HOOLDEREFORM
Üldinfo
1. juulist 2023 jõustuv hooldereform tähendab, et riik tuleb hoolduse eest maksmisel appi. Kui seni on inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riik toetab omavalitsusi edaspidi hoolduskulude osas, milleks on hooldekodu hoolduspersonali kulud.
Inimese omaosaluseks jääb kõik ülejäänud, mis seotud hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusega - majutus ja toitlustus hooldekodus ja muud isiklike vajadustega seotud kulud.
Ehk hoolekandeasutuse teenuskoha maksumus jaguneb põhimõtteliselt kaheks: hoolduskuluks (hooldustöötajatega seotud kulud) ja hooldusteenuse kulud (muud teenusega seotud kulud). Mitmetes hoolekandeasutustes lisanduvad kohamaksule veel ravimid, mähkmed, eriarsti visiiditasud, transport, individuaalsete abivahendite kulud jne. Kõik sõltub konkreetsest hoolekandeasutusest.
Rahastamine
Kui teenuse saaja sissetulek on keskmisest vanaduspensionist madalam (2023. aastal alla 635,89 euro), hüvitab omavalitsus puudujääva osa hooldusteenuse kuludest kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni.
Kohatasud on hooldekodudes erinevad ja omavalitsusel võib olla hoolduskulude tasumisele seatud piirmäär.
Viljandi Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldusega nr 258 „Hoolduskulude piirmäära kinnitamine" kinnitati hoolduskulude piirmääraks alates 01.07.2023 kuni 500,00 eurot, mis tasutakse iga teenust vajava inimese eest arve alusel hoolekandeasutusele.
Teenuse saajad, kes soovivad, et Viljandi Vallavalitsus toetab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajaid rahaliselt, esitavad vastava rahastamise taotluse.
Juhul kui teenuse saaja sissetulekutest ei piisa siiski hoolekandeasutuse teenuskoha eest tasumiseks, on võimalik taotleda maksevõimekuse hindamist, et katta puudujääv osa. Kui ei soovita maksevõimekuse hindamist tuleb ka sellest vallale teada anda.
Mis on tehtud?
Viljandi Vallavalitsuse sotsiaalosakonna spetsialistide poolt on väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenusel viibivate teenuse saajate teenuse vajadus hinnatud.
Üldhooldusteenusel olevaid teenuse saajaid on Viljandi valla kodanike hulgas 160+.
Järjepidevalt tegutsetakse teenuse saajate rahastamise taotluste vastuvõtmisega, vajadusel maksevõimekuse hindamisega ning Viljandi Vallavalitsuse alatise sotsiaalkomisjoni otsuste koostamistega.
Kui oma rahast hooldusteenuse eest maksmiseks täielikult ei piisa?
Piirmäär ei ole takistuseks hooldekodukoha leidmisel, kuid võib olla ebapiisav kõigis hooldekodudes hoolduskulude katmiseks ja tuleb arvestada täiendava tasumisega teenuse saaja või ülalpidamiskohustusega lähedaste poolt (abikaasa, lapsed).
Kui teenuse saajal või ülalpidamiskohustusega lähedastel (abikaasa, lapsed) ei ole piisavalt raha, et hooldusteenuse eest tasuda, tuleb esitada vallale täiendav taotlus. Sotsiaaltöö spetsialist teostab selle alusel maksevõime hindamise. Selleks, et maksevõimet hinnata tuleb omavalitsusele esitada teenuse saaja kõigi pangakontode viimase 6 kuu väljavõtted ja varade nimekiri. Kui teenuse saajal ei ole piisavalt raha ega vara, millega katta hooldusteenuse kohatasu, hinnatakse tema abikaasa maksevõimekus ja seejärel laste maksevõimekust.
Sel juhul peavad need osapooled, kelle maksevõimekust hinnatakse, esitama kõikide pangakontode 6 kuu väljavõtted ning varade nimekirja. Kontode väljavõtetel kajastuvad nii tulud, kui kulud.
Kui pangakontode väljavõtetes ei kajastu taotleja sissetulekuid ja väljaminekuid (elamiskulud ja rahalised kohustused), siis tuleb kirjutada neist avaldusse ning lisada juurde väljaminekuid tõendavad dokumendid. Toetuse määramisel arvestatakse kõiki asjaolusid (sissetulekuid, väljaminekuid ja kinnisasju). Kui taotleja on töötu, siis tuleb esitada töötuna arvel olemise tõend. Nimetatud dokumendid võib esitada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal.
Kui hindamise tulemusena selgub, et nii teenuse saajal kui ka tema lähedastel pole piisavalt vahendeid teenuse eest tasumiseks siis tasub omavalitsus puudujääva osa.
Kokkuvõtteks:
Vastavalt taotlusele ja/või maksevõimekuse hindamisele tasutakse teenuse saaja eest:
- kinnitatud piirmäära ulatuses s.o kuni 500,00 eurot;
- sõltuvalt teenuse saaja pensioni suurusest toetatakse lisaks väiksema sissetuleku hüvitisega;
- hinnatakse isiku enda ja/või ülalpidamiskohustusega isikute maksevõimekust ja võetakse vastu vastav otsus.
Telefoninumbrid, kust infot küsida:
Sotsiaaltöö spetsialistid:
Hanneli Vanamb tel. 5198 3202 (piirkond: vana Viljandi vald)
Sirli Toom tel. 512 9788 (piirkond: vana Viljandi vald)
Aigi Pihlak tel. 512 3120 (piirkond: vana Viljandi vald)
Õnne Raamat tel. 5919 9906 (piirkond: endine Kolga-Jaani vald)
Astrid Viinapuu tel. 517 6711 (piirkond: endine Tarvastu vald)
Täisealiste heaolu peaspetsialist:
Jane Kask tel. 5787 4657
Inimesele
Mida teha, kui kodus enam hakkama ei saa ja soovite kohta hooldekodus:
- Helista sotsiaaltöö spetsialistile, kes viib läbi hooldusvajaduse hindamise. Kui hooldusvajadus pole piisav, saab spetsialist pakkuda vajadusel teisi kodus elamist võimaldavaid teenuseid.
- Kui vajalik on teenuse osutamine hooldekodus aitab, spetsialist leida sobiva teenuskoha (teenuskoha saab vajadusel ja võimalusel ka ise valida).
- Vald toetab teenuse ees tasumist 500 euroga. Teenuse vallapoolseks rahastamiseks on vajalik esitada taotlus.
- Teenuse saaja või tema esindajaga/ülalpidajaga saab hoolekandeasutus sõlmida lepingu.
- Kui teenuse saaja rahadest hooldusteenuse rahastamiseks täielikult ei piisa, siis saab taotleda vallalt lisatoetust. Selleks tuleb esitada täiendav taotlus.
- Sotsiaaltöö spetsialist aitab teenuse saajat ja lähedasi igal sammul.
Hoolekandeasutusele
Täna hooldekodus viibivate klientide väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vajadus on sotsiaaltöö spetsialistide poolt hinnatud.
Praegu tegeletakse maksevõimekuse hindamisega ja vastavate otsuste vastuvõtmistega. Omavalitsus võtab ise klientidega järjest ühendust. Oleme telefonitsi rääkinud kõikide teenuseosutajatega.
Hooldekodud palun võtke küsimuste puhul alati meiega ühendust.
Enamikel juhtudel ei piisa inimese pensionist, vaid teenuse saajal või tema lähedasel tuleb tasuda hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusele juurde lisaks pensionile ja/või väiksema sissetuleku hüvitamisele.
Siin palun hoolekandeasutusel selgitada teenuse saajale või tema lähedastele, et sel juhul tuleb pöörduda omavalitsuse poole, kus selgitatakse edasisi tegevusi.
Hoolekandeasutustel palume omavalitsusele selgelt teada anda, millist teenust (millise hinnaga ja kas teenuse hinnale lisandub veel igakuiselt muutuvaid kulusid – näiteks mõne, asutusel ravimid, mähkmed, transport, eriarsti visiiditasud, voodikoha maksumused, isiklike abivahendite kulud, või konkreetne teenuse kulu mida klient saab).
Seadusandlus
Sotsiaalhoolekande seadus
§ 20. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
(3) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.
§ 221. Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine
(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rahastab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:
1) tööjõukulud;
2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades käesoleva seaduse § 22 lõike 6 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tasub teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
Igal omavalitsustel on õigus kehtestada hoolduskuludele piirmäär, mis peab tagama inimesele teenuse kättesaadavuse vähemalt mõnes hooldekodus. Piirmäär ei saa olla nii madal, et üheski hooldekodus pole selliste hoolduskuludega teenust võimalik saada. Samas ei pea piirmäär katma hoolduskulusid igas hooldekodus. Inimene peab hooldekodu valikul sellest lähtuma ja arvestama valikut tehes ka enda ja ülalpidajate maksevõimet.
Ülalpidamise andmisest
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 11 sätestab, et esmane vastutus isiku ees on isikul endal ja perekonnal ning alles seejärel kohalikul omavalitsusel.
Perekonnaseaduse § 107 ütleb, et abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
Perekonnaseaduse § 96 ja § 97 punkti 3 kohaselt on lapsed kohustatud andma ülalpidamist oma vanemale, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama ning perekonnaseaduse § 105 lõike 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.
Perekonnaseaduse § 102 lõige 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Selleks, et ülalpidamiskohustust asuks täitma või aitaks täita kohalik omavalitsus on kohalikul omavalitsusel vaja välja selgitada ülalpidamiskohustusega isikute võimetus ülalpidamiskohustust täita.
Viljandi Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 39 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise kord" § 4 lõige 3 sätestab, et sotsiaaltööspetsialistil on vajadusel õigus küsida ülalpidamiskohustusega isiku(te)lt andmeid nende sissetulekute ja varalise seisundi (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad, arvelduskontode viimase 6 kuu väljavõtted jms) kohta (v.a juhul, kui isik või tema ülalpidamiskohustusega isik(ud) ei soovi maksevõimekuse hindamist ja maksavad teenuse puudujääva osa ise).
Loe lisaks:
Hooldereform | Sotsiaalministeerium (sm.ee)
Vaata lisaks: