, teostaja oli Hanso MK OÜ. 2017. aastal alanud tööde käigus on rajatud üle 500 paisu. Kopatööd said ühele poole läinud aasta detsembris. Sootaastajad käisid 7. detsembril töid üle vaatamas – veetase oli paisudest ülesvoolu silmnähtavalt taastunud, väiksemaid avaveelisi alasid oli moodustunud nii turbavõtuaukudesse kui ka kuivenduskraavide tõttu tekkinud lohkudesse.

Sel aastal jääb talguliste abiga rajada veel üks pais ja tuleb alustada taastamisjärgse seiretööga.

Tartu Ülikooli bioloogide rolliks on 2019. aasta kevadel loomastiku seire, et saada teada, kas lagesoodele tüüpilised liigid, näiteks rabakonn, kiivitaja, väikekoovitaja, sookiur, mudatilder, rüüt ja teder, on tagasi pöördumas.

Projekti lisainfo

Soosaare soo taastamistöid tehakse projekti „Soode kaitse ja taastamine" käigus. Projekti viivad ellu Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja MTÜ Arheovisioon. Projekti rahastavad Euroopa Liidu programm LIFE ja Keskkonnainvesteeringute Keskus ning see kestab 2015–2021. Kujundusraieid tehakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti „RMK looduskaitselised tegevused" toel.

Projekti jooksul taastatakse Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodorisoo, Ohepalu ja Soosaare soostikes kokku ligikaudu 7000 ha soid.

Eestis on sootaastamistöid tehtud juba näiteks Soomaal, Endla soostikus, Nigulas, Lahemaal, Muraka rabas jm.

Soosaare taastamiskava ja teostusprojekt on kättesaadavad aadressil https://soo.elfond.ee/taastamisalad/soosaare/

 

Jüri-Ott Salm,

ELFi märgalade programmi juht