Viljandimaa tervisedenduse strateegia aastani 2035 sisaldab endas nelja eesmärki, mille abil toetada laste- ja noorte vaimse tervise valdkonna arendamist. Neist esimene keskendub vanemlike teadmiste ja oskuste toetamisele: Viljandimaa laste vaimse tervise riskid on vähenenud süsteemse vanemahariduse kaudu. Seekordses artiklis tuuakse välja vanemahariduse vajalikkus, sest „esimene lammas ei pea minema aia taha!"

Vanemahariduse pakkumisel on vajalik toetuda vajadusele, tõenduspõhisusele ja süsteemsusele. Vajadus on Viljandimaal olemas – laste ja noorte vaimne tervis halveneb järjepidevalt ning on kasvanud vajadus ennetada vaimse tervise probleemide tekkimist. Lapse heaolu tagamisel on võtmetähtsusega turvaline, stabiilne ja toetav kasvukeskkond. Uuringutes on välja toodud, et suur osa vaimse tervise probleeme saavad alguse juba varases lapsepõlves ning vaimse tervise probleeme seostatakse tugevalt pakutava vanemahariduse kvaliteedi, kättesaadavuse ja süsteemsuse puudumisega. On oluline tagada vanemahariduse kättesaadavus juba enne lapse eostamist ning lapsevanemale peaks olema järjepidevalt kättesaadav tõenduspõhine ja asjakohane, ilma liigse mürata, informatsioon. Süsteemsus seisneb selles, et vanemahariduse pakkumisel peaks arvestama lapse iga arenguetapiga - näiteks teadmised algklassilapse heaolu toetamiseks peaks olema kättesaadavad juba koolieeliku vanemale. Imiku hooldamiseks vajalikud oskused ja teadmised peaks olema kättesaadavad lapseootel vanematele. Vanemal peaks olema lapse tervise ja heaolu toetamiseks oskused olemas juba enne kui nende järgi vajadus tekib.

On väga palju erinevaid võimalusi enda teadmisi täiendada, kuid informatsiooni paljususega kaasneb oht, et teave ei ole ei tõene ning võib hoopiski kahju tekitada. Seetõttu on vajalik olla kriitiline ning järgida tõenduspõhisust. Viljandimaa omavalitsustes pakutakse lapsevanematele erinevaid koolitusi – Viljandi Haiglas saab värske lapsevanem osaleda Perekoolis, samuti on mitmed omavalitsused iga aasta rahastanud „Imeliste aastate" vanemlusprogrammi gruppide toimumist. Viljandi Perepesa pakub süsteemselt vanemlusega seonduvaid koolitusi ja infopäevi. Kahjuks ei leia suur osa vanematest, et nemad oleks sihtrühm ning vanemlusprogrammides ning vanematele suunatud koolitustel osalemist peetakse „eile sündinute" või helikopter-vanemate pärusmaaks.

WHO Vaimse tervise parandamise kogukonna juhendis on öeldud: "Keegi pole oma perekonna asjus suurem ekspert kui lapsevanem ja mitte keegi ei saa olla täiuslik lapsevanem." Kuid, milline on õigupoolest „täiuslik" lapsevanem? Kas lapsevanem, kes tagab oma lapsele kõik eluks vajaliku, täidab kõik ta soovid ja armastab tingimusteta, kuid ei paku lapsele eluks vajalikke turvalisi piire? Vanem, kes võimaldab oma lapsele parima hariduse ja sisustab lapse aja huviharidusega, kuid paneb oma lapsele liiga suured ootused? Või on täiuslik lapsevanem see, kes ei palu kunagi abi ja saab ise oma pere eest hoolitsemisega hakkama, kuid rööprähklejana ei leia aega oma perega kvaliteetaega veeta? Näiteid on veelgi ning ka parema tahtmise korral on alati midagi, mida võiks veel teada. Vanemlus pole must-valge ning vanemaharidus ei ole vajalik vaid valitud grupile. Täiuslikku vanemat pole olemas, kuid on võimalik olla väga hea lapsevanem ning keegi ei sünni väga heaks lapsevanemaks – kõige olulisem on soov olla muutuvas maailmas oma lapsele turvakoht, kuhu laps saab julgelt pöörduda lisaks rõõmuhetkedele ka murede või eksimuste korral.

Lapsevanemaks olemist saab õppida, kuid seda ei tasu teha läbi vigade, sest mõni viga võib olla saatuslik ja pakkuda soodsat pinnast vaimse tervise probleemide arenemiseks. Siin tuleb appi vanemaharidus, mis aitab vanemal ette valmistuda tavapärasteks ja mitte nii tavapärasteks olukordadeks või perioodideks vanemluses. Vanemaharidus sisaldab teadmisi lapse baasvajaduste katmisest, oskusi hoida suhteid peres ja teiste last ümbritsevate inimestega, teadmisi vaimse tervise kohta, teadmisi arenguliste etappide, rahumeelse vanemluse kohta ning palju muud. Vanemaks olemine ei ole lihtne, meenutab tihti lausa kaost, kuid pakub samas meeletult palju ilusaid hetki. Selleks, et ilusaid hetki oleks veelgi rohkem, on hea ja lausa kohustuslikult soovituslik enda vanemlikke teadmisi järjepidevalt täiendada.

Evelin Tähtväli
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Rahvatervise nõunik

Riik on käivitanud hulga tegevusi Eesti inimeste, kogukondade ja asutuste kriisivalmiduse edendamiseks. Siseministeerium toetab kogukondade valmisoleku arendamist juba teist aastat pea miljoni euroga, päästeamet pakub tasuta kriisikoolitusi ja nõustamist.

Väikese Eesti elanikke on viimastel aastatel räsinud mitmed kriisid: COVID pandeemia, Ukraina sõjapõgenikud, sügistormituultes murdunud puude või märja lume ja jäite raskusest purunenud elektriliinidest tingitud voolukatkestused. Lõuna-Eesti inimesed ja kogukonnad on leidlikkuse ning hea koostöövõimega näidanud, et sellised kriisid neid rivist välja ei löö. Inimeste ja kogukondade toimetuleku kõrval on paremaks muutunud riigiasutuste ja omavalitsuste kriisideks valmisolek. Selleks on hangitud vajalikke vahendeid ja varusid, uuendatud plaane ning harjutatud õppustel neid rakendama. Riiklikul tasandil on olnud olulised elanikkonnakaitse arengud kiire ohuteavituse, hoiatussireenide, ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise valdkonnas.  Idanaabri vaenutegevuse tagajärjel kujunenud julgeolekuolukord, tema pidev sõjatrummi põristamine ja ähvardav oht meie elutähtsatele teenustele sunnib kõiki kriisideks valmisoleku nimel edasi pingutama. Ühiskonna kriisivalmiduse parandamiseks on siseministeeriumil ja päästeameti ennetusvaldkonnal pakkuda mitmeid tegevusi, toetusmeetmeid ning koolitusi. 

Kriisikoolitus peaks kõnetama igaüht

Kodanike maksimaalne valmisolek iseseisvalt kriisis hakkama saamiseks tagab ühiskonna tervikliku toimimise raskeimaski kriisis. Nii tavakodanikel kui kriisiülesandeid täitvatel inimestel peab olema ette valmistatud ja läbi mõeldud kodune praktiline kriisiga toimetulek ehk kust tuleb tavapäraste teenuste ja elektri katkemisel perele vajalik vesi, toit, soojus ja elektrienergia. On tähtis, et esimeste raskuste ajal ei peaks eesliini töötajad ja asutuste võtmeisikud muretsema oma lähedaste pärast, vaid igaüks saaks täita kriisiülesandeid oma töökohal riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja elutähtsat teenust tagavas asutuses või eraettevõttes.

Huvi kriisideks valmistumise ja seda puudutavate koolituste vastu on kasvanud. Meie spetsialiste kutsutakse esinema töökollektiivide, külakogukondade ja korteriühistute koosolekutele. Julgustan kõiki huvilisi edaspidigi Lõuna päästekeskuse ennetusbüroolt tasuta kriisikoolitusi tellima! 2023. aastal koolitas päästeamet tuhatkonnal kriisiõppepäeval üle 26 000 inimese. Lisaks on praktilisi kriisiteadmisi võimalik omandada erinevatel avalikel üritustel, kus päästeamet on esindatud ja avalikel õppustel. Sel aastal on hea võimalus osaleda näiteks päästeameti ja kaitseliidu 5. oktoobril korraldataval ulatusliku evakuatsiooni õppusel „Lõuna Sild 2024". Sinna kutsuvad õppusel kaasa löövad Kagu-Eesti omavalitsused elanikke evakueeritavate rolli, keda peaks kogunema ligi 1000.

Kui kriisides üksi hakkama saad, siis koos teistega oled kordades tugevam

Kriiside efektiivne lahendamine peab algama igale elanikule ja abivajajale võimalikult lähedalt. See tähendabki, et kriisi lahendamine algab iga inimese enda kriisiks valmisolekust. Järgmiseks toimetuleku kaitsekihiks on kogukonnad –  külaseltsid, vabatahtlikud ühendused, kodanikuühiskonna võrgustikud, linnaosad, asumiseltsid ja korteriühistud ning seejärel kohalikud omavalitsused ja riigiasutused. Lõuna päästekeskus koos omavalitsuste ja külaliikumisega „Kodukant"  on kriisideks valmistumise teemasid tutvustanud juba rohkem kui kahesajale mittetulundusühingule. Neist nii mõnigi sai innustust alustada ettevalmistavaid tegevusi, et paremini oma kogukonna elanike kaitseks valmis olla. Sisekaitseakadeemia 2023. aasta uuring kogukondade kriisivõimekuse kohta tõi välja, et ligikaudu pooled küsitletud kogukonnaseltsidest olid valmis oma liikmeid kriisiolukordades toetama ja osad olid seda juba teinud.

Kõige paremini suudavad oma inimesi muutusteks motiveerida kohaliku elu eestvedajad ja arvamusliidrid, kes teevad aktiivset koostööd päästeameti ja omavalitsustega. Tegutseme selle nimel, et iga kogukonna aktivistidest saaks toimiv kriisimeeskond, kus rollid on kokku lepitud ja liikmete oskused ning võimalused kaardistatud. Teiseks tähtsaks eesmärgiks on luua ja ette valmistada kogukonna kerksuskeskused. Kerksuskeskused on kriisiolukorras kasutusele võetavad hooned, kus abivajajad saavad süüa, juua, sooja, peavarju, abi ja infot. Neid saab enamuses luua külamajade või seltside kasutatavate muude hoonete baasil. Oleme kogukondi ja seltse valmis abistama ka kriisiplaanide koostamisel, kus peavad olema kaardistatud riskid ja hoolikalt läbi mõeldud, kuidas üheskoos erinevat sorti kriisidega toime tulla. Lisaks aitame kokku panna ülevaadet kogukondade kriisivarudest ja -vahenditest ning abistada puuduolevate vahendite soetamisel riiklike toetusprojektide kaudu. Päästeamet on juba toetanud sadade tuhandete eurode väärtuses ühingutele generaatorite, meditsiinivahendite, sidevahendite ning muude kriisivarude hankimist. Siseministeerium jagas läbi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) Innovatsioonifondi eelmisel aastal ligi miljon eurot ja teist sama palju jaotatakse laiali tänavu. Kogukondade elanikkonnakaitse arendamise huvilistel soovitan selle kohta otsida infot KÜSKi kodulehelt.

Lõpetuseks kordan Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise 24. veebruari Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes väljaöeldut: „Kui maailm pöörleb aina pöörasemalt, siis seda enam on tarvis, et meil oleksid kantsid, kus tunda end turvaliselt. Lähedased, kes toetavad. Riik, kes kaitseb. Sõbrad, kes mõistavad. Ärevus ja hirm ei saa olla meie saatjad. Meil pole põhjust kedagi ega midagi karta. Meie julgus annabki kindluse, et Eesti jääb Eestiks."

Infoboksi:
Päästeameti tasuta kriisikoolitusi Lõuna-Eestis on võimalik tellida kontaktil arvi.uustalu@paasteamet.ee. Koolituste teemad:

• Kodune valmisolek kriisiks, ohuteavitus, infoallikad, varjumine, ulatuslik evakuatsioon jms.
• Kogukonna kriisiplaani koostamine Päästeameti ja KOV kaasabil.
• Kogukonna kriisimeeskonna loomine ja rollide jaotus.
• Kogukonnas olemasolevate kriisivarude ja vahendite kaardistamine.
• Toetusprojektide abil kogukonnale täiendavate kriisivarude ja vahendite hankimine.
• Kogukonna kerksuskeskuste loomine (kriisiolukorras hoone/ruum, kus saab sooja, abi ja infot).
   

Arvi Uustalu
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja

Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega COVID-19 pandeemia järel järsult langenud. WHO soovitusliku 95% asemel on Eestis mitmete vaktsineerimistega hõlmatus juba 70% piirimail. Ekspertide hinnangul tähendab see suurt ohtu uute haiguspuhangute tekkeks.

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95% ja püsis 2021. aastani üle 90%, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85% vahele. 2023. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata.

„Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega oli väikses languses juba enne COVID-19 pandeemiat, kuid pandeemia ajal ja selle järel on hõlmatus järsult langenud. Praeguseks on see jõudnud kriitilise piirini, kus oht uute haiguspuhangute tekkeks on väga suur," ütles Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber. „Tänu vaktsineerimisele ei ole mitmeid haigusi Eestis juba ammu nähtud - näiteks difteeriat ei ole avastatud alates 2001. aastast ning lastehalvatust alates 1961. aastast", lisas Sõber. 

„Vaktsiinid on olnud osa meie ühiskonna kaitsest juba ligi sajandi ning aidanud mitmeid raskeid haigusi seljatada. Kahjuks on need haigused maailmas endiselt levimas ja seetõttu ka Eestist vaid ühe lennureisi kaugusel," ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. „Uute haiguspuhangute ennetamiseks on väga oluline, et immuniseerimiskavaga tasuta võimaldatud vaktsineerimised oleks tehtud õigeaegselt."

Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Elle-Mall Sadraku sõnul ei tea ega mäleta enamik lapsevanemaid täna enam, mida difteeria, teetanus, leetrid või lastehalvatus tähendavad ja seetõttu ka alahinnatakse haiguste tõsidust. „Soovitame kõigil vaadata koos oma perearsti või pereõega üle, milliste vaktsiinide tegemine kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu edasi lükkus või ära jäi ning teha need esimesel võimalusel. Lisaks vaadake üle ka enda vaktsineerimised ja vajadusel ajakohastage kaitset," soovitas dr Sadrak. 

Suurpere vanemate Anni ja Tarvo Keskülla sõnul on laste vaktsineerimine oluline oma pere kaitseks, seda eriti kuna reisitakse tihti. „Kõik meie pere seitse last on saanud korralised riikliku immuniseerimiskava vaktsiinid. Oleme oma otsustes usaldanud sisetunnet ja toetunud arstide teaduspõhisele arvamusele ning ei pelga küsida nõu või täiendavat informatsiooni oma perearstilt. Arvan, et kõhkluste korral on just piisav informatsioon see, mis aitab lapsevanematel otsuseid langetada," ütles pereema Anni Keskülla. 

2023. aasta seisuga on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel vaid 84%, sh Läänemaal ja Valgamaal alla 70%. Kõigist 14-aastastest noortest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 73%, sh Lääne- Hiiu- ja Põlvamaal alla 60%. 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud Eestis keskmiselt 78%, Hiiumaal aga vaid 49% ja Valgamaal 52%. 

Vaktsineerimise maakondliku statistika järgi on hõlmatus erinevate immuniseerimiskava vaktsiinidega kõige madalam Valga-, Põlva- ja Läänemaal. Kõige kõrgem on vaktsineerimisega hõlmatus Tartu ja Jõgeva maakonnas.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh kuni 7-aastastele lastele.

Tervisekassa www.vaktsineeri.ee

Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon tervisest on: „Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine." Inimese tervist ja heaolu mõjutavad paljud tegurid ning enamasti ei halvene tervis üleöö – paljud kroonilised haigused kujunevad välja ajapikku ja suurt osa neist on võimalik ennetada. Siin tulebki appi see salapärane tervisedendus! 

Alustasin 2021. aastal õpinguid Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis tervisejuhi erialal ning sellest ajast peale olen ma peaaegu iga kord oma erialast rääkides näinud vestluskaaslaste näol erinevaid emotsioone – segadus, kummastus, ettevaatlikus, üllatus ja vahel ka kombinatsiooni neist. Äratundmist olen kohanud aga üsna harva! Sõnapaari esimest poolt justkui tuntakse, teist mõningal juhul ka, kuid need kaks koos jätavad kummalise maigu – mis uus moodne väljend see „tervisedendus" nüüd siis on?

Tegelikult käsitleti esimest korda tervisedendust eraldi valdkonnana 1974. aastal Kanadas ning tänaseks on kõige laiemat kasutust leidnud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervisedenduse definitsioon 1986. aastast: Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist.

Üks tervise edendamise aluseid on muuta meid ümbritsev keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleks lihtsasti kättesaadavad. Nii aitab näiteks lastele ja noortele suunatud huvihariduse ja sportimisvõimaluste kättesaadavuse suurendamine kaasa nende sotsiaalsele, kehalisele ja vaimsele tervisele ning ka riskikäitumise vähendamisele. Laps, kes tegeleb vabal ajal endale meeldiva huvitegevusega, on rahulolevam, sotsiaalselt ja kehaliselt aktiivsem ning on väiksem tõenäosus, et ta oma vaba aega ennast või teisi kahjustavate tegevustega sisustab. Kui märkad aga õues liikudes korrastatud haljasala, kergliiklusteed, head tänavavalgustust või välijõusaali, siis oled õigel teel, kui arvad, et tegemist on tervisedendusega! Tervise edendamise üks väljund on füüsilise keskkonna muutmine tervislikke eluviise soodustavaks.

Tervisedendus pole lihtsalt sport ja tervislik toitumine. Tervise edendamine peaks olema iga eluvaldkonna loomulik osa ning seejuures olema tõenduspõhine, vähendama ebavõrdsust tervises ja arvestama kõigi elanike vajadustega. Tervisedendus keskendub eelkõige inimeste tervisepotentsiaali arendamisele, sisaldades samal ajal ka haiguste ennetust ja tervisekaitset. Oluline on mõjutada inimeste tervisekäitumist nii, et nende igapäevased valikud ja otsused toetaks tervislikke eluviise. Teisisõnu ei keskendu tervisedendus pelgalt liikumisele või toitumisele, vaid tervisedendus on holistiline ehk kõikehõlmav, hõlmates lisaks kehalisele tervisele ka vaimset ja sotsiaalset tervist.

Tervist saab edendada, arendada, juurde luua ja säilitada. Paraku saab tervist ka nõrgestada, vähendada ja halvendada. Suures osas vastutab inimene enda tervise eest ise, tehes igapäevaseid valikuid, mis võivad tervist kasvatada või hoopiski vähendada. Näiteks võib tervist kasvatada igapäevaselt kooli või tööle kõndimine, teisalt vähene liikumine võib tervist vähendada. Tervise kasvatamist toetavad muuhulgas ka mitmekülgne ja toitainerikas menüü, vaimset tervist toetav keskkond, turvaline seksuaalelu, hea unehügieen ning tubakatoodetest ja alkoholist loobumine.

Ei tasu unustada, et tervist aitavad edendada ka pisikesed muudatused, näiteks järk-järgult ekraaniaja vähendamine või kohvikoore asemel piima kasutamine. Oluline on olla järjepidev ja õige pea hakkadki nägema tulemusi!

Evelin Tähtväli
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Rahvatervise nõunik

Telefoni teel pakutakse müüa küll toidulisandeid, ilutooteid, ajakirjandustellimusi, hambaharju, terviseteste ja palju muudki. Kuigi pakutud toodete või tellimuste hinnad ei ole tavaliselt kõrged, on sageli tegemist püsitellimusega, mis tähendab tarbija jaoks igakuiselt uusi tooteid või teenuse tarbimist. Ka igakuiseid arveid. Kuidas soovimatu tellimuse tegemist vältida, mida teha, et ostust loobuda ning kas seadus kaitseb tarbijat agressiivse müügi eest, selgitab Kristina Tammaru Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

„Ma tegelikult ei soovinud neid toidulisandeid tellida"

Telefoni teel tehtavad pakkumised tabavad tarbijat ootamatult. Müügikõne võib olla pealetükkiv ja järjekindel, mistõttu kõne kiiremaks lõpetamiseks võivad tarbijad nõustuda pakutud tooteid või teenuseid proovima. Sageli seda hiljem kahetsetakse.

Probleemiks on ka see, et telefonitsi kokkulepitust võivad tarbija ja müüja sageli erinevalt aru saada. Samuti ei ole tarbijal telefonikõne ajal võimalik lõplikult veenduda kauba või teenuse sobivuses ja vajalikkuses ega saada aru müügitehingu tingimustest Seetõttu on telefonimüügile tarbijate kaitseks seadusega kehtestatud erireeglid.

Suuliselt telefonis kokkulepitu tuleb kirjalikult kinnitada

Telefonimüüki loetakse üheks sidevahendi abil sõlmitud lepingu liigiks, mille nõuded on kehtestatud võlaõigusseaduses. Kui tarbija nõustub suuliselt telefoni teel tehtud pakkumisega, ei ole leping veel sõlmitud! Telefoni teel räägitu peab kaupleja lisaks kirjalikult kinnitama, näiteks e-kirja teel või sõnumiga, ning tarbija peab tellimusele andma nõusoleku samuti kirjalikult. Alles peale e-kirja või sõnumi teel tarbijalt kinnituse saamist, on müüjal õigus saata tarbijale tooteid või alustada teenuse edastamist ning nõuda nende eest tasumist. 

Kui kaupleja on saatnud sõnumi või kirja palvega kirjalikult lepingu sõlmimist kinnitada, tuleks tarbijal kindlasti võtta aega ja rahulikult läbi mõelda, kas ta soovib pakutud kaupa või teenust osta ja tarbida ning on valmis kokkulepitud perioodil arveid tasuma. Tuleks olla kindel, et info müüja, pakutud kauba ning lepingu kohta on arusaadav.

Kui aga kaupleja ei ole telefoni teel sõlmitud kokkulepet tarbijaga kirjalikult üle kinnitanud, loetakse tarbijale edastatud kaup tellimata asjaks. Sellises olukorras puudub kauplejal alus tarbijale arvete edastamiseks ja tarbijad ei pea kaupa vastu võtma ega arveid tasuma.

Kaupleja peab ennast ja müügitingimusi tutvustama

Paraku ei  tea tarbijad sageli neile helistanud ega pakke saatnud kaupleja nime. Seadus kohustab siiski enne lepingu sõlmimist tarbijale kirjalikult, näiteks sõnumi või e-kirja teel edastama info nii kaupleja ärinime kui kontaktandmete kohta. Samuti tuleb tarbijale kirjalikult anda teada, kuhu on vajadusel võimalik kaebus edastada ning milline on tehingu koguhind ja lepingu kestvus. Ka õigus tellimusest 14 päeva jooksul loobuda, peab olema tarbijale teatavaks tehtud.

Mida teha, kui tasuta proovipakid muutuvad igakuiseks tasuliseks tellimuseks?

Sageli kirjutavad tarbijad oma kaebustes, et telefoni teel pakuti neile tasuta proovipakki, mis sisaldas vitamiine või toidulisandeid ning pidi olema täiesti tasuta ega kohusta uuteks tellimusteks. Ometi edastab kaupleja tarbijale jätkuvalt pakke.

Sage telefonimüügi puhul tekkiv arusaamatus seisnebki selles, et kaupleja lubab telefonitsi, et proovipakk on tasuta või tegemist on ühekordse tellimusega. Paraku saadetakse tarbijale seejärel igakuiselt uusi saadetisi ning koos pakkidega ka tasumisele kuuluvaid arveid. Kauplejad põhjendavad seda sellega, et proovipakki vastu võttes on tarbija nõustunud pikaajalise lepinguga, mis sisaldabki igakuiseid saadetisi, mis on tasulised. Selline kauplemisvõte ei ole aus ja tarbija ei pea sellega nõustuma.

Antud olukorda sattunud tarbijal tuleks kauplejale saata kirjalik kaebus, kus viidata kirjaliku kokkuleppe ehk kirjaliku tellimiskinnituse puudumisele ning oma soovile saadetisi ega arveid mitte saada. Kui probleem jätkuvalt ei lahene, saab abi saamiseks pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.

Ka sõlmitud lepingust saab taganeda

Kui tarbija ja kaupleja on saavutanud kokkuleppe telefoni teel pakutud kauba või teenuse edastamiseks ning leping on sõlmitud nõuetekohaselt, sest tarbija on tellimuse soovi kirjalikult kinnitanud, on tarbijal õigus 14 päeva jooksul ümber mõelda, lepingust taganeda ning tooted tagasi saata.

Samas tasub teada, et teatud tüüpi kaupade ja teenuste puhul taganemisõigus puudub. Nendeks on näiteks kiiresti vananevad või riknevad kaubad, suletud pakendis kohale toimetatud kaubad, mis on pärast üleandmist avatud ning mida seetõttu ei ole võimalik tervislikel või hügieenilistel põhjustel tagastada. Siiski juhul, kui kaupleja ei ole taganemisõiguse puudumisest tarbijat enne ostu kirjalikult teavitanud, on tarbijal õigus tagasi saata ka eelnevalt loetletud kaupu.

Taganemisõiguse kasutamiseks tuleks tarbijal kauplejale enne 14-päeva möödumist edastada kirjalik soov lepingust taganeda, nt e-posti vahendusel. Lihtsalt kaupade postitamine ei ole piisav. Taganemisavalduse saamisel peab kaupleja tagastama tarbijale viivitamatult, kuid hiljemalt 14-päeva jooksul, kõik tarbija poolt kauplejale makstud tasud. 

Pea kindlasti meeles:

• Tarbija võib müügikõnele vastata „EI", kui ta pakutavat toodet või teenust ei soovi.
• Kui tarbija ei ole kõne järgselt kirjalikku kinnitust kauplejale tagasi saatnud, siis ei ole ta midagi tellinud ja kaupleja ei saa tarbijalt nõuda arve tasumist.
• Tellimata kauba eest tasuma ei pea, kuid kaupleja või inkassoettevõtte maksenõuetele tuleb kindlasti kirjalikult vastata.
• Tellimata kaupade puhul ei ole kauplejal õigus nõuda, et tarbija saadaks pakid tagasi ning tasuks tagastuskulu.
• Telefonimüügi teel sõlmitud lepingust saab tarbija taganeda 14 päeva jooksul. 
• 14 päeva hakkab kulgema päevast, mil tarbija saab ostetava asja enda kätte.
• Kätte saamata kauba eest tasuma ei pea, kuid kui pakke lubatud ajal ei saadeta, tuleks kauplejat sellest kirjalikult teavitada ja säilitada kirjavahetus.

Telefonimüük

Tarbija kodu külastamine müügitehingu eesmärgil saab alguse telefonikõnest. Sageli ei räägi helistav müügimeest oma plaanist midagi müüa, vaid pakub tarbijale võimalust näiteks tasuta diivanipuhastuseks. Tolmuimejad ongi kõige sagedamini kodudes müüdav kaup. Arvestades nende kaupade kõrget hinda ja väga aktiivset müügitegevust, kahetsevad paljud tarbijad oma ostuotsust. Ostust taganemine on aga sageli tehtud tarbijale liiga keeruliseks. Kuidas soovimatu tehingu tegemist vältida, mida teha, et ostust loobuda ning kas seadus kaitseb tarbijat agressiivse müügi eest, selgitab Kristina Tammaru Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Alati tuleks suhtuda umbusuga sellistesse pakkumistesse, kus soovitakse tarbijale saata tasuta asi, tulla koju tasuta midagi puhastama või tasuta kontrollima näiteks õhuniiskust, aknatihendite paksust või teavitatakse loosivõidust, kui tarbija ei ole sellises loosis endale teadaolevalt osalenud.

Tuleb olla tähelepanelik, sest tasuta pakkumise taga võib kauplejal peituda soov tarbijale midagi müüa. Tarbijakaitse poole pöördunud inimeste lugudest on selgunud, et tasuta teenuse osutamise käigus on pakutud tarbijale müüa asju, mida tarbija ei soovinud ega olnud müügitehinguks valmis. Müüjad on aga väga veenvad ja nii võib inimene sattuda tehingusse koos kohustustega, mida ta tegelikult ei soovinud ja mille eest maksta ei suuda.

Tarbija õigused kodus toimuva müügitehingu korral on seadusega kaitstud

Müügitehingu puhul, mis toimub tarbija kodus, on tarbija õigused mitmeti erinevad võrreldes sama kauba ostmisega kaupluses. Tehinguid, mis tehakse kauplusest väljaspool, näiteks külastab müügiesindaja tarbija kodu, nimetatakse väljaspool äriruume sõlmitavateks lepinguteks.

Tarbija kodus toimuvate pakkumiste ning müügitehingute korral vajavad tarbijad enam kaitset, sest tavapärasest ärikeskkonnast väljaspool võib tekkida psühholoogiline ostusurve. Näiteks tunneb tarbija kohustust tehing sõlmida, sest müügiesindaja on temale kulutanud oma aega ning tarbija on vestluse käigus väljendanud oma ostuhuvi. Tarbija kodus tehtavate pakkumistega kaasneb sageli üllatusmoment ning tehingu algatajaks on reeglina müüja, lisaks puudub tarbijal võimalus võrrelda pakutavat toodet muu kaubavalikuga. Seetõttu võib tarbija hiljem oma ostuotsust kahetseda.

Tarbija kaebustest jääb silma, et eelkõige tunnevad ostusurvet eakamad inimesed, kes vajavad järelemõtlemisaega ning on võimaliku agressiivse müügitaktika suhtes vastuvõtlikumad.

Ootamatute müügipakkumiste puhul tasub võtta aega, et rahulikult järele mõelda, kas on päriselt soov sellist toodet osta ja kas toote hind on mõistlik – alati tuleks võrrelda teiste sarnaste toodete hindu, isegi kui pakkumine tundub väga hea.  Kui müüja survestab kiirustama jutuga, et „ainult kohe praegu kiiresti ostes ja otsustades kehtib kaubale soodushind, pärast enam mitte", on see ohumärk! Aus müüja pakub ostjale soodushinda mõistliku aja jooksul ja annab ostjale võimaluse ostusoov rahulikult läbi mõelda.

Tarbija kodus sõlmitavatest lepingutest saab taganeda!

Tarbija kaitseks on seadusega ette nähtud õigus väljaspool äriruume tehtud ostude korral ümber mõelda ning oma raha tagasi saada. Taganemisõigus kaitseb tarbijaid emotsiooniostude eest. Lepingust taganemise õigus kestab 14 päeva ning selle õiguse olemasolust on müüja kohustatud tarbijat enne ostutehingu tegemist kirjalikult teavitama. 14-päevane järelemõtlemisaeg hakkab jooksma päevast, mil tarbija saab asja, nt tolmuimeja füüsiliselt enda valdusesse.

Oluline on meeles pidada, et lepingust taganemist ei pea tarbija müügiesindajale kuidagi põhjendama ega õigustama. Lepingust taganemiseks piisab 14 päeva jooksul selgelt väljendatud soovist, mis tuleks kindlasti edastada kirjalikult, näiteks e-kirja teel.

Lepingust taganemist ei tohi tarbija jaoks keeruliseks teha, see on ebaaus kauplemisvõte

Tarbijate kaebustest on selgunud, et müüjad ei edasta alati õiget teavet tarbija õiguste kohta. Näiteks seatakse takistusi ostust taganemisele. Üheks levinumaks võtteks on keeldumine toote tagasi võtmisest, sest see on kasutatud, kuigi toote kasutamine toimus müügimehe enda poolt tooteesitluse ajal. Tasub teada, et kui tarbijale anti üle müügiesitluse käigus kasutatud toode, siis puudub kauplejal õigus nõuda uueväärse toote tagastamist.

Samuti on ebaaus tarbija taganemisõigust piirata sellega, et tootel puudub pakend, kui müügimees on ise tarbija kodust lahkudes pakendi kaasa viinud.

Kuidas toote tagastamine toimub?

Pärast kauplejale taganemissoovi edastamist, tuleks ostetud ese viivitamata kauplejale tagastada. Kuidas tagastamine toimub, oleneb nii ostetud asja suurusest kui ka kauplejaga tehtud kokkulepetest. Näiteks kui müügiesindaja on lubanud asjale ise järele tulla, ei ole tarbijal kohustust tagasisaatmist korraldada. Kui aga sellist kokkulepet ei ole, tuleb tarbijal arvestada, et kauplejal on õigus nõuda, et tagastamisega seotud kulud kannab tarbija, kui kaupleja on sellest kauba ostmisel tarbijat teavitanud.

Siiski on suuremõõtmeliste kaupade puhul, mis toimetati tarbija koju lepingu sõlmimise hetkel ning mida ei saa suuruse tõttu tavapostiga tagasi saata, kauplejal kohustus asi omal kulul ära viia. Kui kaupleja kaubale ise järele ei tule, peab ta tarbijale viivitamata andma teada, kuidas muul viisil kauba tagastada saaks ilma tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi ja kulusid tekitamata.

Tasub meeles pidada, et kui tarbija on ostetud asja enne selle tagastamist kasutanud rohkem kui vajalik tootega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, näiteks koristanud tolmuimejaga korduvalt oma elamist, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja väärtuse vähenemise. Kindlasti aga ei välista asja ülemäärane kasutamine tarbija taganemisõigust.

Tihti meelitavad kauplejad ostjat kohe pärast kauba kättesaamist seda kasutama/proovima. Soovitame siiski võtta aega ja lasta kaubal rahulikult seista, ning tarbijal veenduda, kas ta ikka seda kaupa sellise hinnaga soovib. See hoiaks lepingust taganemisel ära kauba väärtuse vähenemisega seotud sekeldused. Kindlasti tasub nõu pidada ka pereliikmete ja tuttavatega.

Kaupleja soovitab kauba kohe tööle panna enda sõnul selleks, et veenduda, kas tarbija oskab kaupa kasutada ja kas seade töötab korralikult. See ei ole tegelikult vajalik, sest kauba kasutamisoskust saab proovida müüja enda seadmega, millega ta müügiesitluse läbi viis ja juhul, kui hiljem selgub, et ostetud kaup ei tööta, peab kaupleja kauba tasuta asendama või parandama.

Toote ostmine järelmaksuga ei mõjuta õigust ostust taganeda

Tarbija kodus tooteid müüvad kauplejad pakuvad ka võimalust osta järelmaksuga ning vormistavad kohapeal krediidilepingu.  Sellise järelmaksulepingu sõlmimisel peavad lepingutingimused sh intress, lepingutasud, lepingu tähtaeg, igakuiste osamaksete suurus, kauba lõppsumma koos intresside ja teiste maksetega olema tarbijale selgelt esitatud.

Tuleb kindlasti võtta aega, et summadega põhjalikult tutvuda ja järele mõelda, milliseks kujuneb kauba hind koos intressidega ja kui suur summa on igas kuus vaja kauba eest tasuda ja kas see mahub eelarvesse.  Kindlasti peab kaupleja andma tarbijale üle järelmaksulepingu dokumendi, millel on kõik tingimused kirjas.

Mitte mingil juhul ei tohi inimene anda müügiesindajale oma ID-kaardi või Mobiil-ID või Smart-ID PIN koodi. Kindlasti ei tohi ka ise müüja palvel PIN koodi sisestada, kui ei näe, milliseks toiminguks koodi sisestamine vajalik on.

Oluline on teada, et toote ostmine järelmaksuga ei mõjuta tarbija õigust 14-päeva jooksul ümber mõelda. Kui tarbija taganeb müügilepingust, on tal õigus taganeda ka selle sama müügilepinguga seotud järelmaksulepingust.

Kohustuslik ostueelne kirjalik teave

Kõik eeltoodud tarbija õigused ja müüja kohustused ehk 14-päevane taganemisõigus ning tagastamisega seotud kulude kandmine, lisaks 2-aastane pretensiooni esitamise õigus tootel ilmnevate puuduste osas, kaupleja kontaktandmed ja palju muudki peab olema tarbijale enne tehingu sõlmimist esitatud kirjalikult. Seda, et kõik seaduses ettenähtud ostueelne teave on tarbijale esitatud, peab vaidluse korral tõendama kaupleja.

Kui tarbijat ei ole ostueelselt kirjalikult teavitatud tema õigusest 14 päeva jooksul lepingust taganeda, lõpeb taganemisõigus aasta ning 14 päeva möödudes alates kauba kätte saamisest. Seega kaitseb seadus ka neid tarbijaid, keda müüja ei teavitanud kahenädalasest järelemõtlemisajast ning kes kahetsevad oma ostu või soovivad psühholoogiliselt peale sunnitud tehingust loobuda.

Lisaks pea meeles:

• Kaupleja oma koju lubanud tarbija EI OLE KOHUSTATUD midagi ostma!
• Tarbija võib kodus ostetud kauba tagastada (lepingust taganeda) põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.
• Kui  lepingust taganeda, peab kaupleja makstud raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul.
• Ka järelmaksulepingust saab taganeda!
• Tarbijal on õigus esitada müüjale kaebus kaubal ilmnevate puuduste osas (nt kui ostetud kaup lakkab korralikult töötamast) kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.
• Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu kohta sätestatu ei kehti siis, kui ostetav kaup või teenus maksab vähem kui 20 eurot.
• Juhul kui tegemist on tehniliselt keeruka või kasutamisel erioskust nõudva kaubaga, siis küsi kindlasti eestikeelset kasutusjuhendit.
• Lapsed ja lapselapsed peaksid olema tähelepanelikud, et vanemate ja vanavanemate koju ei oleks nurka tekkinud kahtlast pakki koos kodumasinaga. Nii jõuab vajadusel veel tegutseda!

Koduukse müük