Keegi ei tea, mis see uus normaalsus toob. Fakt on see, et edaspidi peame hakkama saama viirusega ja elama koos sellega. Ei ole midagi keerulist, kui täita hügieeninõudeid ja hoida vähemalt esialgu distantsi. 

Igasuguste haigusnähtudega tööle enam ei tulda, samuti trenni ega proovitundi. Enne oli see pigem normaalsus või trend, et käidi haigena tööl ja öeldi: „Oh mis see väike nohu ja köha ikka teeb!".  Nüüd tuleb lootma jääda inimeste teadlikkusele ja tööandjate tarkusele, et haiget inimest tööle ei lubata. 

Eriolukorra piinad

Kuidas siis eriolukord mõjus? Kui olime kaks kuud karantiinis elanud, hakkasid inimesed vaikselt „hulluks" minema, kaasa arvatud mina ise! Inimene on sotsiaalne olend ja kui tal ära võtta igapäevane rutiin – töö, kool, meelelahutused, hobid, siis lähebki hulluks. 

Sest kaua sa seda oma elu ikka korraldad? No kolm nädalat oli päris hea, ei pidanud kuhugi jooksma ega midagi tegema. Oli hea saada tagantjärgi puhkepäevi tööl oldud nädalavahetuste ja ületundide eest. 

Kuid mingil ajal hakkas üle viskama. Kaua sa ikka koristad tööl ja koristad kodus. Remont toas tehtud, lagi värvitud, põrand vahetatud ... Tegelikult ootas remondijärge ka köök, kuid tahe iga päevaga kadus. 

Kui aga kultuurist rääkida, siis kuidas sa rahvatantsu tantsid, kui on vaja distantsi hoida? Keegi ei taha ju haigeks jääda aga tantsida tahaks küll! Koorilauluga on samamoodi: füüsiliselt kokku saada ei tohtinud, aga üksi ei õpi laulma keegi. Rahvamuusikaga oli natuke teisti, pilli oli võimalik üksi kodus mängida küll.  Pärast kriisi sai aga teistega kokku mängida.

Millised on tagajärjed kultuurile?

2008. aasta majanduskriisi ajal vähendas riik kohaliku omavalitsuse tulubaasi ning vallad hakkasid kokku hoidma kultuuri ja spordi pealt. Tahaks loota, et seekord nii ei lähe! Praegu võib ainult kiita Viljandi vallavalitsust, sest ringijuhendajate tasud säilisid hoolimata olukorrast. Suurim tänu! 

Kui nüüd mõelda veel ettepoole, siis aastal 2021 toimub Eesti Naiste Tantsupidu ja 2022. aastal noorte laulu- ja tantsupidu. Kuidas jäävad kollektiivid ellu? Võib olla oligi eriolukord rahunemiseks, et siis kindlalt edasi minna. Vahetult enne suuri pidusid, tekkis varem juurde nn projektirühmakesi. Kas eriolukord pärssis seda või vastupidi, tõi veel rohkem inimesi rahvakultuuri juurde?

Ei tea, aga paras katsumuste aeg oli see küll.  Juba on on kuulda üksikuid signaale, kuidas vallad trilli ja tralli pealt hakkavad kokku hoidma. Kahju muidugi, kui ollakse nii lühinägeliku suhtumisega. Kui on suured rahvapeod käes, kust tulevad rahvatantsijad, lauljad ja pillimehed? Ikka kultuuriasutustest üle Eestimaa. 

Statistikaameti andmetel on kümne aastaga rahvakultuuriga tegelevaid inimesi juurde tulnud 6000! Kõige rohkem harrastajaid tuhande elaniku kohta on Võru-, Lääne-, Põlva-, Viljandi- ja Saaremaal.

Eelmisel aastal oli rahvakultuuriga tegelevaid harrastajaid 82 500, kellest 59 000 tegeles koorilaulu (37 300) ja rahvatantsuga (21 700). Vähem populaarsed valdkonnad olid harrastusteater, folkloor, käsitöö, vokaalmuusika, puhkpillimuusika ja rahvamuusika.

Mida teeme praegu?

Nüüdseks on lubatud rahvamajad avalikkusele lahti teha, mida me oleme ka teinud. Tagasi saali jõudsid saalihoki mängijad ja mõned jõusaali kasutajad. Samuti said kokku rahvatantsijad, kes 2+2 vahemaid hoides said valmis uue tantsu. 

Rahvamuusikud harjutasid koroonakriisi ajal kodudes, aga rahvamajja kokku mängima tuldi pärast 18. maid. Muusikuid ootab ees esinemine 15. augustil ühel suguvõsa kokkutulekul.  Noortetuba oli samuti avatud, kuid keda ei olnud, olid lapsed. Lastele mõeldes korraldasime 1.juunil õues toreda lastekaitsepäeva. Keraamikaringis osalejad tulid majja 1. juunil. 

Kaua oodatud jaaniaeg ja traditsiooniline Saarepeedi jaanituli laululaval lükkub kahjuks edasi järgmisesse aastasse. Samuti 21. märtsil toimuma pidanud maakonna rahvamuusikute päev, mis sai uueks tähtajaks 10. oktoober 2020. 29.06–10.07 on veel tulekul Saarepeedi piirkonna malev noortele.

Üldjuhul on juulikuu rahvamajas puhkuste aeg, aga kui vaja, teeme seekord tööd.  Augustis algavad rahvatantsijate proovid, kuna septembris algab üle-eestiline naistetantsude võistlus, mis tegelikult pidi toimuma aprillis. Hetkel saab Saarepeedi rahvamaja väikeses saalis näha Eesti Panga Muuseumi näitust „ Meie raha". 

Tegelikult ei ole keegi päriselt ära kadunud, kõik ongi nüüd natuke teisti.

 Ilusat jaaniaega ja toredat suvepuhkust! 

 

Autor: Ille Mirka,
Saarepeedi rahvamaja juhataja 

Foto: Kertu Alvre

Foto allkiri: Udusõla naised pärast proovi.