22. detsembril möödus 150 aastat  Viljandi vallast Surva külast Mursi talust  pärit suurmehe Jaan Tõnissoni sünnist. Jaan Tõnisson oli mees, kes eestluse kui erilise väärtuse kandjana väärib ka erilist tähelepanu.

„Vaim on see, mis elustab, idee ehk aade viib edasi," nii kirjutas Jaan Tõnisson 1927 aastal ja see tsitaat on suurmehele iseloomulik. Tõnisson  oligi eelkõige tuntud aatemehena. Oludes, kus üks osa hoidis Vene, teine Saksa poole, pani Jaan Tõnisson lootuse eelkõige Eesti rahva elujõule. Tema rahvuslik võitlus sai alguse kõikjal eesti keele kõnelemise nõudest. Teda on nimetatud Eesti rahvusliku mõtte sõnastajaks, rahvusliku iseteadvuse teljeks, laulupidude hingeks, ühistegevuse eestvedajaks ja ka Eestimaa kroonimata kuningaks.

Tõnissoni mõte oli, et kui rahvuslik eneseteadvus on paigas, siis saame kõikidest muudest probleemidest üle. Suurmehe sünnist möödus 150 aastat, kuid tema mõtted on endiselt omal kohal: töö on see, mis meid edasi viib; õigluse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse.

Soovides, et noored mõtleksid eestlusele kui väärtusele, korraldasid Viljandi vald, Tänassilma külaselts ja Kalmetu põhikool essee- ja luulevõistluse „Eestlane olla on uhke ja hää", kuhu laekus  57 tööd – 26 esseed ja 31 luuletust.

Võistlustöid kirjutasid noored  kolmest gümnaasiumist  ja neljast põhikoolist: Abja gümnaasiumist, Viljandi gümnaasiumist, Tarvastu gümnaasiumist, Saarepeedi  koolist, Kalmetu põhikoolist, Holstre koolis ja Viljandi Vabast Waldorfkoolist.

22. detsembri sündmus algas  Mursil Tõnissoni sünnikohas mälestushetkedega. Suurmeest meenutasid Kalmetu põhikooli õpilane Oliver Truu, Viljandi vallavanem Alar Karu, riigikantselei EV 100. aastapäeva juhtrühma esimees Toomas Kiho, Aare Pällin Jaan Tõnissoni Seltsist, EKRE esindajad, Mulkide Selts ja kohalikud inimesed.

Järgnes meenutuspäev Kalmetu põhikoolis, kus oli üles pandud  Heiki Raudla ja Riina Eigi koostatud näitus „Jaan Tõnisson karikatuuris aastail 1918-1940". Kaks suurepärast ettekannet eestlusest  pidasid  Helir-Valdor Seeder ja Rein Veidemann, kes võttis oma mõtted kokku nii: "Eestlaseks olemise mõte seisneb teadmises ja enesekinnituses, et me ei ole väljasurev rahvas, vaid meil on lootust, mille nimel me elame ning mille määra me iga päev ise kasvatame." Helir-Valdor Seeder esines tõetruult Jaan Tõnissonina, millele aitasid kaasa Ugala grimeerijad.

Noorte omaloominguvõistluse võitjad lugesid ette oma töid. Kõik võistlusel osalejad said kingiks EV 100 rinnamärgi ning parimad neist ka kingitused ja vallavanema tänukirja.

Meenutuspäeval  võistlesid kuus kooli ka teadmistes. Viktoriini võitis Tarvastu gümnaasium.

Ene Saar,
sündmuse korraldusmeeskonna  liige

 

Rein Veidemanni ettekanne teemal „Mida tähendab olla eestlane"

Helir-Valdor Seedri ettekanne „Jaan Tõnisson kui aatemees" 

 

Noorte omaloominguvõistluse parimad:

 Esseevõistluse IV-VI klassi õpilaste vanusegrupis

Ingrid Kallas , Kalmetu Põhikool

Kadri  Lorup, Kalmetu Põhikool

VII-IX klassi õpilaste vanusegrupis

Karl Kristofer Alp, Tarvastu Gümnaasium

Lisell Valgre, Kalmetu Põhikool  

Robin Liiber, Viljandi Gümnaasium     

X-XII  klassi õpilaste vanusegrupis

Meeri Helena Kalamees, Tarvastu Gümnaasium

Rivo Orujärv, Tarvastu Gümnaasium

 

Luulevõistlusel IV-VI klassi õpilaste vanusegrupis

Marleen Uha, Saarepeedi Kool

Emily Andra Angerjas, Kalmetu Põhikool

Annaliisa Aas, Holstre Kool

Laura-Liis Kask, Holstre Kool

VII-IX klassi õpilaste vanusegrupis

Mirabell Veli, Viljandi Vaba Waldorfkool

Sander-Marek Tamm, Holstre Kool      

Brigitta Oja, Saarepeedi Kool 

X-XII  klassi õpilaste vanusegrupis

Merily Marksalu, Abja Gümnaasium

Erki Laanemäe, Viljandi Gümnaasium

Reliine Allik, Viljandi Gümnaasium

 

Mida oleks mõelnud ja tundnud Jaan Tõnisson, kui ta oleks kuulnud või lugenud noorte essee- ja luulevõistluse lugusid tema 150. sünnipäeva tähistamisel?

Arvan, et ta oleks tundnud heameelt selle üle, et eesti vaim on alles, ja rõõmustanud, et noored peavad tähtsaks oma emakeelt ja mõtete väljendamist eesti keeles. Oleks rõhutanud hariduse, eriti eestikeelse hariduse tähtsust ning korranud, et ärge kunagi unustage, et olete eestlased ja teie emakeel on eesti keel. Siis jääme alles, sest pidagem meeles, et valitud rahvas on see, kes on alles. Kui teie teed ka viivad kaugetele maadele õppima ja töötama, siis ikka selleks, et sealt targemana koju tulla ja Eesti elu edasi viia.  Pidage meeles, et üks inimene võib palju jõuda, aga koos jõuab ikka rohkem. Seepärast ärge unustage ühistegevust. Ega ka seda, et oleme kaua aega olnud maarahvas ja meie juured on maal. Kui meil on alles maa, siis kestame ka rahvana edasi.

Nii oleks vast mõelnud Jaan Tõnisson. Aga nüüd, uuemal ajal öeldakse, et eestlane olen ja eestlaseks jään. Seda soovingi teile ja tänan teid kõiki nende heade mõtete eest, mis te oma luuletustesse ja esseedesse kirja panite.

 

Helir-Valdor Seeder,
Riigikogu aseesimees