7.-16. mail 2021 väldanud küsitluse eesmärk oli selgitada, kui rahul on Viljandi valla lasteaialaste vanemad oma lapse lasteaiaga ning sellest tulenevalt mõista, kuidas lasteaiakeskkondasid veelgi arendada.

• lasteaia õppe ja kasvatuskeskkonnale;

• tugisüsteemidele;

• kasvukeskkonnale;

• mainele.

 Küsitluses osales 117 lapsevanemat, vähemalt üks vanem igast Viljandi valla lasteaiast välja arvatud Leie Lasteaed "Sipelgapesa". Viljandi vallas on 11 lasteaeda ja 16 õppekohta, milles kokku õpib ligikaudu 600 last.

Enamik küsimustikule vastanud lastevanemate lastest käivad Viiralti Lasteaias „Rüblik" (18%), Tarvastu Lasteaias Soe maja (15%), Ramsi Lasteaias „Taruke" (14%) ja Tarvastu Lasteaia Mustla majas (11%).

Küsitluse tulemused annavad kinnitust, et enamik lapsevanematest on oma lapse lasteaiaga väga rahul ja soovitavad seda tuttavate lastele.

Õpe ja kasvatus

Oma lapse rühmaõpetaja tööga on rahul tervelt 92% vastanutest ja veidi enam ehk 93% usuvad, et nende lapse rühmaõpetajad on oma tööle pühendunud.

„Väga empaatilised õpetajad. Arvestatakse lapse eripäradega. Koostöö vanemate ja õpetajate vahel väga hea. Laps ise tunneb tuge ja toetust õpetajatelt."

„Kuna rühmas vähe lapsi, jõuavad õpetajad lastega palju individuaalset tööd teha."

„Tore, et arvestatakse laste ideedega."

„Õppe- ja kasvatustöö on väga hästi korraldatud."

„Mulle väga meeldib, et õpetajad kajastavad lasteaia igapäevaelu Eliisi keskkonna kaudu. See annab mulle kui lapsevanemale väga hea ülevaate lasteaiast tehtust ja suunab mind ennast ka sarnaseid teemasid kodus käsitlema."

Mõne lasteaia puhul tuuakse eraldi välja soovi vanemate rohkemaks kaasamiseks ja enama info jagamiseks.

Tugisüsteemid 

Suurema osa ehk 89% lapsevanemate jaoks on Viljandi valla lasteaiamaksu suurus taskukohane ning sama palju ütleb, et tema lapse lasteaias arvestatakse laste erivajadustega (allergiad, terviseprobleemid jm).

Enamjagu vastanutest ehk 68% lastevanematest on veendunud, et lasteaed märkab ja arendab laste huvisid, 22% ei oska öelda ning 9% usub, et nii see ei ole.  

Küsimusele, kas tugiteenused on lasteaias piisavalt kättesaadavad vastab Jah 44% vanematest, Ei 13% ning 43% vanematest ei oska küsimusele vastata. Mitmed vanemad tõid välja, et küsimusele oli raske vastata, kuna nende lapsel ei ole terviseprobleeme ega erivajadusi.

Mitmed vanemad tõid esile, et logopeedi teenus võiks olla paremini tagatud igas vanuses lastele.

„Näiteks võiks logopeed käia kord kuus rühmas lastega vestlemas (mängimas) ja kui ilmneb vajadus logopeedi poolsele teenusele, siis saaks seda juba individuaalselt ja ka vanemaid juhendatud, kuidas saaks last kõneprobleemide korral toetada."

Kasvukeskkond

Valdav osa küsimustikule vastanutest ehk 81% peab tähtsaks laste võimalust kasutada ujulat ning lasteaia rühma ruumidega on rahul tervelt 86% vastanutest.  

Robotite kasutamist õppe- ja kasvatustegevuses peab laste arengule toetavaks 86% ning nutiseadmete kasutamist 69% lapsevanematest.

Uurisime ka, mis vanuseni ei peaks vanemate arvates laps nutiseadmeid kasutama. 35% usub, et laps ei peaks nutiseadmeid kasutama kuni teise eluaastani, 21% kuni kolme aasta vanuseni ja 16% kuni nelja aasta vanuseni. Ülejäänud vastused jagunesid peaaegu võrdselt kuni viie, kuue või seitsme aasta vanuseni.

Enamik, nimelt 92% lapsevanematest usuvad, et kaasaegsed lasteaiaväljakud on lastele turvalised.

Vanemate ettepanekutest jäävad kõlama soovitused kasutada rohkem olemasolevaid digivahendeid ja hariduslikke roboteid ning korraldada õpet veelgi enam õues. Kasvatada võiks ka võimalusi erinevateks huvitegevusteks ning pakkuda teatud vanusest alternatiivi lõunauinakutele. Mõne lasteaia puhul tuuakse esile ruumipuudust nii sees kui õues.

Lasteaia maine ja üldine rahulolu

Enamik, tervelt 93% vanematest peab oma lapse lasteaia mainet kõrgeks ja soovitab lasteaeda ka tuttavate lastele. Suurem osa, 74% ütleb, et on oma lapse lasteaiaga väga rahul, 22% on rahul ja vaid 4% ütleb, et ta seda ei ole. Lisaks usub lõviosa ehk 92% küsitlusele vastanud vanematest, et nende lapse lasteaiast omastatav alusharidus võimaldab tal hiljem koolis hästi hakkama saada.

Uuring viidi läbi LEADER programmi toel.