« Tagasi

Viljandi vallas avatakse mälestuspink Naiskodukaitse esimesele esinaisele

6. augustil möödub 150 aastat Naiskodukaitse esimese esinaise Mari Raamoti sünnist. Selle puhul avab Naiskodukaitse Sakala ringkond koostöös Viljandi vallaga Raamoti sünnitalus temanimelise mälestuspingi.

6. augustil algusega kell 12 avatakse Kitsi-Tamme talus Viljandi vallas Viljandimaal Mari Raamoti nimeline mälestuspink koos infotahvliga. Pingi on valmistanud kodutütar Alexsandra Mutsu kavandi alusel sepp Tõnis Salong Mulgi sepikojast.

Avamisel on kohal Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Sakala maleva uus pealik Andres Sarits ning Viljandi valla esindus. Mari Raamoti mälestusi loeb Ugala teatri näitleja Terje Pennie. Pingi avamisel esinevad Sakala ringkonna naiskodukaitsjate naisansambel, Tarvastu rahvatantsijad ja musitseerib Märt Tomp.

Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp: „Meie ringkonnal on suur au, et just meie piirkonnast on pärit naine suure algustähega - naine oma mehele, oma riigile, oma rahvale. Meie kohus on seda väärtustada ja au sees hoida. Ajalugu pole kunagi liiga palju. Loodan, et mälestuspingi avamine toob ka edaspidi Kitsi-Tamme tallu uudistajaid, sest Mari pole ainuke suurkuju, kes on sirgunud sellest talust."

Viljandi vallavanema Alar Karu sõnul on Viljandi vallas sündinud mitmeid suurkujusid ja meie riigi ajaloos tähtsal kohal olevaid inimesi. „Üks neist on kahtlemata Mari Raamot, kes on pannud aluse Naiskodukaitse ja Kodutütarde liikumisele. Need organisatsioonid on püsinud tänaseni ja koostöös Kaitseliiduga panustatakse igapäevaselt ning järjepidevalt nii meie riigikaitsesse kui ühiskonna arengusse. Ajalugu peab mäletama ja seda tuleb järgmistele põlvkondadele edasi anda. Usun, et Mari Raamoti kodutalus avatav temanimeline mälestuspink aitab meenutada Raamotit ja tema kestvat pärandit Eesti ajaloos," ütles Karu.

Mari Raamot 1872-1966 (sündinud Tamm) oli tuntud ühiskonnategelane ja pedagoog. Ta oli üks Naiskodukaitse asutajaid ja esimene esinaine, lisaks asutas Kodutütarde liikumise. Raamot on öelnud: „Teame, et niikaua kui tuntakse Eesti nime, niikaua teatakse ka, et eesti mehe kõrval on ikka ja alati olnud nii moraalseks toeks kui ka jõu ja nõuga kaasalööjaks – olgu rahupäevil või sõja ajal – eesti naine."