« Tagasi

Kirikuõpetaja Peeter Parts: olen kirikus kui erilises tsoonis Jumala tule hoidja

Kolga-Jaani kirikuõpetaja Peeter Parts on karismaatiline isiksus, seda tunnetamast ei seganud seegi, et meie intervjuu toimus e-posti vahendusel e-kirju vahetades. Ta on tuntud inimene nii Kolga-Jaanis kui ka üle Eesti ja mitte üksnes vaimulikes ringkondades. Tema tütar Pamela Parts on Sakalale vastates öelnud: „Vaimulik selle sõna tavapärases mõttes pole isa kunagi olnud. Ta pole kunagi sundinud meid palvetama ega Jumalat uskuma. Ta on pigem Vigala Sass preestrirüüs."

Aga sellest kõigest lähemalt juba allpool.

Olete õppinud Tarvastu Keskkoolis, teid mäletatakse särava „pullimehena" ja imestati, et teist sai vaimulik. Siit ka minu esimene küsimus: kuidas langes valik kirikule ja usule?

Kui  oleks toona olnud koolis usu- või usundiõpetus  või isegi inimeseõpetus, siis ehk oleksin saanud oma identiteedi küsimustega hakkama.  Lapsena huvitusin  tõsiselt liblikate-, mardikate-, tigude- ja milli-mallikate maailmast.  Usule langes valik ikka  eneseleidmise läbi. Kes meist ei ole puberteedieas „pulli" teinud?

Teist sai kirikuõpetaja juba nõukogude ajal, oli teil sellega seoses ka probleeme? Kuidas pääsesite Nõukogude armeest? 

Kiriku teenistusse astusin teadliku valikuna.  Nõuka-ajal otsisin õppeasutust, mis oleks vastand kommunistlikule ilmavaatele.  Teatud mõttes oli see valik tehtud just ajendatuna mässumeelsusest. Nõuka-armeesse võeti ju üksnes parimaid ja tervemaid. Inimrämpsul ei olnud sinna asja.  Tuttav meedik aitas mind seega kroonust pääseda.  Minu klassivend Mustla keskkoolist, Heiki Urvet  jäigi kadunuks puna-armee  Afganistani okupeerimisel 1980. aastal. Loodan südamest, et eksin oma kalli klassivenna saatuse osas.  Genfi konventsiooni vastu toonased rängad eksimused ei huvita kedagi.  Suur Vene deržaava võtab jätkuvalt uusi vorme Ukrainas, Valgevenes ja oma enda vene rahva vastu.  

Mul oli au 1990. aastal Türi märter-praost Harald Meri lähima kaastöölisena olla üheks tunnistajaks, et  avaldada ühe isa Haraldi sõbra kogut represseerijate nimekirja ENSV-s. Mängisin toonase Viljandi ja Paide rajooni KGB töötajatega kassi-hiire mängu, kuna mind üritati fabritseerida Harald Meri informaatoriks. NB!!!!, niipea kui Harald selle mängu minul ära keelas, siis mõne aja pärast ka ta mõrvati koos koduabilise Valve Kleiniga  5.aprillil 1990.aastal.

Olete üle kümne teeninud Kolga-Jaani kirikus. Teie eelkäijad on olnud Villem Reiman, Heino Viks, Ants Tooming. Mõjutab selline ajalugu ka teenimist?

Teenin Kolga-Jaani kogudust 2010. aasta novembri kuust. Muidugi mõjutavad need väärikad ka ennast kokku võtma, pingutama ja teenima korrektselt, hoolivalt ja ennastsalgavalt.   Olen  jätkanud väärikate eelkäijate materjali kogumist Kolga-Jaani kihelkonna ajaloo koostamiseks.  Üht mu lemmikfilmi Andrei Tarkovski „Stalker" mõtet parafraseerides üritan olla kirikus, kui  erilises tsoonis Jumala tule hoidjana.  Tema prohvetliku sõnumi kandjana neid inimesi, kes mulle on usaldet, teenida ja toetada.

Kirikutööle Kolga-Jaani tulnuna üritasin koguda kohalikke poisse Noorkotkaste rühma.  Kui aga selgus, et  noorkotkaks olemine algab enesedistsipliinist, viisakusest jms, siis kahjuks päädis poiste huvi vaid ühe hooajaga. Küll aga murdis see tegevus noorte barjääri  kiriku ja pastoraadi ümbert.  Piirangute aeg on pärssinud organiseerit tegevusi kiriku juures, kuid pastoraadi ja kiriku uksed on kolma- ja pühapäeviti üksikutele huvilistele avatud.  Astu aga julgelt ligi vaikust kuulama, mediteerima ja palvetama.

Villem Reimani 160. sünnipäeva tähistati 9. märtsil. Tean, et rahvamaja on tema nimeline, aga kas on veelgi jälgi, mis Reimanist jäänud?

Tegime skulptor Villu Jaanisoo loodud Villem Reimani büsti juures koos kohaliku põhikooli juhtkonnaga lühikese mälestushetke. Lugesime hingepalvet ja süütasime küünlad ka Villem Reimani haual Kolga-Jaani vanas surnuaias. 

Villem Reimani roll tundub  kahjuks  mütoloogilistesse sfääridesse kaugenenud. Temast küll räägitakse palju  aga sisuliselt ei tunta tema radikaalset nõuet konfessionaalse usuõpetuse vältimatut vajadust kõigile Eesti Vabariigi koolidele. Tuntud on ka tema üleskutsed karskusele, kodu-uurimisele ja  ühistegevuse arendamisele. V.Reimani kolleegium teeb kogudusega tihedat koostööd, et ühiste jõududega jätkata normaalse rahvusluse külvitööd hariduse põldudel. Villem Reimani  kõige nähtavamad jäljed leiame Kolga Jaani kirikust, mille interjöör on peaaegu muutumatul kujul kuulsa õpetaja ajast, aastast 1903.

Koroona aeg on muutnud paljutki. Ka kirikuelu, kuidas see täna toimub? 

Suure plaanis on koguduse tegevus pausil.  Pühapäeviti toimuvad palvused, ka kui kiriku kell ei kutsu inimesi kirikusse - seda kuni piirangute lõppemiseni.  Lubatud on era armulauad, ristimised, piiblitunnid ja matused.

Olete teeninud kaplanina ja teenite praegugi. Miks selline valik? Mida tähendab olla kaplan?

Aus vastus: miks ka mitte? Vab(n)as maailmas vaimulikud teevadki sageli karjääris oma eriala sees  kannapöördeid, et elavdada ja värskendada rutiinseid   tegevusi. Kaplan on  kindlasti spetsiifiliselt ja kitsamalt orienteerit või kohandunud, vastava struktuuri iseloomule.  Kaitseväes kaplan käis minu ajal relvaga korrapidajaks, teenis riviohvitserina nagu teised erialaohvitserid, nii nagu arstid, juristid, spordiinstruktorid jms.

Kodust ja perest.

Elame abikaasa Airega kihelkonnast mõni kilomeeter eemal, Põltsamaa vallas, Adaveres. 20 minutiline autosõit on tulnud pigem kasuks et süveneda Kolga-Jaani koguduse teenimisse. Aire on samuti kõrgema haridusega teoloogist hingehoidja. Ta mängib kirikus orelit ja veab pühapäevakooli tööd.

Huvialadest ka.

Et Kolga-Jaanis on sündinud Homerose „Ilias" ja „Odysseia" tõlkija August Annist,  kultuuriloolane ja katoliku vaimulik Vello Salo, aga ka ühe esimese  luuleõpiku autor Jaan Bergmann, siis just koroona-aeg on mind inspireerinud kirjutama üles mälestusi, lugusid ja luuletusi.  Neid on tore jagada Facebookis, kus saan kohest tagasisidet.  Olen tulnud ka kahel viimasel aastal, Ingvar Luhaääre harrastusluuletajate luulevõistluse „Luulekevad" laureaadiks.    Malemäng on põnev strateegiamäng, mis hoiab aju ja mälu ärksana. 

V.Reimani tsaariaja lõpul asutatud koguduse raamatukogu on ülimalt tänulik paljudele raamatu-annetajatele.  Üritan  seejuures koguda kokku kogu eestikeelse trükis avaldet algupärase luule.

Kiriku kodulehel on aprilli juhtsõnana märgitud: „Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures." Palun seletust.

Pane nüüd, sõber hästi tähele: sellepärast ongi  usuõpetus oluline, et kui Tammsaare, Dostojevski ja Tolstoi tsiteerivad pühakirja tekste, siis on igal viitel juures ka numereerit andmed: siin selle teksti juures on: Psalm 139 ja salm 18. Seega Vana Testamendi Laulude raamatu ehk psalteri 139. laulu 18. salm. Kuningas Taavet tegeleb siin laulus sisekaemusega ja annab mõista, et Jumala omad on hoitud ka siis kui nad magavad, või on  muudes oludes. 

Iirlaste püha Patriku sõnadega: hoitud oma taevase Isa peopesa kumeruses -  nii ka Sina armas lugeja!  Viljandi valla igale liikmele ja juhtkonnale soovin Tähtede õnnistust, tervist  ja  hoidmist.

Küsis

Raivo Lott

 

Peeter Parts sündis 26. septembril 1960; 

  • 1979 lõpetas Mustla Keskkooli.
  • 1980 asus õppima Usuteaduse Instituuti.
  • 1984 määrati jutlustajaks EELK Mõisaküla ja Halliste kogudustesse.
  • 1987 sügisest teenis EELK Järva-Jaani koguduses, kus mõnda aega hooldas ka EELK Koeru ja Järva-Madise kogudusi. Aitas 1989.a. praost Harald Meril kandideerida Eesti Ülemnõukogusse.
  • Peeter Parts valiti EMSi nimekirjas Eesti Kongressi saadikuks.
  • 1997 lõpetas Parts kaplanikursuse ja ta kutsuti Jõhvi Viru Pataljoni kaplaniks.
  • Parts on lõpetanud kaplani kursused Soomes, Norras ja Kanadas.
  • 2003 teenis ta kaplanina Tapa Suurtükiväe Grupis ja 2004 -2006  Vahipataljoni kaplanina Tallinnas.
  • 2007 oli ta Afganistanis missioonil Estcoy-IV  koosseisus; 2008-2010  Logistikapataljoni kaplan.
  • 2010 sügisest teenib õpetajana EELK Kolga-Jaani kogudust.
  • 2011 kutsuti EKL Sakala maleva kaplani kohale.
  • Tal on 3 last ja 4 lapselast, Abielus Aire Parts'iga.