« Tagasi

Tarvastu ordulinnuse konserveerimistöödel avastati salapärane müüriava

Septembri alguses lõpetati Viljandi vallas Sooviku külas Tarvastu ordulinnuse varemete neljanda etapi konserveerimistööd.

„Konserveerimistööd oli järjekordne etapp ordulinnuse muutmisel tänapäevaseks turistidele mõeldud objektiks. Samas aitavad need tööd ajaloolist pärandit ka oluliselt paremini säilitada tulevaste põlvede tarvis", ütles Viljandi vallavanem Alar Karu, kelle sõnul on aga palju veel teha. „Väga oluline on taastada linnuse veskipais, kahjuks pole me koostöös Keskkonna Investeeringute Keskusega veel raha leidnud", sõnas Karu.

Hanke võitnud Maakivist OÜ puhastas müüri ja eemaldas varisemisohtlikud kivid 90 ruutmeetrilt. Korrastati müüripealne – eemaldati lahtised kivid ning laoti tagasi, tehti vuukimistöid. Samuti eemaldati taimestik kaitsetorni taguselt ringmüüri lõigult, raiuti puud ning juuriti kännud. Tööde maksumus kokku on ligi 30 000 eurot.

Tööde käigus avastati ka müüriava, mis lubab arvata, et all oli võlvkelder või veel üks korrus. Selle uurimisega edasi seekord ei mindud. Kaevamistel leiti kivi, mis laseb arvata, et linnuses on olnud võlvkaartega ruumid. Ordulinnus pakub suurt huvi ka Muinsuskaitse ametile, sest varemeid on siiani vähe uuritud. Lähitulevikus peakski aset leidma kohtumine muinsuskaitse ja valle esindajate vahel.

Tarvastu ordulinnus rajati tõenäoliselt 14. sajandil kõrgele künkale, eestlaste üleni veega ümbritsetud muinaslinnusele. Alates 1410. aastast viibis seal sageli ordumeister, mistõttu ruume täiendati võlvlagedega ja kõrgendati müüre. Rajati tugev kaitsetorn, mille laius on 14 meetrit ja müüride paksus 170 cm. Linnus sai Liivi sõjas tugevasti kannatada, aga varemeiks  muutus see 16. sajandi lõpul püssirohu plahvatuse tagajärjel. Müüre iseloomustavad rõhtsate kihtidena laotud suurte tahumata põllukivide read.

Raivo Lott,
avalike suhete spetsialist

Foto: Alar Karu

Foto allkiri: Erkki Putnik sattus ekskavaatoriga müüriserva puhastades mulda täis avausele.