Energiakulude hüvitamine

Taotluste esitamine algab 04. jaanuarist 2022  ja kestab 31. maini 2022. Toetust saab taotleda perioodi 01. september 2021 kuni 31. märts 2022 eest.

Energiahinna tõusu leevendamiseks on riigi poolt välja töötatud kaks eraldi meedet: elektri võrgutasu hüvitamine kõigile tarbijatele ning elektri-, gaasi- ja küttearvete hüvitamine kuni keskmise sissetulekuga peredele.

Kohtumine tuleb eelnevalt kokku leppida sotsiaaltöö spetsialistidega:

Ragna Ruukelragna.ruukel@viljandivald.ee, tel. 512 3120

Hanneli Vanamb, hanneli.vanamb@viljandivald.ee, tel. 5198 3202

Sirli Toom, sirli.toom@viljandivald.ee, tel. 512 7988

Astrid Viinapuuastrid.viinapuu@viljandivald.ee, tel. 517 6711 (Tarvastu piirkond)

Õnne Raamatonne.raamat@viljandivald.ee, tel. 5919 9906 (Kolga-Jaani piirkond)

 

NB! Kui on taotlejad, kes tasuvad elektri eest otsekorralduslepingute alusel, siis palun sotsiaaltöötaja juurde kaasa võtta arve viitenumber ja ID-kaart ning panga väljavõtete jaoks ka paroolid, et  oleks võimalik vajalikud dokumendid välja trükkida.

Meetme kohaselt hüvitatakse peredele elektri-, gaasi- ja kütte arvete osalisel tasumisel konkreetse energialiigi hinnatõusu osa 80% ulatuses, st elektri, gaasi või toasooja enda ühikupõhine hinnatõus.

Energiakulu hüvitamise toetust saab taotleda tagasiulatuvalt maksimaalselt nelja kuu kohta korraga. Näiteks jaanuaris 2022 võib esitada eraldi taotlusi 2021. aasta septembri, oktoobri, novembri ja/või detsembri kuu eest.

Toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks (ainult ühe elukoha kulude alusel) taotleja rahvastikuregistri-järgsest kohalikust omavalitsusest.

Taotluste menetlemisaeg on kuni 35 päeva.

Toetuse saamiseks peab olema täidetud kaks tingimust:

  1. elektri hind arvel on kõrgem kui 120€/MWh (12 s/kWh),  gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh);
  2. leibkonna netosissetulek jääb alla piirmäära.

Leibkond kvalifitseerub toetuse saajaks, kui netosissetulek (kätte saadav raha) jääb alla meetmega määratud arvestusliku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3.

Näiteks kahe täiskasvanuga perel on piiriks 1689 eurot, kahe täiskasvanu ja ühe alla 14-aastase lapsega perel 2027 eurot ja kahe alla 14-aastase lapsega perel 2365 eurot. Kui peres on kaks täiskasvanut ja juba 2 üle 14-aastast last, on piiriks 2815 eurot.

Arvuta enda netosissetuleku piir energiakulude kalkulaatori abil - kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes. Hüvitise täpsema, lõpliku arvutuse teeb kohalik omavalitsus.

 

Sissetulekute hulka kuuluvad:

  • palgatulu, sh välismaalt saadud palgatulu;
  • ettevõtlustulu;
  • elatis;
  • puudega vanema toetus;
  • peretoetus, üksik- või vallasvanema toetused, hooldustoetused;
  • kasu vara võõrandamisest;
  • renditulu ja litsentsitasud;
  • intressid ja dividendid;    
  • pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud;    
  • kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist;
  • madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu.

 

Sissetulekute hulka EI kuulu

  • üksi elava pensionäri toetus;
  • riigi või omavalitsuse makstud ühekordsed toetused (näiteks ei arvata sissetuleku hulka omavalitsuse makstav täiendav sotsiaaltoetus, sünnitoetus, matusetoetus); 
  • omavalitsuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud omavalitsuse poolt makstud perioodilisi toetusi, näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, lasteaia kohamaksu toetus, lapsehoiutoetust.
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi (v.a. puudega vanema toetus). Näiteks puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse perekonna sissetulekute hulka.
  • riigi tagatisel antud õppelaenu; 
  • tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist eritoetust, vajaduspõhist õppetoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni.
  • õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
  • konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi (konkreetse asja purunemise/kadumise/hävimise korral selle sama asja asendamiseks makstud hüvitis);
  • lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi.

Taotlust saab täita Viljandi valla kodulehelt allalaetaval dokumendil või paberkandjal Viljandi Vallavalitsuses. Taotlust digitaalselt esitades tuleb täidetud taotlus ja muud vajalikud dokumendid edastada digitaalselt allkirjastatuna sotsiaaltöö spetsialisti e-posti aadressile.

Taotluse vorm digitaalselt täitmiseks: SIIN

Taotluse vorm paberkandjal täitmiseks: SIIN.

 

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid:

  • andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sh tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinni peetud summade kohta (nende olemasolu korral), ning vallavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse.
  • eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid (arved) energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse (elekter, gaas ja/või kaugküte)
  • tõendid, et tegemist on taotleja ja tema perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast (nt üürileping, omaniku kinnitus vmt);
  • kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtlusega seotud kulude osakaal.

Arvetel peavad olema tuvastatavad järgmised andmed:

  • tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku (eurodes);
  • tarbitud gaasi kogus (kWh või MWh või m³) ja gaasikulud kokku (eurodes);
  • kaugkütte kulud kokku (eurodes), kui taotleja elab konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas; kaugkütte kulud ning kuu keskmine või kuu lõpu seisuga ühikuhind (kWh või MWh) taotlusega hõlmatud kuul ja 2021. aasta jaanuaris, kui taotleja ei ela konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas.

Kui taotleja arvel puuduvad eelnimetatud andmed, peab taotleja täiendavalt esitama korteriühistu väljavõtte nõutud andmetega vastava eluruumi kohta või korteriühistu puudumise korral kortermajale esitatud arve ja arvestuse taotleja eluruumi osa kohta.

Selleks, et taotluste menetlemine läheks kiirelt ja mugavalt, on vajalik, et elanike kommunaalarvetel oleks olemas kogu vajalik info toetuse suuruse välja arvutamiseks (vastasel juhul peab iga elanik hakkama ühistult seda eraldi küsima). Informatsioon korteriühistutele ja kortermajade haldajatele:

  • Kui korterite tarbitud elektrit või gaasi vahendab ühistu, siis oleks vajalik, et korterile esitaval arvel kajastuks lisaks lõppsummale ka korteri tarbitud kogus kWh-des (või MWh-des). Sama kehtib juhul, kui kortermaja köetakse elektri või gaasiga. Kui elanikul on energiaettevõtetega otselepingud korteris elektri ja gaasi tarbimiseks, siis saavad nad kogu vajaliku info kätte nendelt arvetelt.
  • Kaugkütte puhul oleks soovitatav, et arvel oleks toodud kaugkütte piirkonna nimetus ja suuremates linnades ka teenusepakkuja ärinimi (kuna neid võib olla mitu).
  • Kaugkütte toetuse arvutamisel kasutatakse Konkurentsiameti kooskõlastatud hindu kuu lõpu seisuga, mistõttu kaugkütte tarbitud energia koguseid või ühikuhinda eraldi vaja ei lähe. Samas oleks hea, kui arve kaudu saaks ühistu oma elanikke informeerida sellest, kas nende kaugkütte hind on üldse tõusnud 2021.aasta jaanuarikuuga võrreldes ja kas see ületab selle tulemusena 78 eurot/MWh koos käibemaksuga. Hea oleks informeerida elanikke mõlemal juhul ehk ka siis, kui hind ei ole tõusnud, sest see aitaks elanikel selgusele saada, kumba rühma see piirkond kuulub.
  • Soovitame eeltoodud info lisada  järgmistele arvetele ning kui varasemate kuude arvetel mingi oluline info puudus, siis võimalusel see lisada arvetele lisainfona tagant järgi.

 

Taotlejatel või nende lähedastel on võimalik vaadata korduma kippuvaid küsimusi rahandusministeeriumi kodulehelt.