Neljapäeval, 28. veebruaril tähistati riigivanema, diplomaadi ja juristi Ants Piibu 135. sünnipäeva Tallinnas ja Viljandimaal, kus osales ka Piibu pojapoeg Erik Piip.

Ants Piibu mälestusüritus algas küünla süütamisega Tallinna Metsakalmistul Riigivanemate kenotaafi juures. Keskpäeval oli pidulik mälestustalitus Ants Piibu sünnikohas Anikatsi külas Viljandi vallas, kus asetati pärjad ja pidas kõne Viljandi vallavanem Alar Karu.

„Ants Piip oli sõjaeelse Eesti üks olulisemaid õigusteadlasi, kes rakendas oma teadmisi ja töökust ka riigi ülesehitamisel," ütles Karu. 

Piip oli peaminister 1920. aasta lõpus, seejärel Eesti esimene riigivanem ja mitmel korral välisminister. „Teda on nimetatud kompromissikuningaks, sest ta oli tolerantne ja suutis koostööd teha nii Pätsi, Teemanti kui ka Tõnissoni valitsuses," märkis vallavanem.

Ürituse ühe korraldaja, Konstantin Pätsi muuseumi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Piip Eesti välispoliitika kujundaja riigile kõige keerulisematel aegadel. 

„Ta istus Jaan Poska kõrval Tartu rahu läbirääkimistel 1920. aastal. Kaks aastakümmet hiljem, kui Eestile suruti jõhkralt peale baaside leping, oli ta jälle otsustajate hulgas," ütles Velliste ja lisas, et Piibult saab lisaks suurele riigimehelikkusele õppida töökust ja põhjalikkust.

Pärast mälestustalitust süüdati küünlad Piibu vanemate haual Tuhalaane kalmistul. Seejärel algas kõnekoosolek Tuhalaane külamajas, kus räägiti Ants Piibu diplomaaditee algusest ning Piibust kui juristist ja viimasest Eesti välisministrist. Esinesid Helir-Valdor Seeder, ajaloolased Heino Arumäe ning Ago Pajur jt. 

 

Made Laas

Viljandi valla avalike suhete nõunik