« Tagasi

Tarvastu käsitöömeistrite sõbad jõudsid vaimse kultuuripärandi nimistusse

 
 
Möödunud aasta lõpul lisandus Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse uus sissekanne "Mulgi sõbade valmistamine Tarvastus".   
 
 
Sõbad on villased ühevärvilised või  mitmevärvilised ruudulised õlakatted, mis kuuluvad Mulgi naiste rahvarõivaste komplekti. Vanasti oli sõba abielunaise pidulik õlakate, millega käidi külmal ajal kirikus ja külas, kuid oma koht oli neil ka pulmatraditsioonis pea- ja näokattena.  
 
 
Ent sõba kandmiseks ei pea tingimata rahvariided seljas olema, nii mõnelegi naisele on sõba ainuke traditsiooniline rahvarõivaese ja seda kantakse uhkusega nii Mulgimaa üritustel kui ka laulupidudel. See on osa mulgi identiteedist ja kätkeb endas traditsioonilist käsitööd, ilumeelt ja oskusi.  
 
 
Sissekande teinud Tarvastu gümnaasiumi õpetaja  Helle Soots on ise õppinud Tarvastu käsitöökojas sõbasid kuduma ja leiab, et sealsete  meistrite töö on igati seda väärt, et kanda see kultuuripärandi nimistusse. "Tulin kaltsuvaiba kudumist õppima. Saanud esimesed vaibad valmis, ütles tollane käsitöökoja perenaine Riina Salm, et proovigu ma sõba kudumist ka. Nii heast pakkumisest ei saanud ära öelda," meenutas Soots. 
 
Tuntuim on Halliste sõba 
 
 
Mulgi sõbad kootakse kangastelgedel ja harilikult on nad ruudulised. Tuntuim ja kantuim neist on Halliste viievärviline, mis kootakse tasapindses toimses tehnikas, kasutades viit värvi: punast, kollast, lambahalli või -musta, valget ja rohelist.  
 
 
Ühesuurused ruudud moodustuvad kuuest lõngakorrast, sõbade otstes on narmad. On kootud ka teist tüüpi ruudulisi sõbasid, kus peamisteks värvideks on roheline ja punane, taust on lambahall ja raamiks valge ruudustik. Neid kanti peamiselt Tarvastu ja Paistu kandis. 
 
 
 Kaugemas minevikus kanti ühevärvilisi valgeid, lambapruune või -musti sõbasid, hiljem asendusid need enamikus Mulgimaa kihelkondades ruudulistega. Vaid Helme kihelkonnas kanti veel 19. sajandi keskpaigani ühevärvilist sõba.  
 
 
Ajamahukas töö 
 
Korralik käsitsi tehtud sõba maksab üle saja euro ja selle tegemine on väga töö- ja ajamahukas. „Ükskord ma panin kirja, kui palju mul ühe sõba tegemine aega võtab. Telgede taga läks oma 20 tundi. Selle ajaga saab kahemeetrise sõba kootud. Lisaks tuleb veel tikkimine ja narmaste keerutamine," rääkis Soots.   
 
 
Niisiis, kes tahab endale sõba saada või soovib koguni ise  endale  kududa, peab sammud seadma Tarvastu käsitöökotta, kus tublid meistrid lasevad näppudel käia ja õpetavad ka uusi tegijaid välja. Tõsi, aega kulub selleks omajagu, aga tulemus on seda väärt.  
 
 
Järgmisel suvel on jälle suur Mulgi pidu, kus on hea võimalus  oma kauneid rahvariideid näidata. Kas või ainult sõba! "Olen seda meelt, et mida avatum on maailm, seda väärtuslikumaks muutub  kodukant oma traditsioonidega. Inimene vajab seda, mis on oma ja ehe," lisas Helle Soots. 
 
 
Rokem infot Mulgi sõbade kohta saab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust (https://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/).  
 
 
Veel on Mulgimaalt vaimse pärandi nimekirja kantud arhailised mulgi mustrid ja nende kasutamine nüüdisajal, torupilli tegemine ja mängimine, toomingaokstest korvi punumine, kama, Mulgi kapsaste, Mulgi pudru, Mulgi korbi, verivorsti, odrakaraski tegemine ja söömine Mulgimaal, mardi-, kadri- ja maarjapäeva tähistamine, mulgi keel ning  Mulgi söök.  
 
 
 
Autor: Kristi Ilves
Mulgi Kultuuri Instituudi 
 
mulgi keele ja kultuuri spetsialist 
 
 
Foto: Romet Koser  
 
Käsitöömeister Lea Maisla Helme arhailise sõbaga. 
 
 
Mis on vaimse kultuuripärandi nimistu? 
 
2010. aastal avatud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on veebikeskkond, kus kõik Eesti kogukonnad, sõltumata suurusest, asukohast, tegevusalast või päritolust, on oodatud tutvustama oma elavat pärandit. 
 
Nimistu vahendusel saad tutvuda põlvest põlve edasiantud teadmiste, oskuste ja tavadega, mis on olulised meile ja meie kaasmaalastele. 
 
Vt https://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/