Vallavolikogu II kooseisu 32. istungi logi

Volikogu esimees Kaupo Kase 6. aprill 12:13

Volikogu elektroonilise istungi (II kooseisu 32. istung) käigus esitati parandusettepanek mida on vaja hääletada. Et anda kõigile volikogu liikmetele piisavalt aega parandusettepanekuga tutvuda on vajalik anda aeg, et esitada oma seisukoht parandusettepaneku osas.

Käesolevale kirjale on lisatud parandusettepaneku hääletamiseks dokument, mille palume saata digitaalselt allkirjastatult vallavolikogu@viljandivald.ee hiljemalt 08.04.2020 kell 12.00.

Tulenevalt eeltoodud asjaolust annan teada, et pikendan Viljandi Vallavolikogu II kooseisu 32. (elektroonilise) istungi lõppemise aega ja määran uueks volikogu elektroonilise istungi lõppemise ajaks 10.04.2020 kell 17.00.


Volikogu esimees Kaupo Kase 4. aprill 20:52

4. aprillil kell 17.00 lõppes elektroonilise volikogu istungi eelnõude kohta küsimuste esitamise tähtaeg. Laekunud on üks  parandusettepanek, mis tuleb läbi hääletada. Kui kellelgi on veel parandusettepanekuid, siis palun need saata hiljemalt 6. aprilliks kell 11.00 e-posti aadressile vallavolikogu@viljandivald.ee.

Kui kellelgi on soov sõnavõtuks, siis palun see saata samaks tähtajaks.

Täpsemad juhised kuidas tehniliselt toimub parandusettepanekute hääletamine,  saadame 6. aprillil.


Vallavanem Alara Karu Vastused volikogu liikme, Mait Allase küsimustele 3. aprill  15:42

Mait Allas:

Jätk Ene Saarele asendaja leidmise küsimuses. 

Kõikides asutuses, organisatsioonides, ettevõttetes jne, millega olen kokku puutunud on rakendatud loogikat, et kui inimesel on pikalt ette planeeritud oma lahkumine, siis uus inimene asub ca kuu aega enne töötaja lahkumist ametisse, et toimuks sujuv ametiülesannete üleandmine. Täna on olnud aega teemat arutada ca pool aastat, kuid ometi seda tehtud ei ole. 

Tuletan siinkohal vallavanemale meelde, et volikogu nimetab ametisse vallavanema ja määrab vallavalitsuse koosseisu. Seda ei tee koalitsioon. On äärmiselt ebaviisakas volikogu istungil alavääristada opositsiooni saadikuid justkui nende olemasolu ei mängiks mitte mingit rolli. Teie sõnavõtt on solvav. 

Vastus:

   Lugupeetud volikogu liige.

   Avaliku sektori asutuse toimimist ja eriti valitavate ametikohtade täitmist ei saa kindlasti võrrelda kõikide teiste asutuste, organisatsioonide, eraettevõtete, jne toimimisega. Avaliku sektori asutuste tegevus on ära määratud ka eraldi seadusandlusega. Poliitiliste ametikohtade täitmine toimubki toetudes poliitilistele kokkulepetele. Samas on õigus igal volikogu liikmel ja opositsiooni saadikul esitada oma kandidaat vabanenud abivallavanema kohale.

   Sellega, et vallavalitsuse poolt koostatud vastused on volikogu liikmele solvavad, on küll raske nõustuda, sest vallavalitsus on püüdnud kogu aeg viisakalt ja mitte pahatahtlikult vastata küsimustele ning pidada kinni üksteisest lugupidavast poliitilisest käitumiskultuurist.

  Kui vastused tundusid isiklikult volikogu liikmele solvavad, siis vabandan kogu vallavalitsuse nimel.

 

Päevakorrapunkt 9 

Minu eelnevalt pakutud sõnastus ütleb oma sisult kaht asja: esiteks seda, et riigis peab olema eriolukord ja teiseks seda, et laps ei kasuta lasteasutust. Kas vallavalitsus (vallavanem) suudab välja tuua mõne eriolukorra, kus laps ei kasuta lasteasutust ja vallavalitsuse arvates on igati mõistlik ka siis küsida kohatasu? Ma kardan, et sellist olukorda ei ole. Kui laps ei saa kasutada lasteasutust temast mitte sõltuvatel põhjustel, siis ei ole ka õiglane tema eest raha küsida. Hea vallavalitsus, ma saan aru, et te soovite võimalikult palju ise otsustada ja mõne liikme arvates oleks üldse valda mugavam juhtida, kui volikogu üldse ei oleks, kuid demokraatlikus riigis nii ei toimita. Hoiame kinni võimude lahususe põhimõttest. Volikogu loob ruumi, kus valitsus peab tegutsema. 

Muudatusettepanek

Sõnastada eelnõu punkt järgmiselt: 

" Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra ajal on lapsevanemad vabastatud koolieelsetes lasteasutustes lapsevanema poolt kaetava osa tasumisest, kui laps/lapsed ei kasuta koolieelset lasteasutust. Vabastamise korraldab  Viljandi Vallavalitsus."  

Vastus:

Lugupeetud volikogu liige.

Vallavalitsus ei esitanud kõnealust eelnõud sellises sõnastuses seetõttu, et saada võimalikult palju otsustusõigust vallavalitsusele vaid võimalikult parimal viisil reguleerida eriolukorra jaoks tegutsemisvariante, kuna eriolukorras võib olla vajalik teha aegkriitilisi otsuseid.

Loomulikult ei ole võimalik kõiki ettetulevaid olukordi eriolukorras ette näha ja seetõttu tegigi vallavalitsus sellise sõnastusega eelnõu, mis annab vallavalitsusele võimaluse vastavalt olukorrale tegutseda.

Küsimus ei olegi selles, et vallavalitsus sooviks lapsevanematelt võtta osalustasu kui laps ei saa kasutada lasteaeda temast sõltumatul põhjusel. Pigem näeme võimaliku alternatiivina osalustasust vabastamisel olukorda kui nt eesliinil töötava vanema laps peab olema eriolukorra ajal lasteaias. Vallavalitsuse poolne sõnastus annaks vajadusel vallavalitsusele võimaluse ka sellise lapsevanema vabastamist osalustasust.

 

Päevakorrapunkt 12

Ene Saar on läbi kolmekümne aasta teinud tublit tööd omavalitsusjuhina. Selle märgiks on teda premeeritud Viljandi valla aukodaniku tiitliga. Kriisiajal ei näe ma ressurssi, et maksta 2500 eurot hüvitist tehtud töö eest. Lasteaiad ja koolid peavad loobuma hädavajalikust inventarist ja remonttöödest, kuid abivallavanemale hüvitiseks meil raha jagub. See ei ole õiglane. Ärme unusta, et aukodaniku tiitliga kaasneb rahaline preemia ning samuti saab Ene kasutamata jäänud puhkusepäevade eest hüvitist. Need kaks summat kokku peaksid olema piisavad. 

Miks soovib vallavalitsus Ene Saart tunnustada vaid sotsiaalvaldkonna arendamise eest.? Kas tema panus haridusvaldkonna arendamisse on olnud väike? 

Vastus:

Lugupeetud volikogu liige.

Ene Saar on aastaid töötanud avalikus sektoris ja suure aja sellest omavalitsusjuhina (Paistu vallavanem, Viljandi vallavanem) väga tublilt ning tema panust on ära märgitud üleriiklike autasude ja valla aukodaniku tiitliga.  See, et vald on eriolukorra ajal investeeringud, jooksvad kulutused ja muud valla kulud peatanud ning jälgib majandusliku situatsiooni käitumist, on ajutine. Aja möödudes lastakse piirangud vabaks.  Kas see toimub ühe kuu või poole aasta pärast, seda näitab aeg. Samas inimene läheb pensionile üks kord elu jooksul ja sel hetkel tema suhtes üles näidata viisakust ja austust ei ole kunagi liiast.

 

  Otsus kas ja millises ulatuses maksta hüvitist abivallavanemale Ene Saarele ametist lahkumisel, on täielikult volikogu pädevuses.  

 

Mait Allas 3. aprill 15:46

Tänan selle pika ning asjaliku vastuse eest. Rõõm on näha, et jagame samu seisukohti ja eesmärk on ühine. Sellest johtuvalt ja heast usut võtan oma muudatusettepaneku päevakorra esimese punkti osas tagasi. 

 

Volikogu esimehe Kaupo Kase vatus Mait Allasele tehnilisele küsimusele 3. aprill 12:49

Täiesti õige on väide, et Viljandi Vallavolikogu töökord sätestab, et kutse ja materjalid tehakse volinikele kättesaadavaks 4 päeva enne volikogu istungit.

Käesoleval juhul volikogu istungi materjale välja saates oli eesmärk, et volinikel oleks võimalik volikogu materjalidega tutvuda ja esitada küsimusi kuni 03.04.2020 kell 17.00, seega 4 päeva alates teate saatmisest. Töö käigus pikendasime selle tähtaja 04.03.2020 kell 17.00. Arvestasime asjaoluga, et volikogu istung algabki formaalselt vastaval tähtajal.
Samas oli võimalus esitada küsimusi ka varem ja nendele ka vastuseid anda, mis minu arvates on hea, sest nii on võimalik pisut kiirendada niigi aeglast menetlusprotsessi.

Nõustun täielikult, et ka eriolukorra ajal kehtivad nii volikogu töökord kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Eesmärk ei ole mööda vaadata nimetatud sätetest. Ka kriisiolukorras on oluline jälgida, et kõik tavaolukorras tagatud õigused oleks praegu tagatud. Pean siin silmas tavapärasel volikogu istungil viibimisel volikogu liikmetel olevad õigused – esitada küsimusi, ettepanekuid, võtta sõna, hääletada. Kõnealuse volikogu istungi läbiviimisel on väga oluline, et kõik need õigused oleksid tagatud. Seepärast ka mitme päeva pikkune periood esitamaks küsimusi, ettepanekuid, sõnavõtte. Kõikide nendega arvestatakse.
Eesmärk ei ole seadusesätetest mööda vaadata, vaid kõiki nõudeid võimalikult täites, olemasolevas keerulises situatsioonis, volikogu istung läbi viia.
Isiklikult olen arvamusel, et olukorda, kus kõik inimesed on füüsiliselt ühes ruumis, toimub arutelu, vaidlus ja hääletamine, ei ole võimalik 100% üle tõsta elektroonilisse keskkonda.

Samas möönan, et käesolev olukord on siiski sedavõrd eriline, et ei osanud volikogu istungit planeerides ja ei oska ka praegu kõiki ettetulevaid olukordi ette näha. Näiteks ei osanud tõesti arvata, et volinikud saadavad enne küsimuste esitamise tähtaega juba oma seisukohad eelnõude osas, mida ma ei pea õigeks. Olen kõigi nelja volikogu liikmega, kes on  isiklikult rääkinud ja nad saadavad pärast arutelusid uue seisukoha.

Samuti nõustun, et praegune volikogu läbiviimise vorm ei ole kõige parem ja optimaalsem. Näen võimalust kasutada volikogu istungi läbi viimisel „Microsoft Teams-i", mis võimaldab video koosolekuid. Vallavalitsus on selle süsteemi juba kasutusse võtnud. Täpsemad suunised, kuidas volikogu liige saab seda lahendust oma arvutis kasutada, saadame mõne aja pärast. Kindlasti teeme testistungi, saamaks teada volikogu liikmete tehnoloogilise-ja digivõimekuse.

Minu kommentaar Sinu muudatusettepanekule päevakorra punkti nr 1 osas

Arvan, et ei ole mõistlik eriolukorras volikogu elektroonilist koosolekut kirjutada otseselt tehnoloogiatega lukku (kasutades selleks e-maile või audiovisuaalseid lahendusi).
Olukorrad on erinevad ja viimase kolme nädala videokoosolekute praktika on näidanud, et tavaline telefon on lõpus see kõige parem. Näide elust enesest: toimus videokoosolek kümne inimesega, mingil hetkel kadusid liinilt kaks inimest. Lõpuks helistasime ja saime teada, et ühel inimesel sai laptopi aku tühjaks ja ta ei suutnud kuidagi toitejuhet leida. Teisel inimesel sai mobiilse andmeside limiit lihtsalt otsa. Telefoni ühendused toimisid ja saime teha koosoleku kus osad olid Teamsis ja kaks osalejat tavatelefoniga kuulasid kahe erineva koosoleku osaleja arvuti vahendusel koosolekul toimuvat ja said ka sõna sekka öelda. Ka tavalise telefoniga saab konverents kõne korraldada, mis on sisult sama, kui Skype koosolekul ei ole osalejatel kaamera sisse lülitatud või puudub see üldse.

Mis puutub Volikogu istungi läbiviimist eriolukorras, siis kõik Sinu poolt viidatud põhimõtted on kirjas meie volikogu töökorras ja töökorrast me peame juhinduma.

 

Mait Allas küsimused 2. aprill 21:43

Tehnilise küsimuse jätk.
Kuna volikogu esimees ei vastanud mu küsimusele, siis täpsustan ja selgitan oma küsimust veelkord. Viljandi Vallavolikogu töökord sätestab, et kutse ja materjalid tehakse volinikele kättesaadavaks 4 päeva enne volikogu istungit. Sama ütleb ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Hetkel määrati volikogu istungi alguseks 30. märts ja 30. märtsil saadeti ka kutse. See ei ole mitte kuidagi neli päeva ette. Toonitan, et ka eriolukorra ajal kehtivad nii volikogu töökord kui ka kohaliku omavalitsus seadus ja nendest mööda vaatamine on kohatu. Tehtud on jäme protseduuriline rikkumine. Küsisin selgitust ka õiguskantslerilt. Tema seisukoht on järgmine " KOKS § 43 lg 3: kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit. Selle menetlusnõude mõte on, et volikogu liikmed saaksid volikogu istungiks piisavalt põhjalikult ette valmistuda. Eriolukorras pole küll kõiki tavapäraseid protseduurireegleid alati mõistlik täht-tähelt järgida (vt riigikohtunik Ivo Pilving (https://www.err.ee/107.../riigikohtunik-pilving-viirustorje-, hinnale-jouab-millalgi-katte-pohiseaduslik-lagi), kuid kõnealuse menetlusnõude järgimine ei tohiks ka praeguses olukorras muutuda pelgaks formaalsuseks. "
Miks on volikogu kokku kutsutud seadusega mitte kooskõlaliselt?

Samuti soovin toonitada, et praegune volikogu läbiviimise vorm on äärmiselt ebapraktiline ja kohmakas. Näiteks ei toimu meil mitte ühtegi eelnõu ettekannet, kus eelnõu koostaja annaks meile selgitusi eelnõu kohta. Siit ka ettepanek korraldada volikogusid istungeid videosilla vahendusel kuni eriolukorra lõppemiseni, nagu seda teevad paljud teised omavalitsused üle-eesti.

Jätk Ene Saarele asendaja leidmise küsimuses.
Kõikides asutuses, organisatsioonides, ettevõttetes jne, millega olen kokku puutunud on rakendatud loogikat, et kui inimesel on pikalt ette planeeritud oma lahkumine, siis uus inimene asub ca kuu aega enne töötaja lahkumist ametisse, et toimuks sujuv ametiülesannete üleandmine. Täna on olnud aega teemat arutada ca pool aastat, kuid ometi seda tehtud ei ole.
Tuletan siinkohal vallavanemale meelde, et volikogu nimetab ametisse vallavanema ja määrab vallavalitsuse koosseisu. Seda ei tee koalitsioon. On äärmiselt ebaviisakas volikogu istungil alavääristada opositsiooni saadikuid justkui nende olemasolu ei mängiks mitte mingit rolli. Teie sõnavõtt on solvav.

Päevakorrapunkt 1
Välja pakutud sõnastus on kehv ja pealiskaudne. Näiteks, mida tähendab sulgudes telefon? Kas see peaks tähendama sõnumi istungit? Kas see peaks tähendama, et e-meile võib telefoni teel saata? Või tähendab see kõne teel toimuvat istungit? (Retoorilised küsimused, vastust ei oota). On ilmselge, et volikogu ei hakka mitte kunagi tegema telefoni istungeid, see ei ole mõeldav, sest selliselt ei ole tagatud istungi põhiülesanded- diskussiooni loomine, arutelu, muudatusettepanekud ja hääletused.

Muudatusettepanek
Sõnastada eelnõu järgmiselt: " Volikogul on õigus Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra ajal viia volikogu istung läbi elektrooniliselt kasutades selleks e-maile või audiovisuaalseid lahendusi. Volikogu istung peab jääma oma vormilt samaks ning kehtivad kõik volinike õigused nagu tavaolukorras."

Minu muudatusettepaneku mõte on ka see, et volikogu istungit ei saa pidada selliselt, et osad volinikud küsivad küsimusi, kuid teised juba hääletavad. Minu seisukohta toetab ka Ülle Madise " Hr Mait Allas, Teie kirjeldatud juhul pole muud nõu, kui paluda istungit juhtida nii, et esmalt küsimused, muudatusettepanekud ja arutelu ja siis hääletus. "

Päevakorrapunkt 9
Minu eelnevalt pakutud sõnastus ütleb oma sisult kaht asja: esiteks seda, et riigis peab olema eriolukord ja teiseks seda, et laps ei kasuta lasteasutust. Kas vallavalitsus (vallavanem) suudab välja tuua mõne eriolukorra, kus laps ei kasuta lasteasutust ja vallavalitsuse arvates on igati mõistlik ka siis küsida kohatasu? Ma kardan, et sellist olukorda ei ole. Kui laps ei saa kasutada lasteasutust temast mitte sõltuvatel põhjustel, siis ei ole ka õiglane tema eest raha küsida. Hea vallavalitsus, ma saan aru, et te soovite võimalikult palju ise otsustada ja mõne liikme arvates oleks üldse valda mugavam juhtida, kui volikogu üldse ei oleks, kuid demokraatlikus riigis nii ei toimita. Hoiame kinni võimude lahususe põhimõttest. Volikogu loob ruumi, kus valitsus peab tegutsema.

Muudatusettepanek
Sõnastada eelnõu punkt järgmiselt:
" Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra ajal on lapsevanemad vabastatud koolieelsetes lasteasutustes lapsevanema poolt kaetava osa tasumisest, kui laps/lapsed ei kasuta koolieelset lasteasutust. Vabastamise korraldab  Viljandi Vallavalitsus." 

Päevakorrapunkt 12
Ene Saar on läbi kolmekümne aasta teinud tublit tööd omavalitsusjuhina. Selle märgiks on teda premeeritud Viljandi valla aukodaniku tiitliga. Kriisiajal ei näe ma ressurssi, et maksta 2500 eurot hüvitist tehtud töö eest. Lasteaiad ja koolid peavad loobuma hädavajalikust inventaarist ja remonttöödest, kuid abivallavanemale hüvitiseks meil raha jagub. See ei ole õiglane. Ärme unusta, et aukodaniku tiitliga kaasneb rahaline preemia ning samuti saab Ene kasutamata jäänud puhkusepäevade eest hüvitist. Need kaks summat kokku peaksid olema piisavad.
Miks soovib vallavalitsus Ene Saart tunnustada vaid sotsiaalvaldkonna arendamise eest.? Kas tema panus haridusvaldkonna arendamisse on olnud väike? 

 

Vallavanem Alar Karu vastused Valmar Haava Küsimustele 2. aprill 13:50

Punkt 11 

Kas meil ikka on vaja kahte abivallavanemat või suudaks Ene töö ära jaotada juhtivate spetsialistide vahel? 

Vastus:

Tänases eriolukorra tingimustes pole otsitud uut abivallavanema kandidaati. Usun, et pärast eriolukorra lõppemist riigis, koalitsioon ühiselt arutab ja otsustab, kuidas oleks õigem edasi tegutseda.

Punkt 12

Otsuse punkt 3
Meil on olnud varasemalt ka juttu, et inimestele ei lähe korda alati rahaline tunnustus, miks me siis peaksime maksama lisaks palgale rahalist hüvitist tehtud töö eest? Ma usun, et Ene on teinud suurepärast tööd, asju edasi arendanud ja selle eest sügav kummardus talle, kuid kas rahaline hüvitis on vajalik?

Vastus:

Vallavalitsus on järginud teenistujate vanaduspensionile jäädes volikogu poolt vastu võetud palgajuhendit: Viljandi Vallavolikogu 20.12.2017 määruse nr 6 „Viljandi Vallavalitsuse ametiasutuse palgajuhend" § 12 lõike 3 alusel  makstakse teenistuja teenistusest lahkumisel vanaduspensionile jäämise tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kuni kolme kuu põhipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutuses vähemalt viis viimast aastat.
Abivallavanema puhul ei saa otse seda rakendada kuna valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud (KOKS § 49 lg 42 ).
Otsus kas ja millises ulatuses maksta hüvitist abivallavanemale Ene Saarele ametist lahkumisel, on täielikult volikogu pädevuses. 
Inimlik ja viisakas on märgata ja austust avaldada igas asutuses ja töökollektiivis oma töökarjääri lõppu jõudnud tublisid, südamest panustanud töötajaid ja neile ka rahalise hüvitisega sellest märku andes.

 

Valmar Haava küsimused 2. aprill 07:03

Punkt 11 

Kas meil ikka on vaja kahte abivallavanemat või suudaks Ene töö ära jaotada juhtivate spetsialistide vahel? 

Punkt 12

Otsuse punkt 3
Meil on olnud varasemalt ka juttu, et inimestele ei lähe korda alati rahaline tunnustus, miks me siis peaksime maksama lisaks palgale rahalist hüvitist tehtud töö eest?
Ma usun, et Ene on teinud suurepärast tööd, asju edasi arendanud ja selle eest sügav kummardus talle, kuid kas rahaline hüvitis on vajalik? Minu arust peaks olema juba piisavalt suur tunnustus ja hüvitis selle suurepärase töö eest veebruaris antud valla kõrgeim ,, Viljandi valla Aukodanik" tunnustus.

 

Vallavanem Alar Karu vastused Mait Allase küsimustele 1. aprill  15:24

Päevakorrapunkt 9
Küsimus:
Miks vallavalitsus ei soovi punkti sõnastada järgmiselt: " Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra ajal on lapsevanemad vabastatud koolieelsetes lasteasutustes lapsevanema poolt kaetava osa tasumisest, kui laps/lapsed ei kasuta koolieelset lasteasutust. Vabastamise korraldab  Viljandi Vallavalitsus." Ehk miks ei võiks juba volikogu määratleda, et teenuse eest ei pea selle mitte kasutamisel tasuma ja vallavalitsusele jääb vaid täidesaatva võimu ülesanne nii nagu võimude lahususe printsiip seda eeldab. 

Vastus:
Vallavalitsus otsustas esitada käesoleva sõnastuse variandi tulenevalt asjaolust, et kuna eriolukorras on vajalik teha otsuseid võimalikult ruttu ja paindlikult, siis on mõistlik anda sellise otsuse tegemiseks volitus vallavalitsusele, et tagada võimalus erinevateks otsustusteks.

Vallasekretär suhtles kõnealuses küsimuses rahandusministeeriumiga kes eriolukorras tegeleb muuhulgas ka kohalike omavalitsuse nõustamise ja abistamisega, seoses vajalike õigusaktide täitmise ja seaduspärasuse tagamisega. Rahandusministeeriumis toetati samuti võimalust, et vastav volitus antakse vallavalitsusele.

Käesoleval ajal on eriolukord väljakuulutatud seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga. Samas sätestab hädaolukorra seadus, et Vabariigi Valitsus võib eriolukorra välja kuulutada erinevatel põhjustel - loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks.

Sellega seoses võivad ka kõnealuses asjas vallavalitsuse poolt vastuvõetavad otsused olla erinevad – alati ei ole võib-olla mõistlik kohe kõiki lapsevanemaid vabastada lapsevanema poolt kaetava osa maksmisest vaid on asjakohane lahendada see kuigivõrd teisiti.

Päevakorrapunkt 12
Küsimus:

Ene Saare pensionile jäämine oli vallavalitsusele teada hiljemalt eelmise aasta august/september, millal minule teadaolevalt abivallavanem sellest ka endale alluvaid ametnikke teavitas. Sellest on möödas kuus kuud. See on piisavalt pikk periood, et leida uus abivallavanem. Miks ei ole vallavanem tulnud toime uue abivallavanema leidmisega? 

Vastus:
Juhtimispraktikas on töötajast lugupidav käitumine selline, et seni kuni töötaja töölt lahkumise avaldus pole realiseerunud, siis uue töötaja konkurssi – otsimist välja ei kuulutata. Seda põhjusel, et tublile töötajale saaks veel anda võimaluse lahkumisavalduse tagasivõtmiseks juhul, kui olukorrad – põhjused töölt lahkumiseks muutuvad enne reaalselt soovitud töölt lahkumise kuupäeva

Küsimus:
Kes võtab seniks üle Ene Saare kohustused ning kas vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond tuleb kasvava töökoormusega toime? 

Vastus:
Abivallavanema koht jääb täitmata seniks, kuni ei otsustata teisiti. Abivallavanema koha täitmine on koalitsiooni lepingu järgi erakonna Isamaa liikmete otsustada.

Haridus- ja kultuurinõunik Maive Feldmanni arvamus:
Haridus- ja kultuurivaldkonnas on täna ametis haridus- ja kultuurinõunik (valdkonna juht), haridusspetsialist, kultuuri- ja noorsootöö spetsialist, spordispetsialist ning osalise koormusega Kolga-Jaani piirkonna spordikorraldaja. Valdkonna vastutusalas on neli alavaldkonda (haridus, kultuur, noorsootöö, sport) koos 48 hallatava asutusega. Koostöös abivallavanem Ene Saarega on meil juba eelnevalt töökorraldus ja temalt üle tulevad teemad läbi arutatud. Saan öelda, et valdkond on valmis hakkama saama ning valdkonnasisene teemadega tegelemise pädevus on olemas. Lisaks on meil kitsaskohtade ilmnemisel alati võimalus olukorda parendavate muudatuste tegemiseks koostöös vallavanema ja vallavalitsusega.

Sotsiaalnõuniku Irma Väre arvamus: 
 
Üllataval kombel on kasvanud esialgu vaid sotsiaalnõuniku ja hoolekande koordinaatori töökoormus, et eriolukorra tingimustes ette valmistada erinevad võimalused inimeste abistamiseks: toidu ja ravimite kojuviimine, karantiinipindade leidmine, juhendite väljatöötamine ja oma valdkonna töötajatega kokku leppimine tegutsemises. Tegelikult võib öelda, et praktiliselt kogu muu valdkonna tegevus seisab ja tegeleme vaid eriolukorra tingimustes uute teenuste väljatöötamise ning tutvustamisega spetsialistidele/koduhooldustöötajatele. Vallakodanikke on teavitatud läbi infolehe, mis jõudis 18.03 kõigisse valla 6300 postkasti (eeldan seega, et ka kõigi eakateni, kes ei kasuta sotsiaalmeediat ja oleksid muidu infosulus), millistel numbritel abi saamiseks helistada. Samuti palusime infolehes tavapäraste teenuste ja toetuste taotlemist vajadusel edasi lükata, kui see on võimalik. Sotsiaaltöö spetsialistid proovivad hetkel samuti vähendada kodukülastuste arvu, et nakkuseohtu võimalikult vähe laiali kanda. Kellel aga teenuse/toetusega oodata ei ole võimalik, siis vajadusel ikka suhtleme telefoni teel, hindame kodus või telefoni teel (kontrollides perearstilt abivajava isiku toimetulekuraskuste vastavust) jne. Vajadusel määrame hooldaja, osutame koduteenust või paigutame hooldekodusse. Enamus toimetulekutoetuse saajaid on õnneks võimelised oma avaldusi saatma e-maili teel. Telefoninõustamine on praegu põhiline.

Kuna väga paljud inimesed hetkel tavapärase sagedusega ei pöördu, jõuame teha valdkonna tavalist tööd kui ka valmistuda „koroonateenuste" väljatöötamiseks.

Koduhooldustöötajad (4) on valmisolekus tellimuse peale viima abivajajatele koju toitu ja ravimeid. Neile on tellitud makseterminalid st et nad saavad operatiivselt aidata inimesel tasuda nii sularahas kui kaardiga. Sõlmitud on koostöölepingud Viljandi Tarbijate Ühistuga, kes piirkonna poodide kaudu väljastab meile vajadusel inimese tellimuse. Sama koostöökokkulepe on sõlmitud Viljandi Vana-Apteegiga (Centrumi ja Mustla apteek) ja proviisorapteegiga Nordic Pharmacy (Kolga-Jaani ja Põltsamaa apteek), kes väljastavad jällegi sotsiaaltöö spetsialisti vahendusel inimesele apteegikauba, arveldavad vallaga. Kauba viivad kohale koduhooldustöötajad. Vajadusel saadame valdkonna siseselt töötajaid appi, kui kojukanne väga massiliseks muutub. Kui apteegikaupa Viljandimaal inimesed naljalt koju tellida ei saa, siis õnneks on eraettevõtted juba alustanud maakonna piires toidukaupade ja piirkonniti sooja toidu kojuvedu. Sellised võimalused on sotsiaalvaldkonna tegelikuks abistajaks, sest väheneb ilmselt valla poolt toidu kojukande vajaduse miinimumini. Kuna pakiautomaate kõik inimesed ei külasta (nt eakad), siis ilmselt on vajalik mingil hetkel abistada inimesi apteegikauba kättesaamisel. Kuna apteegid ja VTÜ arveldavad vaid vallaga, siis saame tänu makseterminalidele ka tasu kauba eest kätte, olles maksevõimaluste pakkumisel paindlikud. Ametnikke ja koduhooldustöötajaid on õpetatud ja juhendatud isikukaitsevahendite kasutamisel. Valdkond tellib vahendeid järjest juurde ja osaleb riigihangetes, kuid alati ei tule kohale terve tellitud kogus, vaid osa sellest. Läbi hangete on saanud desinfitseerimisvahendeid ka koolid/raamatukogud/LA/rahvamajad/sotsiaalmajad jne.

Hooldekodud on kinni ja riigi poolt on õnneks tulnud mitmeid juhendeid, kuidas desinfitseerida, kuidas käituda Covid-19 kahtluse korral jne. Iga päev tuleb uut infot. Minule teadaolevalt on vallal sõlmimisel leping Pesueksperdiga, kes tellimisel tuleb ja desinfitseerib suuremaid pindasid valla hoonetes. Aga muidugi puudub igal pool piisav varu isikukaitsevahendeid ja deoaineid. Aga veel saame hakkama, tellime vahendeid igalt poolt juurde, kust võimalik.

Kuna hooldekodudesse uute klientide paigutamine ei ole enam Terviseameti vaatest rangelt soovitatav, siis püüame haiglast/kodust hooldusteenusele suunduvate inimeste jaoks kohandada endised Kolga-Jaani Hooldekodu ruumid, mis asusid lasteaia hoones. Võimalik on kaks tiiba täielikult teineteisest isoleerida, mõlemal tiival on ka eraldi väljapääsud. Nii saame pakkuda hooldusteenust ka nendele, kes teenust vajavad (kodus mingil juhul hakkama ei saa), kuid keda pole lubatud olemasiolevatesse hooldekodudesse enam teenusele saata. Õnneks on olemas suurem osa mööblit, osa laenatakse teistest meie valla hooldekodudest juurde. Ka nemad vajavad lisaks isikukaitsevahendeid ja desinfitseerimisvahendeid, aga ehk saame ka selle poolega hakkama. Heaks näiteks võib lugeda valdkondade vahelist koostööd, kus Kolga-Jaani LA saab 4 töötajat anda vajadusel meie ajutisse hooldekodusse appi, hooldajateks, sest kõige suurem puudus ongi just tööjõust. Hooldekodu teeb neile kiire väljaõppe ja juhendab kogu aeg kõrvalt.

Karantiinipindasid saame hetkel pakkuda üle valla, kokkulepped on olemas, kuhu vajadusel inimesi paigutada. Samuti on tehtud üleskutse vabatahtlike kaasamiseks, millega tegeleb haridus- ja kultuurivaldkonnast spordispetsialist Kevin Paavo, mis on jällegi hea näide koostööst valdkondande vahel.

 Kokkuvõtvalt, midagi juhtub kogu aeg, orienteerume kiirelt ümber. Oleme igaks juhuks valmistunud raskustega silmitsi seismiseks, kuid ikkagi veel loodan, et ehk kõige halvemini siiski ei lähe.

Usun, et peale abivallavanema pensionile suundumist, saab sotsiaalvaldkond meile pandud kohustustega hakkama. Ja kui ei saa, siis oleme valmis küsima abi, muutma töökorraldust vms. Tänasel päeval on meie sotsiaaltöötajad professionaalsed, asjalikud ja paindlikud, mis ühtlasi peaks tagama sotsiaalvaldkonna töö toimimise.

 

Volikogu esimehe Kaupo Kase vastus Rait Märtini tehnilisele küsimusele 1. aprill 11:39

  1. Kui eelnõule tuleb parandusettepanek, siis tuleb parandusettepanek töökorra järgi hääletusele panna. Hääletus toimuks tehniliselt nii, et volikogu liige saadab allkirjastatult oma arvamuse parandusettepaneku kohta (arvatavasti koostame eraldi dokumendi, milles volikogu liige märgib oma seisukoha parandusettepaneku osas ja allkirjastab selle ja saadab e-posti aadressile vallavolikogu@viljandivald.ee).
  2. Kui parandusettepanek leiab toetuse, siis muutub eelnõu tekst  ja kõik kes on ennem parandusettepanekut oma seisukoha eelnõude osas esitanud, peavad saatma uuesti allkirjastatud  seisukoha. Soovitan mitte ennem oma seisukoht saata, kui küsimuste ja vastuste voor on lõppenud.
  3. Kui keegi on juba oma seisukoha eelnõude osas esitanud, aga istungi käigus otsus muutub, saab volikogu liige saata oma allkirjastatud uue seisukoha eelnõude osas hiljemalt 06.04.2020 kell 17.00 e-posti aadressile vallavolikogu@viljandivald.ee.

Loodan et sai selgemaks.
 

Rait Märtin tehniline küsimus 1. aprill kell 11:02

Täna ma esitame küsimusi ning hääletame eelnõude poolt samal ajal. Olukord on tõesti keeruline, kuid aksepteerime.
Mina näiteks juba andsin oma nõusoleku eelnõudeldele. Nüüd selgub, et me saame ka eelnõusid jooksvalt muuta. Kas see tähendab siis, et kui muudatus/parandusettepanek tuleb siis a) ma saan oma nõusolekut muuta? b) ma pean uuesti oma nõusoleku andma?
Väga keeruline. Palun selgitust.
 

Volikogu esimehe Kaupo Kase vastus Loit Kivistikule 1. aprill  10:43

Head volikogu liikmed!
Ongi keeruline ja püüame kohaneda. See ei tähenda seda, et me unustame põhimõtted, mida istungisaalis järgime.
Kui kellelgi on eelnõude osas parandusettepanekuid, siis tehke seda!

Välja kuulutatud volikogu istungi tingisid aegkriitilised eelnõud, mis vajavad otsustamist.
 

Loit Kivistik 1. aprill 09:32

Tere lugupeetud volikoguliikmed ja eeskätt volikogu esimees.

Ma saan aru, et tegemist on riikliku eriolukorraga ja seeläbi oleme olukorras, kus peame volikoguistungeid pidada elektrooniliselt ja volikoguliikmed saavad ka elektroonilisi kanaleid kasutades oma arvamust avaldada, kuid meil on volikogu poolt ellukutsutud ka alalised komisjonid, kes on seni saanud ka volikogu teemadel kaasa rääkida ja oma seisukoha kujundada. Nii mõnigi eelnõu on komisjoni istungil saanud parandatud ja täiendatud. Täna näen aga olukorda, kus komisjonidele ei jäeta istungite pidamiseks üldse aega. Juba tulevad volikogu liikmete poolthääled, aga komisjoni seisukoht??????????

Kaupo, küsimus sinule, kuidas toimida? Mina näen, et sedasi nagu praegu teeme ei ole korrektne. Mis parandusettepanekuid me enam teeme, kui osad liikmed on oma sisimas juba lõpphääletusel osalenud.

Viljandi valla volikogu sai endale kummitempli rolli ja staatuse!

Kas saan õigesti olukorrast aru?
 

 

Volikogu esimehe Kaupo Kase vastus Mait Allase tehnilisele küsimusele 1. aprill 10:40



Tulenevalt  asjaolust,  et  saatsime  teate  pärast  kella  17.00 ja  küsimuste  esitamise  tähtaeg  on hiljemalt 03.04.2020 kell 17.00, võib tekkida arusaam, et vallavolikogu istungi toimumisest oleks ette teatatud vähem kui mitte vähemalt 4 päeva. Eriolukorras soovime samuti järgida ettenähtud aegasid ja seetõttu pikendame vallavolikogu liikmetele küsimuste esitamise tähtaega ja palume küsimused  eelnõude osas saata  hiljemalt 04.04.2020 kell  17.00  e-posti  aadressile vallavolikogu@viljandivald.ee. Küsimustele vastatakse jooksvalt, vastused saadetakse teadmiseks kõigile vallavolikogu liikmetele e-posti teel.

 


Mait Allas 31. märts kell 23:04

Tehniline küsimus. 

Volikogu päevakord sätestab, et volinikke informeeritakse volikogu istungi toimumisest vähemalt 4 päeva ette. Mind teavitati volikogu toimumisest samal päeval. Volikogu esimehe poolt saadetud kutse on allkirjastatud veidi enne kella viit õhtul. Seega saab väita, et volikogu kokkukutsumine toimus peale volikogu istungi avamist. Kutses on märgitud, et istung kestab 30.03-06.04 kell 17.00-ni. Volikogu istung algas seega 00.01 30.03.2020. Mõistan, et tegemist on eriolukorraga, kuid volikogu töökord kehtib ka eriolukorra ajal ja sellest tuleb kinni pidada. 

Päevakorrapunkt 9

Miks vallavalitsus ei soovi punkti sõnastada järgmiselt: " Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra ajal on lapsevanemad vabastatud koolieelsetes lasteasutustes lapsevanema poolt kaetava osa tasumisest, kui laps/lapsed ei kasuta koolieelset lasteasutust. Vabastamise korraldab  Viljandi Vallavalitsus." Ehk miks ei võiks juba volikogu määratleda, et teenuse eest ei pea selle mitte kasutamisel tasuma ja vallavalitsusele jääb vaid täidesaatva võimu ülesanne nii nagu võimude lahususe printsiip seda eeldab. 

Päevakorrapunkt 12 

Ene Saare pensionile jäämine oli vallavalitsusele teada hiljemalt eelmise aasta august/september, millal minule teadaolevalt abivallavanem sellest ka endale alluvaid ametnikke teavitas. Sellest on möödas kuus kuud. See on piisavalt pikk periood, et leida uus abivallavanem. Miks ei ole vallavanem tulnud toime uue abivallavanema leidmisega? 

Kes võtab seniks üle Ene Saare kohustused ning kas vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond tuleb kasvava töökoormusega toime?

Viljandi Vallavolikogu II kooseisu XXXII istung toimub elektrooniliselt ajavahemikul 30.03.2020 kuni 06.04.2020 kella 17.00-ni.

6.04.20

Viljandi Vallavolikogu II kooseisu XXXII istung toimub elektrooniliselt ajavahemikul 30.03.2020 kuni 06.04.2020 kella 17.00-ni.

Vabariigi Valitsus otsustas 12. märtsil korraldusega nr 76 kuulutada riigis välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ja keelas alates 13. märtsist 2020 kõik avalikud kogunemised kuni 1. maini 2020.

Kuna kehtestatud eriolukorra eesmärk on elanikkonna tervise kaitse, on Rahandusministeeriumi poolt KOV-dele antud selgituste kohaselt kohalikel omavalitsustel võimalus rakendada volikogu, valitsuse ja komisjonide istungite pidamisel elektroonilisi töövorme, et vältida inimeste füüsilisi kogunemisi.

Rahandusministeerium sedastab KOV-dele, et volikogu istungite läbiviimise täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga (KOKS § 44 lõike 1 kolmas lause) ja isegi kui volikogu töökorras ei ole ette nähtud võimalust volikogu istungeid elektrooniliselt läbi viia, kuid kui riigis kehtestatud eriolukord või jooksvad olulised KOV küsimused tingivad volikogu istungite läbiviimise, siis erandkorras saab volikogu istungi elektrooniliselt pidada ka ilma vastava volikogu töökorrast tuleneva volituseta.

Hooligem teineteise tervisest ja viime vallavolikogu istungi läbi elektrooniliselt.

Päevakord

 Jrk

 Teemad

Küsimustele vastajad

  1.

 

Viljandi Vallavolikogu 31.01.2018 määruse nr 12 „Viljandi Vallavolikogu töökord" muutmine

Kaupo Kase

  2.

Kinnisvara tasuta omandamine (Saarepeedi küla, Kõnnu)

Alar Karu

Rein Anton

  3.

Eratee avalikuks kasutamiseks määramine ja Viljandi valla avalike teede nimekirja lisamine (Vardi küla, Metsavahi tee)

Alar Karu

Rein Anton

  4.

Vallavara võõrandamine (Taganurga küla, Garaazi kinnistu)

Alar Karu

Rein Anton

  5.

Hoonestusõigusega koormatud kinnistu asukohaga Ristiku tn 12, Viiratsi alevik võõrandamine

Alar Karu

Rein Anton

  6.

Nõusoleku andmine Viiratsi alevikus Heina tn 40 asuvale hoonestusõigusega koormatud kinnistule kasutusloa väljastamise tähtaja pikendamiseks ning hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks

Alar Karu

Rein Anton

  7.

Nõusoleku andmine Mäeltkülas Energia tee 1 kinnistule seatud hoonestusõiguse 1/2 kaasomandi võõrandamiseks

Alar Karu

Rein Anton

  8.

Hoonestusõigusega koormatud kinnistu asukohaga Niidu tn 9, Viiratsi alevik võõrandamine

Alar Karu

Rein Anton

  9.

Viljandi Vallavolikogu 28.03.2018 määruse nr 22 „Lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine Viljandi valla koolieelsetes lasteasutustes" muutmine

Alar Karu

Tiina Jaksi

  10.

Viljandi Vallavolikogu 26.02.2020 määruse nr 94 „Lapsehoiuteenuse rahastamise kord" muutmine

Alar Karu

Tiina Jaksi

  11.

Viljandi Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine

Alar Karu

  12.

Abivallavanema ametist vabastamine ja Viljandi Vallavolikogu 29.11.2017 otsuse nr 8 „Viljandi Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine ning töötasu ja hüvitise määramine"  muutmine

Alar Karu

  13.

Viljandi Vallavolikogu 29.11.2017 otsuse nr 9 „Viljandi  vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele soodustuste määramine" punkti 1.3 kehtetuks tunnistamine

Alar Karu

 

Elektroonilise vallavolikogu istungi läbiviimine

Vallavolikogu istungi kutse, päevakord ja eelnõu materjalid on kättesaadavad valla kodulehel aadressil https://www.viljandivald.ee/vallavolikogu/istungid, samal aadressil on jooksvalt nähtavad eelnõude osas esitatud küsimused, vastused, sõnavõtud, eriarvamused.

Küsimused eelnõude osas palume saata hiljemalt 03.04.2020 kell 17.00  04.04.2020 kell 17.00 e-posti aadressile vallavolikogu@viljandivald.ee. Küsimustele vastatakse jooksvalt, vastused saadetakse teadmiseks kõigile vallavolikogu liikmetele e-posti teel.

Oma sõnavõtt, eriarvamus ja allkirjastatud seisukoht eelnõude osas palume saata  hiljemalt 06.04.2020 kell 17.00 e-posti aadressile vallavolikogu@viljandivald.ee.

Oma seisukoht eelnõude osas palume saata kutse lisas oleval vormil, valides sobiva seisukoha iga päevakorrapunkti osas, teised seisukohad palume kindlasti kustutada.

Oma seisukoht palun allkirjastada digitaalselt.

Istungi protokollimine

Viljandi Vallavolikogu elektroonilise istungi läbiviimise kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse istungi toimumise asjaolud, esitatud küsimused, vastused, sõnavõtud, eriarvamused, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused. Protokolli juurde lisatakse vallavolikogu liikmete saadetud e-kirjad seisukohaga eelnõu osas (poolt, vastu, erapooletu).

Protokolli allkirjastab vallavolikogu esimees.

Tehniliste probleemide korral abi

Tehniliste probleemide korral aitab Teid kaugtöö korras tööpäevadel ajavahemikul kell 9.00-16.00 Viljandi Vallavalitsuse infotehnoloogia spetsialist Ott Põder.

Kontaktid: telefon 5248953, e-post ott.poder@viljandivald.ee.

 

Kaupo Kase

vallavolikogu esimees

 

Lisa: Seisukoht eelnõu osas