« Tagasi

Värske sisemaailmameister Leo Muiste unistab olümpiast

8.-9. veebruarini Pariisis toimunud sisemaailmameistrivõistlustel sõudmises osales edukalt viljandimaalane Leo Muiste. Eestile ka üldises plaanis õnnestunud jõuproovil võitis Muiste kaks kulda, millest esimese sai 500 meetri ja teise 2000 meetri jõukatsumusel. Järgmistena sihib sportlane kordaminekuid U19 Euroopa meistrivõistlustel ja U19 maailmameistrivõistlustel.

 

Räägime alustuseks Teist lähemalt. Kust olete pärit ning millega veel tegelete peale sõudmise?

Olen pärit Viljandimaalt ja elan Vana-Võidu külas. Käin koolis Viljandi Gümnaasiumis, olen II aasta klassiõpilane ja kokkuvõttes see sisustabki suurema osa mu päevast.

Sõudmisel on mu elus väga oluline roll ning muudeks hobideks kahjuks aega ei jäägi. Kui mul oleks aega rohkem, siis tegeleksin ilmselt elektroonika ja robootikaga.

Kui intentsiivne on Teie treeningkoormus?

Kooliperioodil on treeningkoormuseks 5–6 korda nädalas. Vaheaegadel on aega rohkem, siis käin trennis lausa 2 korda päevas.

Huvitav on alati teada, mistõttu valitakse konkreetne spordiala. Mis tõi Teid sõudmise juurde?

Käisin esimesest kuni viienda klassini võistlustantsus, kuid kasvasin võistlustantsu jaoks liiga pikaks ja pidin endale uue trenni valima.

Võistlushimulise ja aktiivse inimesena ei tahtnud jääda spordialata. Järgmisena tundsin huvi sõudmise vastu, kuna sõbrad olid juba trennis. See tegi otsuse tegemise lihtsaks.

Arvestades Eesti sõudmise traditsioone, siis kes on suuremateks eeskujudeks?

Mulle on suureks eeskujuks Viljandi Sõudeklubi president Kaspar Taimsoo. Ta on saavutanud sõudmises palju, millest säravamad on olümpiapronks 2016. aastast, kolm maailmameistrivõisluste pronksi ja kolm Euroopa meistritiitlit. Tahan tugevalt treenida ning tulevikus tema saavutusteni jõuda.

Suured saavutused muudavad inimeste elu. Kuidas on elu muutunud pärast maailmameistriks tulekut?

Elu on tegelikult ilma suuremata muutusteta. Võib välja tuua, et umbes nädala vältel peale võitu kutsusid mind mõned inimesed Leo asemel maailmameistri nimega.

Loomulikult olen saanud ka tähelepanu ning kindlasti on kasvanud ka teiste ootused minu edasiste võistlustulemuste suhtes.

Tulemuste laeks jääb sportlasel tihti hakkamasaamine võistlusnärviga. Kas enne võistlusi on ärevust ja millele suunate oma mõtteid igapäevaselt enne tähtsat võistlust?

Olen juba elus nii palju võistelnud ja rahva ees esinenud, et võislusnärvi olulisel määral eiteki. Päev enne tähtsat võistlust ärevust pole ning oma mõtted suunan igapäevastele asjadele. Seni on see toonud edu.

Sisemaailmameister juba olete. Mis on järgmised suuremad sihid?

Järgmine suurem siht on U19 Euroopa meistrivõistlused ja U19 maailmameistrivõistlused. Pikas perspektiivis tahaksin pääseda olümpiamängudele ning esineda võimalikult hästi.

Öeldakse, et kõige paremini pakivad langevarje kokku need, kes ise hüppavad. Kuidas hindate sõudesportlasena Eesti sõudmise hetkeseisu? Mida loodate koondiselt olümpialt?

Eesti sõudmise hetkeseisu on raske hinnata, sest hiljuti pole väga võistlusi toimunud, mille tulemuste põhjal saaks midagi väga täpselt kommenteerida. Kõigepealt peab lootma, et Eesti sõudekoondis ikka saab olümpiale, sest nad teevad selle nimel tõsiselt tööd. Kui nad olümpiale kvalifitseeruvad, siis ootan koondiselt medalit.

Edukalt inimestel on tihti elumoto. Mis on Teie elumoto ja miks?

Minu oma on järgnev: "Kes tasa sõuab, see õigeks ajaks kohale ei jõua.". Sõudja eesmärk peaks olema ikka esimesena finišeerimine.

 

Autor: Kaarel Kesamaa

Foto: erakogu

Foto allkiri: Võidurõõm on suurim rõõm – seda teavad kõik spordisõbrad hästi.