Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Viljandi valla noored olid laagris Saksamaal sõprusvallas Bippenis

10. juuli öösel alustasime 18liikmelise noortegrupiga reisi Riiga, et sealt edasi Saksamaale lennata. Bippenisse jõudsime umbes kella nelja ajal õhtul. Olime laagris koos saksa noortega. 

Esimesel nädalal käisime palju Saksamaal ringi ja jõudsime ka Hollandisse. Näiteks külastasime toiduainetehnika tööstust Quakenbrückis, kus meile räägiti erinevatest masinatest, töövahenditest ja anti ka proovida mõnda toodet, käisime Hollandis Emmeni turul, mis oli tõepoolest suur, nagu meile räägiti. Edasi sõitsime mängima talugolfi, mis oli kõigi jaoks uus ja põnev kogemus, sest mäng käis puupulkade ja tunduvalt suuremate pallidega kui tavalises golfis. Sellist väljakut poleks keeruline meilgi küladesse rajada, on vaja ainult  üsna suurt ala, kuhu saaks väljaku rajada. 

Sõitsime ka pika maa dresiiniga, aga pidime kogu aeg juhte vahetama, sest väntamine nõudis suurt pingutust ja väga kaua ei suutnud meist keegi sadulas istuda. Dresiinidega sõidetakse raudteel, kus rongid enam ei sõida, ja see on mõeldud turistidele ja kohalikule rahvale. 

Dresiinidega sõitsime Fürstenausse, kus vaatasime kooli ja puuetega laste lasteaeda. Tagasi sõites saime poole tee peal veidi puhata ja ennast supiga kosutada. Sama päeva õhtul kõndisime Restrupi Schützenfestile, kus valiti järgnevaks aastaks uus kuningas ja kuninganna. Sellel festivalil avastasime, et Saksamaa majonees on jumaliku maitsega ning paljud ostsid seda isegi koju kaasa. Bippenis sai käia ka suure basseini ääres päevitamas ja ujumas, kuid kahjuks oli ilm enamasti pilves ja külm. Õhtuti istusime tavaliselt lõkke ääres, kuulasime muusikat ja rääkisime juttu. Üks hingepugev asi reisi juures oli veel see, et ühel tüdrukul oli kaasas ukulele ja saime selle saatel laulda ja ilusaid meloodiaid nautida. 

Bippenis olles sai meile vägagi selgeks, et Eesti noored ei suuda istuda niisama ja eestlased on ikka tantsu- ja laulurahvas. Just sellega erineme Saksa noortest kõige rohkem. Vähemalt olime nii edukad, et õpetasime neile selgeks „Oige ja vasemba" tantsu. Üheks suurimaks kultuurišokiks oli terve reisi ajal see, et me ei ole kokku ka nii palju saia ja mullivett tarbinud, kui nende kahe nädala jooksul Saksamaal olles. 

Kui valla esindus ja rahvatantsijad koju sõitsid, siis oli meil rohkem aega ise ringi vaadata. Oli  väga suur armas, et meile otsiti terve Bippeni pealt elanike isiklikke jalgrattaid, et me saaksime nendega ringi sõita ja ümbrust avastada.  

Käisime ka Osnabrücki vanalinnas ja paaris kirikus, mis olid väga uhked ja suured. Paar päeva enne ärasõitu käisime vibu laskmas ja Fürstenaus vaatasime kindlust ning vanaaegset vanglat, mis tänapäeval on kasutusel hotellina. Ärasõidupäeval käisime Frankfurdis riigipäevahoones ja peale seda läksimegi lennujaama, et koju sõita. Reis oli väga mitmekesine. On lahe, et meil on sõprusvald, kelle noortega kohtuda. Laagris oli meie valla noori erinevatest piirkondadest, saime ka omavahel tuttavaks.  

Kuigi koduigatsus oli suur, siis Saksa noortega hüvasti jättes tuli hinge ka veidi kurbust. Reis oli väga kasulik, et näha, kui eriline paik on kodumaa. Väärtustagem Eestit ja oma kultuuri! 

Selle aasta laagrisse sõidu valmistas ette abivallavanem Ene Saar, õpetajatena olid grupiga  kaasas  Maret Tamme ja Tiiu Kivilaan. Järgmisel aastal 16.-27. juulil võõrustab meie vald saksa noori siin. 

Kätriin Meerits,
laagriline