Tekstiilikunstnik ja õppejõud Anu Raud otsustas end vaktsineerida, sest tal väga häid sõpru arste ja hea sõber on ka ülikooli rektor Toomas Asser. „Kui Toomas Asser ütleb, et on vaja vaktsineerida, siis ma arvan, et ma ei ole temast sellel alal targem," räägib Heimtalis asuva Kääriku talu perenaine.

„Ma elan küll siin vaikselt metsa sees, aga siin käib päris palju inimesi. Võrreldes selle esimese äkkisolatsiooniga, ma valetaksin kui ma ei ütleks, et ma ei tundnud kunagi sellist depressiivset kurbust või natukene ka hirmu tuleviku ees. Aga praegune aeg, kui oled mõõdukalt ettevaatlik, aeg-ajalt kasutad maski, süstid ennast õigel ajal, ka minu ümbruses inimesed teevad seda sama, siis saab elada," sõnab Raud.

„Neid vaktsiine on ju ennegi olnud. Täpselt kui kunagi oli väga, väga karm haigus lastele lastehalvatus. Sellest pääses ikkagi tänu vaktsiinile. Õige ja tore inimene on see, kes elab enamuse teistele ja natukese ainult võtab endale. Ma kaitsen oma vaktsineerimise kaudu teisi," arvab akadeemik. „Ma olen suhelnud nüüd kõikide oma õpilastega. Nad tulevad siia talusse viieteistkümnekesi, ma ei karda neid, nemad mitte mind. Mina olen vaktsineeritud. Ma tunnen, et nad hoiavad mind. Panevad maskid ette ja siis nad ütlevad, et me oleme kõik vaktsineeritud."

„Nii väike maa nagu Eesti, kui me küsime, mis on meie kõige suurem maavara: see on meie inimesed," toonitab Raud. „Vaktsineerimine annab vabaduse ja vabadus ei pruugi olla ainult kauge reis, vaid rõõmus ja tegus elu oma kodus."

Vaktsineerimise ja kaitsesüstimise võimaluste kohta loe lähemalt: https://vaktsineeri.ee/