Ukraina sõda

Ukraina abistamise kohta Viljandi vallas saab infot E-R kell 8-16 telefonil 5323 0689.

  • Ukraina aitamise kohta leiad infot SIIT
  • Julgeolekukriisi kohta leiad rohkem infot SIIT
  • Infot jagab ka Riigiinfo telefonilt 1247 ja selle kohta saab rohkem lugeda SIIT
  •  Vajaliku info Ukraina sõjapõgenikule seoses lemmikloomaga leiab SIIT

Oleme koondanud olulise info, mis puudutab sõda Ukrainas ja põgenikke abistamist Viljandi vallas.

Mida teha edasi, kui majutad enda juurde Ukraina sõjapõgenikud?

  1. Teata majutatud põgenikest E-R kell 8-16 valla infotelefonile 5323 0689. Ole valmis edastama majutatute nimed, saabunute arv, kontaktid jne.
  2. Sotsiaaltöötaja võtab pärast teate saamist eraldi ühendust ja lepib kokku kodukülastuse aja.
  3. Mõtle läbi, kui kaua oled valmis põgenikke majutama ning muudes tegevustes abistama. Anna julgelt teada, kui ei soovi pikalt põgenikele eluaset tagada. Valla kohustus on leida ukrainlastele turvaline ja sobiv eluase.
  4. Kodukülastusel hindab sotsiaaltöötaja põgenike abivajaduse, tagab vältimatu abi, koos tehakse plaan laste haridustee jätkamiseks, pakutakse eluaset, abi dokumentide vormistamisel ja tööle asumisel. Samuti edastab sotsiaaltöötaja info terviseteenuste saamise ja vaimse tervise abi kohta.
  5. Sotsiaaltöötaja korraldab vajadusel külastuse Politsei- ja Piirivalveametisse, kus saab vormistada ajutise kaitse raames elamisloa ja isikukoodi.

NB! Ajutine kaitse on väga oluline vormistada ka siis, kui põgenik ei plaani lühemalt/pikemalt Eestisse jääda! Ajutise kaitse saaja saab minna tööle (saab haigekassateenuseid sh soodustusega ravimid), võtta ennast Töötukassas arvele (haigekassateenused) ning saab ka kõiki teisi toetusi ja teenuseid taotleda (toimetulekutoetus, lasteaiakoht jne), mida Eesti alaline elanik.

Kui märkad Viljandi valla territooriumil Ukraina sõjapõgenikke, kes ei tea, kuhu minna, siis helista samuti numbril 53230689 või töövälisel ajal 112.

Annetused Ukraina sõjapõgenikele

NB! Vallavalitsus ei saada annetatud esemeid Ukrainasse, vaid kogub neid inimestele, keda majutatakse Viljandi vallas. 

Ootame uusi või uueväärseid puhtaid esemeid järgmistes kategooriates:                                        

  • Magamine: tekid, magamiskotid, padjad, voodilinad, tekikotid, padjapüürid.
  • Hügieen: saunalinad, käterätikud, paberkäterätikud, WC-paberid, mähkmed, sidemed, tampoonid, hambapasta, hambahari, nõudepesuvahend, dušigeelid, vedelseebid, seebid, šampoonid, pesupulber, pesugeel, väikelastele pissipotid.
  • Köögivahendid: supitaldrikud, taldrikud, kausid, noad, kahvlid, lusikad, teelusikad, potid, pannid.
  • Toiduained: pudelivesi, purgisupid, kalakonservid, lihakonservid, sool, suhkur, kohv, tee, toiduõli, kakao, tatar, riis, makaronid. Säilivustähtaeg vähemalt 6 kuud.
  • Side ja kommunikatsioon: kõnekaardid.
  • Mööbel: elektripliidid, külmkapid, pesumasinad, voodid, madratsid, diivanid, lahtikäivad diivanid, kušetid, söögilauad, riidekapid, riiulid, nagid. Palume inimestel anda oma kontaktid Siret Sarvele, tel  5787 4657, e-post siret.sarv@viljandivald.ee, et saaksime vajadusel järele tulla.

Annetusi võtavad vastu:

  • Kolga-Jaani Rahvamaja T, K, N kell 15-18 | Annika Jones, tel 5551 5516        
  • Soe Külamaja E, K kell 16-19, P kell 18-21 | Evi Püvi, tel 5342 0515
  • Uusna Külamaja T, K kell 14-19 | Ulve Kannimäe, tel 5306 8140
  • Valma Infopunkt E, N kell 14-18 | Anne Schvede, tel 5198 1423
  • Puiatu Rahvamaja P 11.00-13.00 (6. märtsil) | Sirje Kannel, tel 5197 2678
  • Paistu Rahvamaja E-R 9-13 (hilisem kellaaeg kokkuleppel) | Sirje Oja, tel 5344 6014               
  • Kärstna Vaba Aja Keskus T, K, N kell 9-20 | Urve Kass, tel 526 2901
  • Saarepeedi Rahvamaja E, K kell 9-20 | Ille Mirka, tel 523 4605
  • Mustla Rahvamaja E, T, N kell 10-18 (alates 7. märtsist) | Deena Mäger, tel 5887 9498
  • Viiratsi Rahvamaja T, N kell 10-18 | Anni Sikk, tel 5342 6820
  • Ramsi Vaba Aja Keskus E-R kell 11-19 | Maire Rahnel, tel 5197 4211
  • Tänassilma Rahvamaja E kell 11-20, N kell 11-19 | Pille Sihver, tel 5332 9889

NB! Kui mõni valla ettevõtja vajab Ukraina põgenike abistamisel abi, siis palun andke sellest meile teada aadressil viljandivald@viljandivald.ee.

Riided Ukraina sõjapõgenikele 

Kogumine toimub sihtotstarbeliselt, mistõttu palume tuua ainult allolevas nimekirjas väljatoodud asju: 

  • Potid, pannid
  • Tassid
  • Tekid ja padjad
  • Hügieenitarbed:
  • Šampoonid
  • Palsamid
  • Seebid
  • Pesukaitsmed, sidemed
  • Pesupulber/geel
  • Hambapastad ja -harjad
Abikeskus (Sakala 1, Viiratsi) on avatud:
  • Neljapäeviti kell 15-18
 
Asjad peavad olema puhtad, uueväärsed ja igati korralikud. 
 
Samuti ootame kõiki Viljandi vallas viibivaid Ukraina põgenikke abikeskusesse, kust saab valida oma perele vajalikke riideid, jalanõusid, voodipesu jpm eluks vajalikku.
 
Täpsem info hoolekande juhilt Siret Sarvelt tel. 57874657.

Majutus ukrainlastele

Head Viljandi valla elanikud ja sõbrad!

Venemaa rünnak on sundinud sajad tuhanded Ukraina inimesed kodumaalt lahkuma. Eesti on valmis põgenikele peavarju pakkuma, kuid selleks on vaja ülevaadet majutuse kohta.

Viljandi vallavalitsus kaardistab oma abipakkumise võimalusi ning vajab seejuures ka kõigi elanike ja ettevõtjate abi. Koos suudame aidata agressiooni tõttu kannatavaid ukrainlasi, kes on pidanud oma kodumaalt põgenema.

Viljandi valla inimesed ja ettevõtjad, palun andke aadressile viljandivald@viljandivald.ee teada, kui teil on võimalik majutada sõja eest põgenevaid ukrainlasi.

Kas Sa oskad või tead kedagi, kes räägib ukraina keelt?

Otsime inimesi, kes räägivad ukraina keelt ning on valmis tõlkimisel ja kohanemisel abistama Ukrainast tulevaid peresid. Palun võtke meiega ühendust telefonil 5323 0689 või e-posti aadressil viljandivald@viljandivald.ee.
 
Вкажіть, будь ласка, людей, які знають українську мову та готові допомогти дітям та родинам з України з перекладом. Iнформаційний телефон 5323 0689 та електронна пошта viljandivald@viljandivald.ee.
 
We are looking for people who speak Ukrainian and are ready to help families from Ukraine with translation. Please contact us by phone 5323 0689 or e-mail viljandivald@viljandivald.ee.
 

Annetamisvõimalused

Ukraina heaks on lehekülg, mis koondab Eesti Pagulasabi, Mondo ja Ukraina Kultuurikeskuste MTÜd, kes koguvad annetusi ning kasutavad neid vastavalt sellele, mida enim vaja on. Samuti leiab sealt transpordiabi, pakkuda majutust ja registreerida end vabatahtlikuks.

 

Eesti Punase Risti MTÜ andmetel on Ukrainas puudus toidust, meditsiini- ja hügieenitarvetest. Samuti on katkendlik elanike varustamine vee, elektri ja küttega. Punane Rist kogub annetusi Ukraina elanike toetuseks, mis jõuavad abivajajateni Ukraina Punase Risti vahendusel.

 

MTÜ Eesti Pagulasabi pakub tugiteenuseid rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis ja humanitaarabi oma kodudest põgenenud inimestele väljaspool. Lisaks on välja toodud ka teised võimalused aitamiseks.

 

MTÜ Mondo on suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev Eesti organisatsioon, kes on alates 2014. aastast pakkunud Ukrainas sisepõgenikele ning kriisipiirkonna elanikele toidu- ja meditsiiniabi, toetanud psühholoogide tööd ning algatanud kriisipiirkonna koolidele inimõiguste hariduse programmi. Lähiajal vajavad Mondo sõnul humanitaarabi kõik kodudest lahkuma sunnitud Ukraina elanikud.

 

MTÜ Ukraina Kultuurikeskus kogub annetusi Ukraina toetamiseks ning annetusi kasutatakse vastavalt sellele, mida hetkel kõige enam vaja on – sõjapõgenikele nii Ukrainas kohapeal kui ka Eestisse jõudmisel ning vabatahtlikele rindel kütuse, toidu jms abi andmisega.

 

Annetusi saab teha pangaülekandega Riigikaitse Edendamise SA loodud sihtotstarbelisele arvelduskontole EE162200221078603616 selgitusega "toetus Ukrainale". Riigikaitse Edendamise Sihtasutus algatas koos Eesti Reservohvitseride Koguga heategevusliku annetuskampaania, millega toetatakse Ukraina sõjas kannatada saanute ravi Eestis või teistes liitlasriikides.

 

Otsetoetus Ukraina sõjaväele – saab toetada ka annetades otse Ukraina pangas avatud arvelduskontole: UA843000010000000047330992708, kus IBAN number on eurodes kannetele DE05504000005040040066.

 

Päästeliit kogub annetusi Ukraina päästjate abistamiseks. Oodatud on päästevarustus nagu tuletõrjujate saapad, kuumakindlad riided, tuletõrjuja kiivrisukad, kerged keemiakaitseülikonnad, ABEK (gaasi ja tolmu) filtritega respiraatorid, keemiliste ühendite identifitseerimiskomplektid (CAIS), termokaameraga droonid, kiivrilambid, kaasaskantavad gaasidetektorid, termokaamerad, mootorsaed. Toetada saab ka rahalise panusega, mille eest Päästeliit soetab eeltoodud vahendeid ning korraldab nende kohale viimise.

 

Eesti Töötukassa avas keskkonna, kus tööandjad saavad panna üles oma tööpakkumised ja Ukrainast saabunud inimesed või nende kontaktid Eestis saavad tööandjatega ühendust võtta ning uurida töövõimaluste kohta.

 

Tulumaksuvabalt ja ülekandega saab annetada:

  • Eesti Punane Rist MTÜ EE742200001180001436
  • MTÜ Eesti Pagulasabi EE791010220258852223
  • MTÜ Mondo EE491010220099409013
  • MTÜ Ukraina Kultuurikeskus EE401010220229090221​
  • Riigikaitse edendamise SA sihtotstarbelisele arvelduskontole EE162200221078603616 selgitusega "toetus Ukrainale"
  • Otse annetades Ukraina sõjaväele Ukraina pangas arvelduskontole: UA843000010000000047330992708, IBAN eurodes kannetele DE05504000005040040066
  • Päästeliit, EE547700771002741382, Selgitus: Ukraina, päästevarustust annetada, võta ühendust info@paasteliit.ee või telefonil 527 4112.
  • Tulumaksuvabalt ja helistades saab annetada kas MTÜ-le Mondo või MTÜ-le Eesti Pagulasabi:
  •  nr 9000380 või nr 9003801 annetad 5 eurot
  • nr 9000381 või nr 9003802 annetad 10 eurot
  • nr 9000382 või nr 9003803 annetad 50 eurot
  • Vabatahtlikuks saab ennast pakkuda: https://www.pagulasabi.ee/tule-vabatahtlikuks või ukr.est.congress@gmail.com
  • Majutusabi saab pakkuda: https://www.pagulasabi.ee/paku-abi või ukrainakaitse.majutus@online.ee
  • Transpordiabi (Ukraina piirilt Eestisse, Eestist Ukraina piirile): madle@pagulasabi.ee; evacestonia@gmail.com

Värskeimat infot annetuste kogumise jms kohta näeb https://www.ukrainaheaks.ee/

Riigikantselei infoleht https://www.kriis.ee/aita-ukrainat

 

Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda?

Iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema.

Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi sinuni jõuab.

  • Hoia kodus elementaarset toidu, ravimite ja esmatarbekaupade varu.
  • Mõtle läbi, mida teha võimaliku elektrikatkestuse korral ja kuhu minna, kui oma kodus enam hakkama ei saa, sest pole kütet, elektrit või vett.
  • Hoolitse, et sul oleks rahakotis varuks sularaha, millega saad soetada hädavajalikku mõne päeva kuni nädala jooksul olukorras, kus elektri- või sidekatkeskuse tõttu kaardimaksed ei toimi.
  • Kui sul on auto, hoia kütusepaak pidevalt vähemalt pooltäis ning võimalusel hoia veidi kütust varuks ka kodus. Eestis on mitukümmend autonoomse elektritoitega tanklat, kus saab sularaha eest tankida ka siis, kui elektrivarustus või side ei toimi. Tanklate kaardi leiad siit: https://www.espa.ee/et/autonoomse-elektritoitega-tanklad.
  • Ära jäta aeguva dokumendi vahetust viimasele minutile, sest energia- ja sidekatkestuste või küberrünnete korral võivad järjekorrad oluliselt pikeneda. 
  • Käitumisjuhised võimalike kriisidega toimetulekuks leiab siit: https://www.rescue.ee/et/kaeitumisjuhised-voimalike-kriisidega-toimetulekuks
  • Soovitusliku hädaolukorra varu leiab siit: https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu
  • Käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks leiad ka veebilehelt Ole Valmis ning samanimelisest rakendusest: https://www.olevalmis.ee/.

Soovituslik nädalane varu:

  • 21 liitrit joogivett
  • pakisupid / püreepulbrid
  • purgisupid ja -toidud
  • kuivikud
  • konservid (liha- , puu- ja juurvilja)
  • kommid, halvaa, küpsised
  • vajadusel beebitoit
  • taskulamp ja varupatareid
  • patareidel / akudel töötav raadio
  • esmaabitarbed ja ravimid, mida pere tarbib
  • laetud akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
  • küünal ja tikud
  • priimus vee ja toidu soojendamiseks / valmistamiseks
  • niisked salvrätikud
  • sularaha

Kuidas lakkamatus infovoos orienteeruda?

Eesti Päevaleht koostas juhised, kuidas olla võimalikult kindel, et sinuni on jõudnud tõene informatsioon ning kuidas kontrollida, et valeväiteid edasi ei jaga. Lisasime Viljandi vallavalitsuse poolt juurde mõned näited.

  • Võta endale päevas aeg, mil uudistega kurssi viia (nt "Aktuaalne kaamera" kell 21)

Praegu on infoküllus väga suur ja tundub, et igast aknast ja uksest tuleb jälle midagi uut peale. Sa ei pea igal pool päevad läbi scrollima. Tee endale see aeg, mil sa vaatad portaalid läbi. Ilmselt on jõutud selleks ajaks mõni väide ka faktidega kinnitada või ümber lükata.

  • Loe uudiseid mitmest kohast (ERR, Delfi, Postimees, Õhtuleht, välismaa meedia jms)

See on meediatarbimise keskne reegel, et informatsiooni tuleks lugeda mitmest väljaandest, sest nii saad ühe info kõige rohkem fakte. Ei tasu jääda kinni vaid ühte väljaandesse, mida pühalikult iga päev lugeda.

  • Ajakirjanduslikud kokkuvõtted

Vii end kurssi sündmustega, mis on meid tänase päeva juurde toonud. Selleks on usaldusväärsed näiteks meedias tehtud kokkuvõtted, ajajooned, graafikud jne. Ajakirjanikud on uurinud ja süvitsi tööd teinud selleks, et panna kokku faktitäpne ja konkreetne info, mida saab reeglina usaldada.

  • Sotsiaalmeedia ei ole usaldusväärne infoallikas

Isegi kui leida sotsiaalmeediast mõnd infokildu, siis tasub vaadata, kas kuskil on seda ka kajastatud. Kas siis meie meedias või välismeedias.

  • Grupid ja tundmatud leheküljed on ohtlikud

Üldjuhul luuakse Facebookis selliseid gruppe ja lehekülgi, kus ühise mõtlemisega inimesed saavad omavahel informatsiooni jagada. Nii ei saa olukorrast mitmekülgset vaadet ja jäädakse kinni infomulli.

  • Analüüsi seda, mida sa loed

Kas tegemist on uudisega või lihtsalt sotsiaalmeedia postitusega? Äkki on hoopis kellegi arvamuslugu? Jälgi hoolega, kes teemal sõna võtavad ning mis kontekstis.

  • Kõik eksperdid ei ole eksperdid

Kui näiteks poliitikud võtavad sõja teemal sõna, siis on selle poliitiku, kellel on varasem riigikaitse või muu taolise kogemus, analüüs palju suurema kaaluga, kui selle, kes muidu sõjateemadega pole pidanud tegelema. Jälgi, et sotsiaalmeedias sõna võtvad "eksperdid" oleksid ka päriselt selle ala eksperdid.

  • Sinine linnuke ei tähenda tingimata usaldusväärsust

Kui Twitteris, Facebookis või mujal sotsiaalmeedias on kasutaja taga sinine linnuke (ehk ta on platvormi poolt kinnitatud "ametlik" kasutaja) ei näita see, et tegemist on just eksperdiga. Ametlikud kasutajad võivad olla ka influencerid, kuulsused või muu suure jälgijaskonnaga kasutajad. Kõige usaldusväärsemad on ametlikud riigiasutused - näiteks Ukraina ministeeriumid.

  • Emotsionaalsus ei ole alati hea

Ole tähelepanelik hinnanguliste sõnade juures. Kui miski on tekstis kirjeldatud, kui "kohutav", "fantastiline", "üdini kuri", "loll", "imeline", siis on ilmselt kirjutajal on teatud seisukoht.

Tugevad emotsioonid panevad meid tegema mõtlematuid tegusid. Kui infokild sind väga hirmutab, vihastab, kadedaks teeb, siis tuleks võtta paus ja lasta selle emotsiooni tipul mööda minna. Seejärel on mõistlik sõnumit uuesti veidi selgema pilguga vaadata.

Loe lähemalt: https://epl.delfi.ee/artikkel/96016563/ulevaade-ja-opetus-ohtlikud-sojavaled-sotsiaalmeedias-ja-kuidas-neid-ara-tunda