Elatis ja elatisabi

26.09.19

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Kui vanemad lähevad lahku või vanem lapse kasvatamises ei osale ega last rahaliselt ei toeta, on lapsel õigus saada vanemalt kohtu otsusel igakuiselt elatist ehk nn alimente vähemalt pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kui last kasvatava vanema või teise vanema varanduslik seisund või lapse vajadused muutuvad, võib esitada kohtule hagiavalduse (klõpsates sõnal „hagiavalduse" avaneb hagiavalduse vorm) elatise suuruse muutmiseks (vähendamiseks või suurendamiseks).

Ülalpidamist on õigustatud lisaks alaealisele lapsele saama ka täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lisaks on täisealine laps õigustatud elatist saama, kui ta vajab abi ega ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Täisealine laps esitab ise elatise saamiseks hagiavalduse kohtusse!

Kas vanemad võivad ise elatise osas kokku leppida?

  1. Vanemad (kui last ülal pidama kohustatud isikud) võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Näiteks – vanemad võivad leppida kokku, et ülalpidamise kohustust täitetakse muul moel kui rahas; ka võib kokku leppida, et vanemad ei esita teineteise vastu elatisnõuet, kui ühe vanema juurde jääb üks ja teise juurde teine laps. 
    NB! Vanemate vaheline kokkulepe peab olema selline, et lapse igapäevased vajadused oleksid kaetud.
    NB! Selline kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.
  2. Samas tuleb tähele panna, et vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu ei välista ega piira siiski seadusest tuleneva elatisnõude esitamist, kuid kohtus lapsele elatist välja mõistes tuleb arvestada vanemate kokkulepet. 
    [Riigikohus on asunud seisukohale, kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest.] 
  3. Kui vanemad on sõlminud elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppe, millega kohustatud vanem on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, siis kohustuse rikkumise korral saab pöörduda kohtutäituri poolesundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

 

Elatise väljamõistmine kohtu kaudu

Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik (last kasvatav vanem) nõuda elatise väljamaksmist kohtu kaudu.

Elatishagi avaldus tuleb esitada maakohtule, mille haldusalas elatist vajav laps elab.

NB! Elatise saamiseks on õigustatud (hageja/avaldaja) alaealine laps, tema esindaja (vanem) esitab dokumendid lapse nimel Elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

Ehk siis:

  • Avaldusel hageja on laps!
  • Avaldusel lapse seaduslik esindaja on lapsevanem, kes teiselt vanemalt elatist nõuab.
  • Avaldusel kostja on lapsevanem (ülalpidaja), kellelt elatist nõutakse.

Mõned tähelepanekud, enne kui otsustate teiselt vanemalt elatist välja nõuda.

  1. Elatise nõudjaks ehk hagejaks on laps, kellel on õigus elatist saada. Vanem on hagis lapse seaduslik esindaja, mitte nõudja iseenesest. 
    Nt 5-aastane Robert elab ema Merikesega ning sünnitunnistusel kirjas olev isa Olev elatist ei maksa. Hagejaks on Robert, tema esindajaks menetluses Merike ning kostjaks Olev.
  2. Lapsel on reeglina õigus elatist saada vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga 1/2 määras! Kuna see suurus on ajas muutuv, siis oleks kasulik nõuda mitte konkreetset summat, vaid siduda nõue miinimumpalgaga. Sest näiteks juhul, kui miinimumpalk peaks paari aasta pärast tõusma, peaks jällegi esitama uue hagi elatise suurendamiseks. Seega peaks nõue olema: "Palun mõista kostjalt hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast."
    Aga: PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatist alla miinimummäära, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on nt vanema töövõimetus (NB! töötu ei võrdu töövõimetu) või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummäära väljamõistmisel osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Aga mõjuvaid põhjuseid võib olla veel ja reeglina peab need välja tooma ja põhjendama kostja. Reegel on see, et lapsel ON ÕIGUS miinimummäärale, vähemalt EV seadusandja silmis.
  3. Kõik elatissummad, mida nõutakse üle miinimumi (üle poole miinimumpalgast) vajavad tõendamist. Seega, kui nõuate elatist 400 €, peate kohtule ka dokumentaalselt tõendama ehk lisama hagile tõendid, et Teil tõepoolest lapsele kuus 400 € kulub. St arvestada tuleb sellega, et mõlema vanema panused lapse suhtes on võrdsed.
  4. Kui teine vanem pole lapse sünnitunnistusel lapse vanemana kirjas, puudub igasugune juriidiline alus temalt ülalpidamise nõudmiseks. Sestap tuleb enne nõuda kas kohtu kaudu või kokkuleppeliselt põlvnemise tuvastamist. See on aga eraldi menetlus, millelt tasutakse ka riigilõiv (juhul kui asju aetakse kohtu kaudu). Samas võib põlvnemise tuvastamist ja elatist nõuda ühes hagis.
  5. Reeglina nõutakse elatist alates hagi esitamisest iga kalendrikuu eest ette (st nt märtsi elatis tuleb maksta ära hiljemalt veebruari lõpuks). Kui soovitakse nõuda elatist ka maksimum 1 aasta eest enne hagi esitamist, käsitletakse seda juriidiliselt kui kahju hüvitamise nõuet, mida tuleb omakorda tõendada, st et selline kahju on tõepoolest tekkinud ning põhjendada, milles see kahju seisneb.
  6. Positiivne on see, et elatiselt ei pea enam tasuma tulumaksu, seega laekub kogu nõutav summa lapsevanema kontole. Muidugi peab selle konto nr (lapsevanema!) ka elatise hagile lisama.

NB! NB! NB!

Südamele pannes – ülalpidamiskohustus ei ole seaduses sätestatud teise vanema kiusamiseks, vaid lapse heaolu tagamiseks (et lapsel oleks kõht täis, riided seljas ja katus pea kohal). Elatist tuleb kasutada LAPSE HUVIDES (PKS § 100 lg 2)!

Mida aga teha, kui lapsele elatist maksma kohustatud vanem on kolinud välisriiki ja lapsele elatist enam ei maksa?

Ka siis saab alustada täitemenetlust. Menetluse alustamiseks välisriigis tuleb esitada taotlus (sh täitemenetlusaegse elatisabi taotlus) Eesti justiitsministeeriumile.

Justiitsministeeriumile tuleb esitada ka:

  •  volikiri, milles volitatakse endale sobivat Eesti kohtutäiturit välisriigist tulevat elatist vahendama.
  • piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses tuleb märkida elatise vastuvõtjaks volitatud kohtutäitur ja tema ametialane arvelduskonto.

Dokumendid tuleb justiitsministeeriumile esitada posti teel. Kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud, edastab ministeerium need ise õigetele osapooltele.

Edaspidi hakkab last kasvatav vanem täitemenetluse kohta infot saama kohtutäiturilt, kelle ta volitas elatist vahendama.

Kui välisriigist elatise taotlemine tundub liiga keeruline, siis ära heida meelt! vaid helista justiitsministeeriumi lisainfo: telefonil 6 208 183, 6 208 186 ning 6 208 190 või kirjuta e-posti teel central.authority@just.ee .

 

Elatisabi

Elatisabi on mõeldud lastele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi on oluline abinõu lapse parema toimetuleku toetamiseks. Elatisabi on võimalik taotleda nii kohtumenetluse alustamise korral kui ka täitemenetluse ajal. Elatisabile on õigus alaealisel lapsel või täisealisel lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib.

Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja.

Kohtumenetlusaegne elatisabi (toimub kohtus elatiseavalduse menetlemise aegselt)

  1. Kui soovid taotleda elatisabi, siis pöördu esmalt elatisnõudega kohtusse.
    Rohkem infot kohtusse pöördumise kohta saad: http://www.juristaitab.ee/et/mul-kusimus-perekonnasuhete-teemal/elatis-lapsele.
  1. Pärast kohtusse pöördumist esita 45 päeva jooksul taotlus sotsiaalkindlustusametile. Taotlusega koos esita isikut tõendav dokument, makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus. Samuti märgi elatisnõude võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg ja võimaluse korral ka aadress.
  1. Elatisabi saamiseks peab olema kohus väljastanud lapse kasuks kohtumääruse.
  1. Alaealise lapse eest esitab elatisabi taotluse tema seaduslik esindaja. Seaduslikuks esindajaks saab olla lapse vanem või eestkostja, sealhulgas ka juriidiline isik. Täisealine laps saab taotluse esitada ise.

Lihtsaim viis on taotlus esitada riigiportaalis www.eesti.ee

Digitaalselt allkirjastatud taotluse saad esitada ka elektroonselt ja saata e-posti aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Täitemenetlusaegne elatisabi

(taotle, kui elatis on juba välja mõistetud (kas hiljuti või varasemalt) ning selle kohta on välja antud kehtiv kohtumäärus

  1. Kui elatist kohtu kaudu veel välja mõistetud ei ole, siis pöördu esimese asjana elatisnõudega kohtusse (info kohtusse pöördumise kohta leiad http://www.juristaitab.ee/et/mul-kusimus-perekonnasuhete-teemal/elatis-lapsele ja http://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad).
    Alaealise lapse eest esitab elatisabi taotluse tema seaduslik esindaja. Seaduslik esindaja saab olla lapse vanem või eestkostja, sealhulgas ka juriidiline isik. Täisealine laps saab taotluse esitada ise.
  1. Kui kohtuotsus on jõustunud ja teine vanem elatist ei maksa, pöördu kohtutäituri poole ning alusta täitemenetlust (kohtutäiturite büroode kontaktandmed leiad http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo-0).
    Kohtutäiturile saad esitada koos täitemenetluse alustamise avaldusega ka taotluse elatisabi saamiseks. Taotluse vormi leiad Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite koja koduleheküljelt.

Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 100 eurot kalendrikuus ühe kohustatud vanema eest.

Näide 1. Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 215 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 100 eurot.

Näide 2. Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis on 80 eurot, on elatisabi maksimaalne suurus ühes kuus 80 eurot.

NB! Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud.

Kui pärast 4-kuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud vanem lapsele võlgnevust likvideerinud, hakkab kohtutäitur pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub.

Kui 4-kuulisele ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab Sotsiaalkindlustusamet lapsele maksma elatisabi kuni 100 eurot kalendrikuus. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud väiksem elatis, siis on maksmise aluseks kohtulahendis märgitud summa. Elatisabi väljamaksed tehakse tagantjärele eelmise kuu eest järgmise kuu 10. kuupäevaks.

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlemalt vanemalt, kui taotlejaks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka taotlus mõlemalt vanemalt elatisabi saamiseks. Kui taotlus esitatakse mõlemalt vanemalt elatisabi saamiseks, on elatisabi võimalik saada kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.

 

Täpsem info:

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/elatisabi#Kohtumenetlusaegne%20elatisabi

Toimetaja: KATI-KATRI KOPPEL