Viljandi Valla Teataja
« Tagasi

Kui ostad kinnisvara 2.

Jätkan lugu sellest, millele tuleks kindlasti mõelda kinnisasja ostes. Loo alguse leiate Viljandi Valla Teataja augustinumbrist.

Maa jagamine on üks maaga sagedamini tehtavaid toiminguid, mille kooskõlastamiseks omavalituse poole pöördutakse. Jagamine pole aga praktiliselt kunagi eesmärk omaette, vaid pigem eelmäng soovile seda mingis osas võõrandada. Tavaliselt polegi küsimust, kui üks omanik oma kinnistul näiteks metsa põllust lahku lööb ja uus omanik sellel põllul edasi künnab ja külvab. Küsimused tekivad kohe, kui maa ostu taga on kavatus seda mingil muul otstarbel kasutama hakata. Juba ostuplaane vaagides soovitan ma alati avada Maa-ameti geoportaalis kitsenduste rakendus. See annab üldise ja üsna hea ülevaate sellest, milliste seadusjärgsete kitsendustega tuleb arvestada. Äärmuslikel juhtudel võite näiteks avastada, et riigimaantee kaitsevöönd, kinnistu piiril asuva jõe ehituskeeluvöönd, olemasolevatest tehnovõrkudest tulenevad piirangud jms soovitavas kohas ruumi teie idee teostamiseks ära „söövad". Välistama ei pea võimalust, et soovitud hoone näiteks maantee kaitsevööndisse ehitada saate, aga vaikimisi seda eeldada ei saa. Sellisel juhul tuleb enne välja selgitada Manteeameti seisukoht. Üldplaneeringu koostamisel on Maanteeamet näiteks taotlenud tingimuse seadmist, et riigitee kaitsevööndisse uusi hooneid üldjuhul ei kavandata. Kui see on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, siis peab arendaja arvestama liiklusest tulevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja enda kohustus. Väike moraal taas vahekokkuvõtteks - enne ostu sooritamist veenduge, kas ja kuidas teie ehitusõigusega seotud tahe realiseeritav on.

 Kui ülevaade seadusjärgsetest kitsendustest käes, siis sellest veel ei piisa. Ette tuleb võtta omavalitsuse üldplaneering. Arvestades, et Viljandi vald koosneb praegu kuuest endisest liitunud omavalitsusest, millest ühes piirkonna üldplaneering üldse puudus, siis võib silme ees veidi kirjuks võtta küll. Kui ise sotti ei saa, siis tulge valda asja uurima. Ärge alahinnake selle kõige olulisema maakasutuse strateegiat ja maakasutustingimusi seadva dokumendi tähtsust Teie maaostu soovi silmas pidades. Üldplaneeringud reguleerivad lisaks maakasutuse lubatud otstarbe küsimustele piirkonniti erinevalt ka näiteks elamumaa krundi minimaalset nõutud suurust, mis praegu (veel) kuskil avalikus geoportaalis ei kajastu. Põllumaad ostes ei saa vaikimisi eeldada, et võite selle omale meelepärasel viisil elamumaakruntideks tükeldada. Sellise käitumise buumiaeg on muidugi möödas, aga seda tähelepanelikum tuleb olla kruntide osas, mis on sel ajal moodustatud. Maakasutuse lubatud otstarbele mõeldes ei maksa rahulduda pelgalt teadmisega, et teie poolt soovitud kohas tõepoolest maa elamumaaks muuta saab. Tasub vaadata natuke laiemat pilti ja see viib küsimuseni, mille tähtsust tõesti sageli alahinnatakse – mis on teie soovitud krundi piiride taga? Meie tüüpilisel hajaasustusega alal see üldjuhul peavalu ei valmista, küll aga näiteks endiste aiandusühistute piirkondades, kus krundid väikesed. Keerame sellises kohas aega 30 aastat tagasi ja kirjeldame olukorda: suhteliselt tagasihoidlikud ehitusmahud, vesi (sageli kruntide nurgas ühises kasutuses) salvkaevus ja kuivkäimla. Kui sellisesse piirkonda omale kinnisvara soetate, küsige: Kust tuleb vesi? Kui krunt saab vee teisel kinnisasjal olevast kaevust, siis kas on olemas leping? Kas veeproov on tehtud, mis selle joogikõlbulikkust kinnitab? Kuhu läheb solk? Kui sinna on kuivkäimla asemel rajatud imbsüsteem, siis kas selleks on olnud luba? Kas salvkaev ei asu juhuslikult selle imbsüsteemi sanitaarkaitsevööndis? Kas naaberkrundil olev, täpselt kinnistu piirile või sellele väga lähedale rajatud hoone võib mõjutada Teie soovitud krundi ehitusõigust ja kuidas? Need on lihtsad, aga sageli probleeme tekitavad küsimused, millele te ei kipu vastust leidma kinnistu müügikuulutustest, kus juhitakse tähelepanu heale asukohale, rahulikule ümbrusele ja kaunilt tehtud siseviimistlusele.

 

Järgneb …

 

Raivo Laidma,

planeeringuspetsialist