9. mail tähistas oma 100. sünnipäeva Viljandi vallas elav Salme Karu – naine, kelle elurõõm, selge mõistus ja krapsakas samm panevad imestusest kulmu kergitama. "Ega ma igale valule ei allu – see on möödaminev ning ea juurde kuuluv," ütleb Salme naerulsui.

Sajand eluaastat on kinkinud talle hulganisti mälestusi, mida ta elavalt ja täpselt meenutada suudab. „Lähen toon tagant toast lapsepõlve perepildi," ütleb ta tugitoolist püsti hüpates. Sellel pildil on Salme ema, isa ja kaheksa last – neli tütart ja neli poega – Salme neist noorim.

Eesti aeg tuleb vanaprouale meelde. Salme meenutas kuidas isa koos vendadega tööl käis, ikka saatmas laul ja vile. "Eesti ajal olid inimesed väga töökad. Me kõik tegime tööd – kergelt ei tulnud midagi."

Salme õppis Türi aiandustehnikumis ning töötas hiljem aiandusagronoomina, kuid elu viis ta kooli, algklasside õpetajaks. "Kui teised ei saanud lapsi lugema, siis Karu Salme sai!" muheleb ta meenutades. Salme töötas ka Kärstna koolis, kus tema abikaasa oli koolidirektor. "Oleme palju kolinud koos mehega – igal pool saime hakkama," ütleb Salme rahulolevalt.

Ta on olnud aktiivne kogu elu: kasvatatud loomi ja toimetanud koduaias, tegelenud näitlemisega, käinud laulupidudel ja isegi solistina esinenud. Ristsõnad, jalutuskäigud, laulmine ja hea toit on ka praegu päeva osa. "Igal hommikul tõusen hümni lauldes," ütleb ta.

"Kui ma 100 sain, siis see ehmatas natuke – et nüüd ongi sada täis, mis edasi saab?" mõtiskleb ta. Aga siis lisab kohe naerdes: "Kiusu pärast elan veel!"

Salme on viienda põlve vaarema – ema kahele lapsele ja vanaema üheksale lapselapsele. Tütar Juta hoolitseb ema eest igapäevaselt. Suviti veedab Salme aega poeg Peetri juures Tõnukülas.

Elu pole olnud kerge, aga kergelt pole ta ka midagi tahtnud. "Olen kogu aeg elanud ausalt ja õigesti – see ongi ehk pikaealisuse saladus," ütleb positiivsel noodil saja-aastane Salme Karu. "Ja peab ikka mõtlema, et homme on parem."

Vallavalitsuse poolt käis Salmele õnne soovimas vallavanem Alar Karu.

Palju tervist Salmele!