Ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemist reguleerib Viljandi Vallavolikogu 30.10.2019 määrus nr 85 „Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri".

Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud koguma ehitusjäätmeid tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m³. Liigiti tuleb koguda vähemalt:

1. puit;
2. paber ja kartong;
3. metall;
4. mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);
5. klaas;
6. pinnas;
7. plastijäätmed;
8. ohtlikud jäätmed;
9. korduskasutuseks sobivad materjalid;
10. pakendid;
11. asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
12. värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
13. naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
14. ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
15. saastunud pinnas.

Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada lammutustööde lõpetamise dokumentatsiooniga koos ehitusjäätmete õiend. 

Ehitusjäätmete õiendi vorm

Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.