Vissuvere küla asub Kolga-Jaani vahetus läheduses, vahest mõni kilomeeter suuremast asumist eemal.

Küla ajalugu

Esimest korda on Vissuvere küla mainitud 1583. aastal nime all Wisower, algselt on küla nimi olnud Võsaveer. Vissuveres on kolm ajalooliselt tähtsat hoonet, mis kõik tänaseni alles. 1832. aastal asutati külakool, millest hiljem sai Soosaare algkool, mis suleti 1964. aastal. Koolihoone on Kolga-Jaani piirkonnas üldse kõige paremini säilinud endine kool. Praegu on ta elamu.

1873. aastal ehitati Kortsu talumaadele vallamaja. See on teine tähtis maja Vissuveres. Soosaare vald kestis 1866. aastast kuni 1939. aastani. Vallamaja on säilitanud oma algse välimuse ja on Veski talu eluhoone.

1891. aastal ehitasid kohalikud ehitusmehed magasiaida. Ait paiknes tollase Soosaare mõisa maadel. Magasiaidad ehitati omal ajal selleks, et talupojad saaksid seal oma vilja hoida. Ehitasid kohalikud mehed ja ehitajad julgesid graveerida oma nimed ka välisseinas paiknevale kivile. Magasiait on kasutusel muuseumina ja siin peetakse külakoosolekuid. Aidas toimuvad etendused ja peod.

Küla tänane lugu

1976. aastal elas külas 143 elanikku, nüüd elab Vissuveres 54 inimest. Aga päris tühjade majade küla see ka pole. Küla asub kahe turbaraba vahel. Külas on ka poolteist hektarit kivikülvi Purtsi talumaadel.

Veski talu pererahvas Aivo Juraku eestvedamisel korraldab rahva hulgas tuntuks ja armastatuks saanud käsitöö ja vanavara päevi. See päev on justkui liikuv püha, toimub mai viimasel pühapäeval. Kaubeldakse käsitöö ja vanavaraga, on tehnikanäitus, avatud on muuseum, tuuakse vaadata taluloomi.

Küla pärimuste lugu

Kolga-Jaani kant on pärimuste poolest äärmiselt rikas ja piirkonna pärimusi on uurinud vaimulik, tõlkija ja luuletaja Jaan Bergman. Aga käinud on siin väga mitmed folkloorikogujad. Näiteks August Pulst, kes aktiivse kultuuritegelasena oli ta üks neist, kes valutas südant kohaliku rahvakultuuri püsimise pärast. Eessaare talus oli kaks väga mõjusat rahvalaulikut, üks nendest oli Rõõt Meier ehk Purtse Reet ja tema tütar Mari Pärtens.