Suislepa küla on tekkinud Õhne jõe kaldale enne kui ajalugu hakati kirja panema. Suislepa tuuleveski tagant põllult leitud kivikirve vanuseks hindasid Tartu Ülikooli ajaloolased 4500 aastat. Esimeseks kirjapandud verstapostiks küla minevikus on poolakate koostatud rahvakalender aastast 1583. Tundub, et inimesed on liikunud siiakanti piki Võrtsjärve kallast, avastanud Õhne jõe suudme ja liikunud edasi piki jõeäärt kõrgematele kohtadele. Hilisematel aegadel on Suislepast saanud küla, mida lisaks veeteele läbib ka maantee – algselt Viljandi – Tartu, tänaseks tuntud kui Viljandi–Võru tee. Aegade käigus on meil olnud maamärkideks kaks mõisat: Vana-Suislepa ja Uue-Suislepa. Tänaseks on alles vaid Uue-Suislepa mõis koos tuuleveski ning nõukogude ajal tekkinud keskusega.

Olulised sündmused

Läbi terve nõukogude perioodi olid küla tippsündmusteks Õhne jõe kaldapealsel toimunud jaanituled, hiljem vahetati need välja Suislepa paadipäeva vastu. Tänaseks on ka paadipäeva eestvedamisel osalenud seltskond muutunud pereinimesteks ning suurte sündmuste ajajärk on ajutiselt peatunud. Kui kogukonnast rääkida, siis küla kogukond paraku täna ei toimi

Piirkonnas elavad inimesed

Suislepa külakeskuses elavad suuresti inimesed, kellel on piirkonnaga ajalooline side. Paljud elanikud on pärit lähikondsetest taludest, kes kolinud mingil hetkel külakeskuse korteritesse. Pigem annavad tooni keskealised, kes käivad tõmbekeskustes tööl või vanemad inimesed, kes veedavad kodukülas pensionipõlve. Viimastel aastatel on ostetud siiakanti kinnisvara, aga rohkem suvepuhkuse veetmise eesmärgil.

Küla suurimad tööandjad on põllumajandusettevõte Suislepa Vili ning Rande maasikatalu,

Suislepas on pood, raamatukogu ja reedeti perearsti vastuvõtt.

                                                                                                    allikas: Viljandi Valla Teataja märtsikuu 2024 number