Matkarajad Viljandi vallas

Roheliste Rööbaste matkarada

Raja pikkus: 5km (Kutsari ristmikust Kivi turismitaluni)
Raja pikkus: 10km (Kutsari ristmikust Loodi raudteejaamani)
Võimalus sõita jalgrattaga mööda tähistatud rada edasi Õisuni, sealt Hallistesse, Abja-Paluojani ja Mõisakülani välja.

Tähistus: Kogu rada Viljandist Mõisakülani on tähistatud

Viljandi Raudteejaamast sai kunagi alguse kitsarööpmeline raudtee. Kuigi Mulgi ekspressi nimeline liin suleti ammu, on vana raudteetamm ajale hästi vastu pidanud. Just sellele ajaloolisele trassile lõid eestlased ja lätlased koos ühise matkatee.
Ühelt poolt on tegu vana ja huvitava kultuuripärandi taaselustamisega. Teisalt on piki raudteetammi kulgev rada igas vanuses seiklejale ideaalseks marsruudiks, kuna puuduvad järsud tõusud ja langused. Huvitava looduse keskel kulgev rada sobib hästi nii jalgsi, rattaga kui suuskadel liikujatele ning ka ratsa läbimiseks. Matkarada on tähistatud Infotahvlite, suunaviitade ning kilomeetripostidega, samuti näeb matkarajal pilte ajaloolisest raudteest, mille tammil matkaja parasjagu viibib. Matkarada möödub Sinialliku järve kaldal olevast ujumiskohast, kus on ka mõnus puhkekoht ning laud ja toolid einestamiseks.

Matkatee on osa Eesti-Läti programmi Green Railway nimelise projekti poolt rajatud matkateedest, mis kulgevad nii Lätis kui Eestis. Matkatee kogupikkuseks on umbes 700 kilomeetrit, millest ca 290 km kulgeb mööda vanu raudtee-trasse. Eesti keeles on matkaradade nimetus Rohelised Rööpad.
Viljandi maakonna piires hõlmab marsruut Viljandi ja Mõisaküla vahelist ala ja Lõuna-Eestis (Valgast) Koikkülast Mõnistesse kulgevat liini. Lisaks liidetakse marsruuti ka Kilingi-Nõmme - Mõisaküla vaheline raudteetamm, mis esialgu rajati kitsarööpmelise raudteena, kuid hiljem ehitati ümber laiarööpmeliseks. Põhja-Lätis suunatakse marsruut läbima järgmisi asulaid: Ainaži, Limbaži, Aloja, Rujiena, Valmiera, Melturi, Gulbene. Ära kasutatakse ka töötav kitsarööpmeline raudteelõik Aluksne ja Gulbene vahel, et külastaja saaks oma teel elamuse tõelisest suslasõidust.

Sinialliku rada

Raja pikkus: 1,3 km
Tähistus: tähistatud
Sinialliku matkarada kulgeb kauni Sinialliku järve kaldal ja juhatab matkaja salapäraste allikateni, mille veele annavad sinaka varjundi põhjas olevad sinakashallid setted. Siniallikas on tuntud ohvriallikana, mille veel olevat tervendav toime. Läheduses on huvilistel võimalik ronida linnamäele, kus 12.-13. saj. oli rajatud muinaseestlaste linnus. Rada saab alustada nii
vanast Sinialliku raudteejaamast kui Karksi–Nuia – Viljandi maantee poolsest otsast. Matkaraja juures on avar lõkkekoht, kus on ka suuremal seltskonnal mugav telkida.
 

Heimtali õpperada, kool ja rõngastall 

Raja pikkus: 1,2 - 2 ,5 km 

Tähistus: Tähistatud

RMK rada. Heimtali mõisa viinaköögi juurest alguse saav õpperada sobib loodussõbrale, keda võluvad võimsad laialehelised puud. Hiiglaslike puude tüved on kaetud erinevate haruldaste sammaldega, millest paljud on vääriselupaiga tunnusliigid. Vaatamist väärivad veel läheduses asuv Heimtali mõisakompleks ja park ning koduloomuuseum, kus saab tutvuda rahvusliku käsitööga. 

 

Matkarada ümber Viljandi järve 

Raja pikkus: 13,5 km 

Tähistus: Tähistatud

Viljandi staadioni kõrvalt saab alguse matkarada ümber Viljandi järve. Rada on 13,5 km pikk ning seda saab läbida nii jalgsi kui jalgrattal. Rajalt avanevad kaunid vaated Viljandi järvele (Huntaugul, Järveotsal)
ja teiselt poolt järve linnale (Viiratsi mäel).


 

Holstre-Polli rada, vaatlustorn

Raja pikkus: erineva pikkusega rajad 
Tähistus: Tähistatud

Terviserada vahelduval maastikul talvistel suusaradadel. Loodusõpperada, kirjeldatud taimestikku ja loomastikku 4 km. 

 

 

 

Loodi ürgoru matkarada 

Raja pikkus: 2,6 km
Tähistus: Tähistatud

RMK rada. Vana Loodi mõisa taha rajatud paisjärve kaldal asub avar lõkke- ja telkimisvõimalusega ala, kust saab alguse matkarada, mis juhatab arvukate paljanditega Paistu maalilisse ürgorgu. Paljanditest suurimat kutsutakse Loodi põrguks, mille alumises osas asuvast koopast väljub allikas. Matkarajale pääseb ka Paistu keskusesse viivalt teelt. Viidad juhatavad huvilise parklasse, kust paljandini on vaid mõnikümmend meetrit.

 

Loodi looduspark ja liivakivipaljand 

Raja pikkus: Paistu poolsest parklast 150 m
Tähistus: Tähistatud

Loodi Looduspargi põhjaosa moodustab Viljandi ürgorg, mida peetakse Sakala vanimaks ürgoruks. Lõuna poole jäävad Sinialliku linnamägi ja Paistu ürgorg, kus esineb arvukalt paljandeid.

 

 

Loodi Lehispuistu 

Raja pikkus: parklast 150 m
Tähistus: Tähistatud

Puistu juures parkla.

Loodi lehisepuistu matkarada asub Karksi-Nuia - Viljandi maantee ääres. Poolehektariline lehisepuistu jätab oma hiiglaslike euroopa lehistega võimsa mulje.

Hea teada:

  • kõrgeim lehis on 43,3 m, keskmiselt on lehiste kõrgus 38,5 m.
  • mööda rada saab külastada Loodi mõisaomanike von Bock´ide perekonnakalmistut.