Kuidas hakkama saada novembriklassikaga?

November on paljude inimeste arvates kõige süngem kuu aastas. Tihti kardetakse just novembri pimedust, masendust, talve lähenemist  ja neid emotsioone mida see sünge novembri ilmastik meis tekitab, ehk see ongi novembriklassika.

Kasuta eneseabivõtteid ning pöördu psühholoogi poole

Vaimne tervis on seisund, millega peaks tegelema  aastaringselt ning ideaalis võiks olla teadlik eneseabi võtetest, mis just konkreetselt „mind" aitavad. Iga inimese jaoks võivad need olla väga erinevad asjad või tegevused ning hea vaimse tervise tagamine sõltub palju sellest, kui hästi me ennast tunneme ja kas oskame õppida emotsionaalsetest kogemustest. Psühholoogina töötades puutun tihti kokku klientidega kes juba tulevad vastuvõtule teadmisega, et sügisel algab depressioon ja on selle "programmeerinud" oma mõttemaailmas väljakujunenud mustriks. Väidetavalt kordub see igal aastal ja inimene justkui oleks sellega leppinud kuigi kogeb psüühilisi vaevusi ning juba suve lõpus hakkab kartma sügise saabumist sest…. tuleb depressioon. Olen sellist olukorda oma töös palju kohanud ja töö selle mustriga on suhteliselt raske sest objektiivselt ongi sügisel, eriti novembris, pime ja külm ning inimeste mõtted on sageli negatiivsed. Siinkohal ongi endale väga oluline meelde tuletada ja teadlikult kasutada eneseabi võtteid ning vajadusel pöörduda psühholoogi vastuvõtule, et koos aktiveerida enda sisemine ressurss oma vaimse tervise toetamisel.

Mis on vaimne tervis?

Vaimne tervis on viimasel ajal olnud teemaks, millest palju räägitakse, kuid mida me selle all mõistame on omaette küsimus. Arvan, et vaimne tervis on eelkõige toimetulek iseendaga. Samuti head lähi- ja sotsiaalsed suhted, analüüsioskus, töövõime, uudishimu ja tahteaktiivsus elu suhtes. Väga suureks väljakutseks  meie vaimse tervise tagamisel on ka toimetulek oma emotsioonidega. Psühholoogi töö võtmeküsimuseks on suutlikkus aidata eristada emotsiooni tegelikust olukorrast ja püüda inimestel ratsionaliseerida mingeid olukordi, mis käivitavad automaatmõtete pinnal tekkinud, sageli ebaadekvaatseid emotsioone. Tihti „nakatume" ka teiste inimeste emotsioonidega ja läheme nö kaasa mingi olukorraga, väsitame end libaprobleemide liigse arutamisega ja hiljem kogeme vaimset kurnatust ning väsimust. Kindlasti olete kõik palju lugenud ja kuulnud vaimse tervise probleemidest ning saanud sotsiaalmeediast, telerist, raadiost, eneseabiõpikutest ja „dr Google-st" palju teadmisi ning tihti ka kinnitust, et kindlasti on „mul" vaimse tervise häire. See ei pruugi tegelikult nii olla sest stressi on meie ümber iga päev ning kõik negatiivne ei ole sugugi vaimse tervise häire. Kutsun siinkohal inimesi hoolikalt mõtisklema, „peeglisse vaatama" ja püüdma tegelikkust, oma ümbrust neutraalselt vaatlema.

Nõustamisprotsessis on oluline järjepidevus

Olen psühholoogina töötanud 20 aastat ja Viljandi valla psühholoogina nüüd juba veidi üle aasta. Selle aja jooksul on registreeritud vastuvõtte vallas olnud ligi 750 kuid tühistamisi, mitte kohale ilmumisi üle 120ne. See tühistamiste arv on minu arvates liiga suur. Põhjuseid on muidugi erinevaid – aktsepteeritavad  (haigused, töö jm), ja mitte aktsepteeritavad (ei teata, ei tule kohale, unustavad). See aga tähendab minu töös tühjalt istutud aega ja kellegi teise kliendi arvelt nö pikenenud järjekorda. Tahan teile südamele panna asjaolu, et võttes vastu otsuse osaleda nõustamisprotsessis, on oluline järjepidevus, sest ainult nii saab  tekkida muutus. Toon siinkohal näite sellest, et kui arst kirjutab välja  vererõhu alandamise rohu siis tuleb seda järjepidevalt võtta, et rõhk püsiks normis. Nii on ka psühholoogilise nõustamisega. Ühekordne ventileerimine ei aita muuta psühholoogilisi raskusi ja ei ole kindlasti jätkusuutlik töö iseendaga.

 

Hea vaimse tervise meelespea:

  • Tean tegevusi, mis mulle meeldivad, loon võimalusi neid tegevusi teha!
  • Püüan eristada emotsiooni tegelikust olukorrast!
  • Püüan olla neutraalne, jälgin olukorda kõrvalt, ka ennast!
  • Tean olukordi, mis käivitavad negatiivsed/agressiivsed mõtted/emotsioonid ja püüan käituda teisiti – teadlikult muudan strateegiat!
  • Loen enne kümneni kui kavatsen „plahvatada"!

Kui tunned, et soovid pöörduda psühholoogi vastuvõtule siis võta julgelt ühendust!

 

Riina Pürg

Viljandi valla psühholoog

Tel 5262783, e-post: riina.purg@viljandivald.ee